esisilla munakute/pealuude taastamine
#1

Oleks tarvis taastada esisilla otsa munakut.
On kellegi sellise asjaga kogemusi, kuhu poole pöörduda?

Ise mõtlesin sellist asutust.

Panen igaksjuhuks ka pildid millest jutt käib:

[Pilt: orig_29098569_DoWP.jpg]

[Pilt: orig_29098571_zkcC.jpg]
Vasta
#2

No lihvi relakaga natuke roostet vähemaks. Kui lihvid libedamaks siis peaks aitama küll.
Vasta
#3

(06-02-2015, 22:39 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  No lihvi relakaga natuke roostet vähemaks. Kui lihvid libedamaks siis peaks aitama küll.

See oleks sama mis ilma remontimata sild uuesti kokku panna.
Vasta
#4

On see mingi eksootiline sild et on mõtet tegeleda?
Ehk on mõistlikum vaadata uus ja paremas seisus lihtsalt?
Kui põhjalikult on soov seda taastada üldse?
Kui Jaapani toode siis on pind ka kroomitud ja kas see peab ka peale saama?
Igal juhul on seda muna vaja lihvida või treida ja nihukest pinki kuhu terve sild mahub on raske leida ning seega on mõistlikum otsad maha lõigata keevituskohalt.
Mina laseks selle liivapritsiga haljaks ja täidaks keevitusega sügavamad roostekohad ära, lameelkettaga laseks laias laastus keevituskohad siledaks ja siis treipingis annaks lamellkettaga tervele pinnale läike ja vajadusel ka viltkettaga üle kuni on peegel.
Kui töötlemise käigus tuleb mingi defekt välja siis jälle punkt peale ja üle seni kui pind rahuldab.
Lõpus on võimalik see ka kroomimisse saata.
Uazi munad said nii tehtud väljaarvatud kroomimine ja väga hea sai.
Vasta
#5

(06-02-2015, 23:02 PM)autojuht Kirjutas:  
(06-02-2015, 22:39 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  No lihvi relakaga natuke roostet vähemaks. Kui lihvid libedamaks siis peaks aitama küll.

See oleks sama mis ilma remontimata sild uuesti kokku panna.

Vanasti oli mustlane hobust jootnud ja peeretanud veele peale...... ja kiitlend: Et parem ikka kui paljas vesi!  Big Grin
Vasta
#6

Tegemist jah jaapani sillaga aga pind ei ole kroomitud.
Kahjuks pole võtta korralikumat silda, kuna seegi on juba korralik võrreldes omaealistega.
Silla taastab lõpuni, ehk peab saama VÄHEMALT sama hea kui uus.

Ise kaldun ka juba keevitamise poole, kuna lugedes teemat tekib väikene kahtlusepisik kas need pinnakatte püsivad munakul, kui munak edasise elu on pori sees jne.
Vasta
#7

(07-02-2015, 11:48 AM)juss Kirjutas:  Ise kaldun ka juba keevitamise poole, kuna lugedes teemat tekib väikene kahtlusepisik kas need pinnakatte püsivad munakul, kui munak edasise elu on pori sees jne.

Püsib küll, munakul muud koormust ei ole kui tuhendi hõõrdumine.
Vasta
#8

Pildil olev meenutab välisosa, kuuli pole näha. Õige pöialde arvu korral on kõik šarniirid remonditavad.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#9

No kui uueväärseks siis polegi muud kui keevituskohast maha lõigata ja taastama.
Terve sillatalaga vaevalt et keegi jutule võtab või ise hakkama saad.
Nagu enne omadest kogemustest siis niipalju pole mõistlik välja lihvida kui see rooste seal on.
Ja kuna ma Uazi omast mäletan siis roostese pinna peale on väga raske ühekorraga hästi keevitada ja siit liivapritsi soovitus.
Tihend on vedruga ja seal pole väga täpne geomeetriline kuju väga oluline ja piisab kui sõrmedega üle libistades tundub pind sile.
Kui viisakas pind käes siis praeguste võimaluste juures ma laseks selle ära ka kroomida.
Siis on teda praktiliselt pooleks sajandiks kui välimist vilti aegajalt puhastada ja vahetada.
Vasta
#10

(07-02-2015, 14:19 PM)Marko Kirjutas:  Pildil olev meenutab välisosa, kuuli pole näha. Õige pöialde arvu korral on kõik šarniirid remonditavad.

Selle peal keerab käändtelg ja parema ülevaate annab Uazi oma.
[Pilt: 1_1_10305436.jpg]
[Pilt: IMGP5959_zps53b2ac96.jpg]
Seal on tihendamiseks sk tihend nende poltidega kinni.
Vasta
#11

Pulberkeevitus ja pingis lihv oleks märksõnad.
Esimese osas tasuks nõu küsida TPI/TTÜ metallitöötlemise kateedrist. Mulle tegid kunagi ammu väntvõllile uue tööpinna, krdi ilus ja kõva (ja muidugi €€€) sai. Lihvijaid ehk rohkem levinud.


Vasta
#12

Oskab keegi õelda kas lõunaeestis on kuskilpoole pealekeevitus pinki, küsin kuna siis saaks munakule peale keevitada roostevaba traadiga kihi ja selle ära töödelda.
Pulberkeevitamisest pole leidnud sobivaid materjale, kas on liialt pehme või liialt kõva (tarvis lihvpinki töötlemiseks) ja loomulikult kõi pulbrikeevitajad põhjas, siin lõunas pole kedagi.
Munakud täitsa ületreitavad treipingis (terve sild korraga pinki) ja ka treial olemas kes sellega saab hakkama ja kindlasti parema pinna kvaliteediga kui tehases seda oli tehtud.
Vasta
#13

See asi pole probleem et roostevabal on pinnakõvadus oluliselt väiksem kui aluspinnal?
Seega asi kriimustub kergelt tihendi vahele sattuva liiva ja tolmuga ning see sööb tihendi ära.
Pealekeevituspingis tekib suur probleem selle asja kujuga.
Seal liigub suport sirgjooneliselt aga muna keevitamiseks on hoopis keerulisemat liikumist vaja.
Pealegi on seal laagriavad sees ja seega oleks vaja spetsiaalne pink ehitada selle töö jaoks.
See töö ei ole nii suur et ei saaks käsitsi ära keevitatud.
Kui kuhugi jääb auk sisse siis treimisel saab operatiivselt sinna sortsu juurde lasta metalli.
Vasta
#14

Kui see masin liikujaks peab saama, siis ei tasuks nii koormatud ja vastutusrikkale kohale tulega ega keevitusega kallale minna- tugevusvaru väheneb. Jääb üle lahustiga pesta ja mingi hästinakkuva krundiga korrosioon täita. Tugeva laki või pinnavärviga üle teha. Metallini liivapaberit ja poleerida. Kavalam vast  vilttihend pleki alla teha- imab endasse kaitsvat õli.  Võibolla leiab voldilised kummilutid käändtelje peale, siis muret veel vähem.
Vasta
#15

Isiklikult ei karda, et sfääri lõpust sild ära murdub, kui saab pingis peale keevitada, kui aus olla siis lasek ise ka sinna kihi peale(sfääri lõpust kuni otsamunaku kinnituskeevituseni), kuna rooste on ka seal oma töö teinud ja kui roostene kiht maha käiata/treida jääks see oma 3mm peenem.
Miks otsin pealekeevituspinki?
Kuna seal ei tõmbaks sellisele asjale peale keevitades detail kõveraks, käsitsi/põlveotsas keevitated läheks ta kindlasti kõveraks. Käsitsi peale keevitades on ka suurem oht, et keevisele võivad jääda poorid sissel. Mitu korda silla treipinki võtmine ei tule kõneallaga rääkimata konkreetses treipingis keevitamisest kus üle sild treida.
Pealekeevitus pinke on igasuguseid olema, ka selliseid on meiemaal olnud, kus keevitamine toimus vedeliku sees. Kahjuks aga enamus pealekeevitus pinker on vanarauda viidud.
Vasta
#16

Sa muidu oled seda silda treipinki võtta proovinud?
Võibolla on see nii kõver et ei saagi üles rihtida?
Ja see pealekeevituspingi asi on raske juhus, kuna käigust on kadunud tehnika, mida oli palju ja ühesuguseid et oli massilist keevitamist ning seda pinki  polnud kaugeltki kõigis kapremondi asutustes.
Tegelikult on keevitus mitme võimsa lambi juures nii hästi jälgitav et kõik mis õmbluse sisse jääb on näha ja saab korrigeerida.
Kui kuskil pimedas augus ja asja kohal põlvili üritada keevitada siis pole jah võimatu et miski jama sisse jääb.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne