Millal muutus kiiver kohustuslikuks ja tuli kiirusepiirang mootorratastele?
#1

Hei!

Oskab keegi öelda, millal muutus kiivri kandmine ENSV ajal kohustuslikuks ja millal tuli esimene kiiruspiirang mootorratastele? Huvitab konkreetne aastaarv.

Parimat
A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#2

Nõukogude liidus muutus kiiver kohustuslikuks 1967a ja kuna Eesti kuulus ka liitu siis meilgi samal ajal.
Kogumaailmas olid esimesed Austraalased kes muutsid 1961a kiivri kohustuslikuks.
Vasta
#3

Esimesed maanteede kiirusepiirangud kehtestas vene võim 1976. aastal (kui ma nüüd midagi hirmsasti segi ei aja) -- sõiduautodele 90 km/h, veoautodele, tsiklimeestele ja "rohelistele" 70 km/h.
Vasta
#4

käru kahh Big Grin
Vasta
#5

Za Ruljom aastast 1976, täpsemalt nr 1, kinnitab seda aastarvu.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#6

Vaatasin üle oma LE-d. 

01.01.1965 kuni 31.12.1972 kehtinud LE ei näinud ette kiivri kandmise kohustust. 11.11.1970 määrusega tehti selles muudatusi, kuid need ei puudutanud kiivrit. Ma ei saa pead anda, et ka muudel aegadel ei tehtud muudatusi, kuid 1970. aastal välja antud neljandas parandatud trükis ei ole veel mootorratta kiivri kasutamise kohustust. Alates 01.01.1973 kehtiva LE p 12 alapunkt b näeb ette kinnirihmatud motokiivri kasutamis kohustuse. 

Alates 01.01.1976 tuli kiirusepiirang asulavälisele teele 90 km/h (sõiduautod, bussid ja kuni 3,5t veoautod), teistele (sh mootorratturid) aga kiirusepiirang 70 km/h. Enne seda asulavälisel teel sõiduauto ja mootorratta jaoks kiirusepiirangut ei olnud. 

Asulas kehtestati 60 km/h alates 01.09.1958 (tõsi, mul puudub 1955 kuni 1958 kehtinud LE, mistõttu võis 60 km/h ka olla ka alates 1955. aastast), enne seda 40 km/h (alates 1937 sügis). 

Mootorratturid lubati asulavälisel teel sõitma kiirusega kuni 90 km/h alates 01.01.1987. 
Vasta
#7

В России использование защитного шлема при езде на мотоциклах и мотороллерах впервые стало обязательным в 1967 году, после принятия Постановления Совета Министров РСФСР № 1092 от 29 ноября «О повышении безопасности движения в городах, других населенных пунктах и на автомобильных дорогах»[sup][6][/sup].
Link

Huvitav lugu. Kas vene NSFV-s oli siis teine liikluseeskiri, kui teistes liiduriikides. Ei usu. Kõik oli ju "naša".

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#8

Tegelikult väikesed erinevused ju ikkagi olid, nt meil nõuti juba ammu pooltuledega sõitmist päeval aga "oblasti mehed" sõitsid veel öösitigi parktuledega ja neil ei olnud päevane tulede kasutus nõutud kuni NLiidu lagunemiseni. Ju oli lisaks eeskirjadele muid dokustaate, nt nõuti seitsmekümnendatel ka turvavööde paigutamist masinatele, mil neid tehasest polnud aga kinnituskohad olid olemas.
P.S. ja selles tsiteeritud viki tekstis on viga, ülalmainitud määrus oli NSVL MinNõukogu oma, seega laienes kogu liidule.
Vene föderatsiooni vastav määrus ilmus täpselt kuu aega hiljem: во исполнение Постановления Совета Министров СССР от 29 ноября 1967 г. N 1092


СОВЕТ МИНИСТРОВ РСФСР

ПОСТАНОВЛЕНИЕ
от 29 декабря 1967 г. N 956

О ПОВЫШЕНИИ БЕЗОПАСНОСТИ ДВИЖЕНИЯ В ГОРОДАХ,
ДРУГИХ НАСЕЛЕННЫХ ПУНКТАХ И НА АВТОМОБИЛЬНЫХ ДОРОГАХ.
Vasta
#9

(19-03-2015, 00:27 AM)honkomees Kirjutas:  Tegelikult väikesed erinevused ju ikkagi olid, nt meil nõuti juba ammu pooltuledega sõitmist päeval aga "oblasti mehed" sõitsid veel öösitigi parktuledega ja neil ei olnud päevane tulede kasutus nõutud kuni NLiidu lagunemiseni. Ju oli lisaks eeskirjadele muid dokustaate, nt nõuti seitsmekümnendatel ka turvavööde paigutamist masinatele, mil neid tehasest polnud aga kinnituskohad olid olemas.
P.S. ja selles tsiteeritud viki tekstis on viga, ülalmainitud määrus oli NSVL MinNõukogu oma, seega laienes kogu liidule.
Vene föderatsiooni vastav määrus ilmus täpselt kuu aega hiljem: во исполнение Постановления Совета Министров СССР от 29 ноября 1967 г. N 1092


СОВЕТ МИНИСТРОВ РСФСР

ПОСТАНОВЛЕНИЕ
от 29 декабря 1967 г. N 956

О ПОВЫШЕНИИ БЕЗОПАСНОСТИ ДВИЖЕНИЯ В ГОРОДАХ,
ДРУГИХ НАСЕЛЕННЫХ ПУНКТАХ И НА АВТОМОБИЛЬНЫХ ДОРОГАХ.

Kindel, et pooltuledega päeval sõitmine nõuka ajal juba kohustuslikuks muutus?

Mina jälle mäletan, et see tuli 1992-1993. Eriti eredalt on meelde jäänud just selle pärast, kuidas kiruti, et see põletab aku kiiremini läbi ja kust siis uut saada.

Ja 1990.-1991. perioodist säilinud videoklippe vaadates põlevad tuled mõnel üksikul autol, needki on reeglina kollaste pirnidega tuuningtuled.
Vasta
#10

Mulle jälle meenub, et 70- 80-ndatel nõuti (või õigemini soovitati tungivalt) lähitulede kasutamist päeval, halva nähtavuse korral - vihmasadu, lumesadu. Samuti kasutasid lähitulesid ohtlikuveose vedajad, ülegabariidiliste veosemehed. Iseenesest oli see hea moodus endast teadaandmiseks teistele liiklejatele, et oled liikluses natuke erineva riski ohuga. Tänasel päeval teevad selle töö ära vilkurid.
Kiirusepiirang autodele oli küll nii, et veoautod 70, sõiduautod 90. Ja igal masinal pidi taga plema ka vastav number valges ringis. Palju oli spetsautosid, millel oli eripiirang (kraanad, erihaagised, pütid..., kroonumasinatel oli piiranguks veel 40). Mäletan ka sõiduautosid, millel oli piiranguks 100km/h. Isegi osadel Tallinna Taksopargi taksodel oli 100 taga.  Cool. Aasta siis oli nii umbes kaheksakümmend.
Vasta
#11

Aastat ei julge pakkuda, kuid olime ENSV-s juba harjunud päeval pooltuledega sõitma ning siis lätimaale sattudes oli nendel tulede vilgutamist ning sõrme näitamist küll ja rohkemgi!

  Alguse sai see pooltuledega sõitmise nõue meite maal ju seoses laste kooliorjuse alguspäevadega septembris.

Tervitab Veteran.
Vasta
#12

Umbes 76 aastal oli kindlalt juba kohustus mootorratastel päeva ajal pooltuledega sõita. Samast ajast meeles üks Jawa avarii, kus ei põlenud esituled aga oleks pidanud.
Propageerima hakkas tuledega sõitu Ringliikluse Rein Karemäe.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#13

Nõuka ajast meeles, et mingitel tähtpäevadel (1. september äkki ?) pidi sõitma ka valgel ajal pooltuledega.
Vasta
#14

(19-03-2015, 23:26 PM)Daniil Kirjutas:  Nõuka ajast meeles, et mingitel tähtpäevadel (1. september äkki ?) pidi sõitma ka valgel ajal pooltuledega.

Kusjuures täna üks õe lastest küsis oma vanaema(minu ema) käest, auto tulede kohta. Ja vastuseks oli see, et aastaid ei mäleta, aga alguses sõideti tuledeta senikaua kuni silm veel seletas.

Siis kehtestati esimese septembri tuledega sõidu kohustus ja natuke pärast seda 3 esimest septembripäeva tuledega sõidu kohustus...

Ja nii ta läks...

 

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#15

Onu Peep, kes oli 60.a.-tel kõva Kalamaja tsikliklanni juhtiv liige väitis, et kiivri kohustus tuli 1972.a. Enne seda oli rangelt soovituslik ja kuna oli palju tsiklitega seotud filme selleks ajaks väljutatud, siis poisid ise aretasid ja disainisid kiivreid. Pealegi oli palju õnnetusi uljaspeadega, kus pea vigastused näitasid kaaslastele kiivri vajalikkust. Väidetavalt sõideti nii tankisti-, sõduri kui ka ehituskiivritega- ainus kriteerum oli, et peab olema lõuakaitse paelaga. Neid müüdi eraldi ja naljamehed olevat sõitnud ka praepannidega. Ka saksa kiivritega sõideti ja se olevat täiesti lubatud kui trofee. Olukorra muutus oli toimunud mingi 76.a. paiku kui igasugusele lollitamisele kiiresti lõpp tehti. Tänapäeva kiivritega võrreldes olid need ikka tõelised arbuusi koored ja Kihnu tüdrikute pearätik andis ka rohkem kaitset. Samas on mul alles 78.a. enda valmistatud klaasplastist astronaut koos korraliku polsterduse ja 5mm visiiriga, mida on ikka väga raske purustada ning, mis kaalub 5,7 kg.
Vasta
#16

(20-03-2015, 00:47 AM)KOLLA Kirjutas:  Onu Peep,....väitis, et kiivri kohustus tuli 1972.a. Enne seda oli rangelt soovituslik ...
arvatavasti eksib ta mälu aastaga, eeskirjadesse tuli 1973 ja enne seda oli nõutud ülalmainitud minnõukogu määruse alusel, st et miilits nõudis aga rikkumise korral peedistas muude punktide alusel, ikka leiti, raskendava asjaoluna tuligi kiiver mängu. 
Tuledega oli ju sama lugu, kuna nõuti, siis oli mõistlik sõita päeval tuledega, et mitte tähelepanu äratada, sest mingi põhjuse leiab norimiseks alati iga sõiduki juures.

Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#17

Ei julge küll vaielda asjade üle, mis on toimunud enne minu teadliku liiklemise aega, kuid:
1. 01.06.1980 kehtima hakanud LE nägi ette, et valge ajal peavad organiseeritud kolonnis liikuvatel sõidukitel põlema lähituled. Muudel sõidukitel mitte. 
2. 01.01.1987 kehtima hakanud LE nägi palju pikema nimekirja sõidukitest, mis pidid ka valge ajal lähitulesid kasutama
-mootorrattad
- organiseeritud kolonnis
- liikudes ühissõidukirajal vastu üldist liiklusvoolu
- lasterühmade organiseeritud vedu bussi või veoautoga
- eriti suurte ja/või raskete veoste veol
- mootorsõiduki pukseerimisel
3. 01.01.1993 kehtima hakanud LE lisas eelnevasse nimekirja
- kõik lasterühma vedavad mootorsõidukid
- radioaktiivseid jne veoseid vedavad sõidukid
Kõigile pandi kohustus kasutada valgel ajal lähitulesid
- saju ajal
- tagant paistva madala päikese korral
- üldhariduskooli esimese 5 päeva jooksul
- asulavälisel teel 01.10 kuni 31.03
4. 01.07.1995 kehtima hakanud LE kehtestas valgel ajal kõigile mootorsõidukitele ja trammile valgel ajal tulede kasutamise kohustuse. 

Eeltoodud andmed on esitatud mitte mälu või google abil, vaid reaalsetest õigusaktidest. Liikluses nagu muudeski eluvaldkondades jagatakse ka palju soovitusi ning õigusaktde ka muudetakse, kuid aluseks saavad olla ikkagi vaid kehtestatud korras pädeva organi poolt vastu võetud ja avaldatud õigusaktid. Seda ka NL ajal. Kiivri osas pakuvad erinevad internetiallikad küll viiteid aastale 1967, kuid see on NSVL Ministrite Nõukogu määrus ei muutnud Liikluseeskirja.
Vasta
#18

(20-03-2015, 09:24 AM)indreksirk Kirjutas:  ... aluseks saavad olla ikkagi vaid kehtestatud korras pädeva organi poolt vastu võetud ja avaldatud õigusaktid. Seda ka NL ajal. ...
NL oli ja veel praegugi venes on tihtipeale praktikas seadusest elik antud juhul liikluseeskirjast olulisem ametkonnasisene akt, ka salajane ...

Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#19

Ma ka mäletan, et 1967 a. muutus kiiver kohustuslikuks ja 1976 a. nuditi tsikli kiirus 70km/h. Teh. passi löödi isegi tempel sisse скорость движения 70 км/ч.
Vasta
#20

(19-03-2015, 17:03 PM)aavu Kirjutas:  Umbes 76 aastal oli kindlalt juba kohustus mootorratastel päeva ajal pooltuledega sõita. Samast ajast meeles üks Jawa avarii, kus ei põlenud esituled aga oleks pidanud.
Propageerima hakkas tuledega sõitu Ringliikluse Rein Karemäe.

Kuna ma 61. aasta väljalase, siis eredalt meeles, et load taskus sai linnavahel sõidetud ja miilits esimest korda kinni pidas. Teemaks oli see, et mis sa päeva ajal tuld kulutad Cool .  Nii, et 77 oli ta veel soovituslik.
Olid veel ajad, kus joobes avarii põhjustamine oli süüd kergendav asjaolu.

Müün valget nahka paksus 1,4-1,6
http://www.wix.com/Peterx01/R35
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne