Laagri veerepinna taastamine.
#1

Käigukasti peavõllil on nõellaager ja selle veerepinnad on veidi haiget saanud. Kas keegi tegeleb taastamisega või on see mõttetu tegevus ja tuleb suure raha eest uus võll tellida?
Pilte hetkel ei ole käepärast aga katsun õhtupoole teha.
Tegu on Mazda B2500 käigukastiga.
Vasta
#2

Algmõõtu taastamine on keerulisem, kuid siiski võimalik ning palju on kannatada saanud ja palju eeldatavalt peenemaks läheb et saada sile pind?
Isiklikult selgitaks välja mis mõõdus suuremaid rulle on võimalik saada ja siis vastavalt lihviks-treiks võlli peenemaks.
Vasta
#3

siin vist jutt käib laagrist millel rullid/nõelad jooksevad otse võlli peal ?
mitte laagrist kus rullid/nõelad kahe saale vahel
Vasta
#4

Võlle on võimalik küll taastada.

Näiteks:

http://www.weldest.ee/pealekeevitus-ja-taastamine/

http://www.dymet.ee
Vasta
#5

(25-01-2015, 20:20 PM)MeelisV Kirjutas:  siin vist jutt käib laagrist millel rullid/nõelad jooksevad otse võlli peal ?
mitte laagrist kus rullid/nõelad kahe saale vahel

Jah rullid jooksevad võlli peal.
Vasta
#6

http://www.americanpowertrainwarehouse.c...ord-mazda/
Saaks ehk väikse vihje mis pinda on vaja taastada?
Vasta
#7

Kas lihtsam/odavam ei ole uus kasutatud käigukast leida? B2500 ju sama mis Ford Ranger.
Soovitan küsida www.maasturid.ee Toomase käest.
Vasta
#8

[Pilt: 01080598833e55c.jpg]
Punasega tähistatud osa.

(25-01-2015, 21:06 PM)2715 Kirjutas:  http://www.americanpowertrainwarehouse.c...ord-mazda/
Saaks ehk väikse vihje mis pinda on vaja taastada?
Vasta
#9

(25-01-2015, 21:48 PM)tarmo@4x4.ee Kirjutas:  Kas lihtsam/odavam ei ole uus kasutatud käigukast leida? B2500 ju sama mis Ford Ranger.
Soovitan küsida www.maasturid.ee Toomase käest.

Ei sest see on nende tüüpviga ja ei ole mingit garantiid, et see uus kast ka mineku äärel ja hinnad neil alates 500€.
Vasta
#10

Selline asi ei õnnestuks, et peenemaks treida ja tavaline rulllaager panna?
Teine variant oleks jah peenemaks treida ja laagrile suuremad rullid sisse sokutada.
Rullid võivad ka pikemad olla, kuna lühemaks saab teha kas treides või lihvides.
Pealekeevitamine on ka võimalik aga seal on suured riskid.
Vasta
#11

Vanasti kui Toyota LiteAce oli rahvaauto(buss), sai pidevalt taastatud sarnast sõlme.Kui on tõsine huvi,andke teada.
Vasta
#12

(25-01-2015, 22:36 PM)_rein_ Kirjutas:  Vanasti kui Toyota LiteAce oli rahvaauto(buss), sai pidevalt taastatud sarnast sõlme.Kui on tõsine huvi,andke teada.
Mida see "pidevalt taastamine tähendab" kas oli 1 auto millel pidama ei jäänud ja tuli pidevalt taastata?
Rein kui tohib, siis homme õhtul tooks ja näitaks sulle seda võlli.
Uus laager on mul olemas.
Vasta
#13

Kui kannatab, teeks õiges mõõdus istuga puksi/hülsi võllile peale. Küsimus nüüd selles, et kas pind tuleb treides ideaalne, või pead lõpp pinna saamiseks pöörduma ümarlihvija juurde. 

Materjal millest puks teha on ka nüüd küsimus. Tavaline teras jääb äkki liiga pehme.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#14

Ma vaataksin siiski valmislaagrite suunas. Suunaks pakuksin automaatkäigukastid,, seal on palju nõellaagreid ja Taketis on vajalik oskusteave olemas. Mingi pealekeevitamine ja treimine ei anna seda tulemust, ole kuitahes hoolikas.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#15

Igaksjuhuks täpsustan, et pealekeevitamise all ei mõelnud mig-iga peale täristamist vms.
Vaid pulbermetallliga pritsimist. Tõenäoliselt võib saada isegi kulumiskindlama pinna kui algselt. Treida ja mõõtu lihvida tuleb ikka.

Näide:


Protsessist enesest.
Vasta
#16

Sellisesse kohta pulbermetallitamine ei sobi.
Aegade algusest on selle meetodi häda olnud kihi lahtitulek.
Mingi laagrialuse pinna jaoks ja liugelaagri alla ka palun väga, kuid mitte sellisesse kohta kus rullid peal veerevad ja pinnakihti deformeerivad.
Nagu juba soovitatud sai, siis eeldusel et võlliotsal pole värvimuutust ja eeldatav mahavõetav kiht pole nii paks et alt pehme metall välja tuleb saaks rullid vahetada laagril.
Kõva kihi paksus jälle oleneb võlli töötlemise viisist.
Kui võlli otsast ja laagri pinna tagant paistab kuskilt sinine üleminek on tegu kõrgsagedusvooluga karastatud pinnaga ja eeldatavalt on kõva pinda vähemalt 1mm.
Kui aga termilisi üleminekuid ei paista on tegu tsementiiditud pinnaga.Seal on pealmine kõva kiht õhem ja ei ole mõistlik sinna laagri rulle peale käima panna.
Sel juhul, kui ei leidu sobivat laagrit mille alla saaks võlli otse treida saab minna lisapuksi paneku teed.
Aga mitte sellise inimese poolt, kes ei tea kas treitud pind jääb sile või peab lihvima ning et terasest, mis võib jääda pehme...
Kes ei oska ja ei oma piisavaid teadmisi materjalide markidest siis laagri pinna tegemine teise laagri sise või välisvõrust, mis on vene ajast ja läbikarastusega on kindlapeale minek.
Tänapäeval saab treida igasuguseid kõvasid metalle nagu laagrite saaled, laagrirullid ja isegi peaülekande hammasrattad.
Mida kõvem seda siledam pind jääb.

Rainer@ teinud nii mõnegi laagri ümber ja nullist peale.
Vasta
#17

Rein vaatas asja üle ja arvas, et võiks asja saada. Igatahes jätsin võllid tema kätte, eks näis mis saab.
Vasta
#18

Toomas Pihl on see tegelane, kelle poole Tehnika Kõrgkoolis pöörduda. Puhub sinna kasvõi keraamilise pinna peale. Kuigi olles näinud neid sinna satuvaid detaile remontimiseks, kust mingi pulberkate on leekima pannud, siis kaaluks ka ümbertegemist.
Vasta
#19

Pusisin täna käigukasti poolenisti kokku (loodetavasti homme lõpetan).
Tänan ksf Reinu tehtud töö eest.
Vasta
#20

Kui saladus ei ole siis mis trikiga Rein selle pinna korda sättis?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne