Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)

Viimasel ehitusmessil oli selliseid kahesüsteemseid juba mitmeid.
Sai suurest uksest halge pilduda ja automaatsena põletavad pelletit.
Vasta

Leidsin diksist pildid üles  sellest söödikust.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Vasta

Tänu heale kolleegile loomkatsed Pelltech põleti ja hakkega tehtud. Hakkeks "kopraonu" tehtud 3-3,5 cm jupid. Tulemus: üldiselt sööb, kuigi mõnda tükki veeretab vastumeelselt. Oksakohaga haralised jupid aga läbi ei lähe, poob kinni. Põletil ei ole ka eriti vaeva nähtud ummistuse vältimiseks, sest pelletil on üks omadus, mis hakkel puudub - pellet on habras. Kui pellet jääb spiraali ja toru ääre vahele, läheb see hõlpsasti pooleks. Oksajupp aga on ikka päris puit, ristikiudu ei lähe mitte. Põleti teol paistab puuduvat ka ülekoormuskaitse, kuna on eeldatud, et seda ei lähe vaja. Hakke puhul peab niisiis olema suur tugev tigu ja tummine mootor, mis suudab hakkejupi puruks lükata või kontrolleril piisavalt ingelligentsi tigu korraks teisipidi tööle panna.
Küsimuse all on veel gravitatsiooni kasutavad põletid, kuhu kallatakse kolinal ülevalt peale ja kaldpinda pidi veereb kraam ise põletisse. Ümmargused jupid peaksid takistuseta veerema nagu pelletidki, aga nii kui mingi pusa mängu tuleb, võib see ummistuse põhjustada. No teooria oleks selline.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Tere.
Plaan ka mingil ajal hakke põleti kuidagi valmis teha. Etteande tigu on omavalmistatud hakke juures üsna suur peavalu, millegipärast on jäänud mulje, et parim tigu on nagu laialatõmmatud spiraalvedru. Vanasti suurfarmide ajal kasutati selliseid tiguri jõusööda etteandeks.
Vasta

Aga ära tee ise, osta see näiteks poolast.
olx.pl
Vasta

(15-12-2016, 15:30 PM)amatöör1 Kirjutas:  Tere.
Plaan ka mingil ajal hakke põleti kuidagi valmis teha. Etteande tigu on omavalmistatud hakke juures üsna suur peavalu, millegipärast on jäänud mulje, et parim tigu on nagu laialatõmmatud spiraalvedru. Vanasti suurfarmide ajal kasutati selliseid tiguri jõusööda etteandeks.

Miks?tigu peab olema söötekolust hulga peenem,siis suuremad tükid lähevad kensti läbi.soovitan ka poolast sebida.35 krooksu tigu koos reduktorite ja mootoriga ju muidu saadud. https://www.olx.pl/oferta/silnik-do-kotl...748fd5fffb
Vasta

No nii, olen omadega niikaugele jõudnud, et tuunisin hiljuti soetatud rootsi hakkurit ja ja kõik tundus ilus olema. Proovisin haket teha ja algul asi toimis. Siis aga kuulen, et midagi on mäda - hakkuri ketas omatahtsi viskama hakanud. Ja niimoodi, et oli tapper locki lukustuspoldid ära murdnud. Kuna need augud olid juba eelnevalt välja veninud, siis viga ilmselt vanaduses/kulumises.

Sai siis uus koonus ostetud ja külge pandud. Tunnike tööd ja kolin kohal. Vaade sissepoole kinnitas, et nüüd on koonus ise pooleks murdunud. Pealiskaudsel takseerimisel võis põhjus olla ses, et originaalkoonus on tehtud rauast, uued malmist. Samuti on uutel kiiluava tunduvalt suurem(kiil jäi vana) ja paremale poole nihkes, mistõttu tegelik jõuülekanne jäi umbes kolmandiku osa kanda(mis veel auke täis puuritud) ja ei pidanud valule vastu.
       

Läksin võtsin siis veel ühe koonuse ja võtsin asja veidi korralikumalt ette. Tegin võllil oleva ärapekstud kiiluava suuremaks ja ka uue kiilu, vastavalt kujunenud olukorrale. Samuti orgunnisin koonuse vahekohta omakorda kiilu, et jõud kanduks üle kogu koonuse võrdselt. Tulemuseks oli kaks tundi hakketööd, mitmeks jupiks maailmakuulsa firma skf malmkoonuse jäänused, purukskeeratud kiil ja rikutud kiiluava. Ilmselt ei sobi need malmist mänguasjad sellele kaadervärgile osaks saadavate jõududega kokku. Niipea kui kuskilt natuke järgi annab, tekib ahelreaktsioon ja järgi jääb peotäis kalli raha eest ostetud juppe.
       
       
Jah, ma tean, et keskmine ava on lahtikruttimiseks, kuid mingit kahju see polt teha ei saa, kui päris põhja ei kruti.
       

Kuna kogu see tapper locki teema mulle enam eriti ei meeldi, siis tulid järgnevad mõtted.
1. Keevitaks originaalkoonuse korralikult ketta külge, siis kogu kupatuse võlli külge(kahjuks saab seda ainult väljastpoolt teha, seega jääb mitte just üleliia tugev keevis) ja puuriks/keermestaks võlli/koonuse kokkupuutekohale üle võlli kaks ava, kuhu krutiks näiteks kaks korralikku polti sisse, kiilu asemel või sedasi.
Miinuseks on siinkohal see, et ketast ei saa ilma suurema lõhkumiseta otsast maha, kui kunagi vajadus tekkima peaks. Plussiks oleks suhteline lihtsus, millega ise hakkama saaks.

2.Teine variant eeldaks siis kogu kaadervärgi kuhugi värkstuppa tarimist, mis eriti lihtne ei olema ja siis vastavate asjapulkade poolt raha eest midagi teha lasta. Ei kujuta ka ette, kas niimoodi aparaadi küljes keegi võllile kiilusooni tegema hakkab. Võlli eemaldamine ei ole jällegi eriti realistlik. Et spetsialist siis käepäraste vahenditega taastaks kiilusoone, või teeks teisele poole uue ja meisterdaks ka kiilu. Võlli keskele teeks vastupidise keermega poldiaugu. Siis keevitaks koonuse ketta külge, selle siis saab omakorda võllile lükata ja poldiga kinni kruttida. Ega ta kuhugi ei lähe sealt, kui korralikult peal istub. See variant meeldiks küll rohkem, kui esimene mõttevälgatus, nõuaks aga rohkesti sebimist ja mat.vahendeid.

Veel lihtsaid ja teostatavaid ideid?
Vasta

Nn. "Pärishakkuritel" nt. Mus-max on need koonused samamoodi malmist ja kestavad. Ja seda veel palju suuremate koormuste juures. Seega arvan, et anomaalia mujal.
Taper-lockile on alternatiiv ka Sit-Lock, see vist oli üldse ilma kiiluta, parandage, kui ma eksin?
Vasta

Kas uue ja vana tapper locki välimised koonused on samad? Neid kasutatakse ikka üpris julmade masinate juures ilma igasugu purunemiseta. Sul tapper locki pindadel mingid loksud sees, muidu seda ära ei lõhu.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(23-09-2016, 08:29 AM)amatöör1 Kirjutas:  Tere.
Vabandan väga tülitamise pärast aga siiski veel paar lahtist küsimust, eitaha kohe elektroodi järele haarata ning keevitada, eelnevalt natuke täpsustaks teemat. Ühel pildil näha plaanitav tera nurk ja kaugus kettast. Tera serv on 20 mm kõrgusel kettast, endale tundub, et tiba palju, teoorias peaks sedasi tegema 20 mm paksust haket. Kui lasen tera nurga plaadi suhtes teravama nurga alla siis lõikab puitu rohkem diagonaalselt? Eelnevalt plaanitud terade kinnitus sahtlisse langeb ära kuna sahtli servad muudavad sissesööte ava liiga väikeseks ( 70 mm ). Katsetasin eile antud tera jäi lõikamisest järgi selline 10 x 10 x 85 mm jupp toetasin selle jupi otsad ja äsasin haamriga ikka mitmed head matsud, ei murdunud, seega julgen kasutada otstes poltkinnitust.

(04-01-2017, 00:10 AM)maniakk Kirjutas:  Nn. "Pärishakkuritel" nt. Mus-max on need koonused samamoodi malmist ja kestavad. Ja seda veel palju suuremate koormuste juures. Seega arvan, et anomaalia mujal.
Taper-lockile on alternatiiv ka Sit-Lock, see vist oli üldse ilma kiiluta, parandage, kui ma eksin?

See on vähe kahtlane jah , et nii kiiresti otsad annab. Üldiselt suuremat taperit niisama kruvide keeramisega korralikult kinni ei saa. Suurtel ventikatel tuleb näiteks haamriga ringiratast taperit sissepoole koputada, siis kruvisid veidi peale keerata, siis jälle koputada, jälle keerata jne, kuni korralikult kinni saab. Ka pooleks läinud taper peab pidama jääma.
Vasta

(04-01-2017, 01:12 AM)kolentin Kirjutas:  Ka pooleks läinud taper peab pidama jääma.

Just. See, et tapper on pooleks ei tohiks üldse rolli mängida.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

kolentin Kirjutas:
Ka pooleks läinud taper peab pidama jääma.
viplala vasta
Just. See, et tapper on pooleks ei tohiks üldse rolli mängida.

alf mõtle kaasa
Kui tap katki läheb, liigub ketas välisest tasapinnast sissepoole ja hakkabki lõhkuma.


Mnjaa, eks kala ongi vist ses, et ketas viskas vähe juba algusest peale. Ega need lisaks tehtud avad ja keevitused seda asja paremaks kindlasti pole teinud, nüüd on kupatus tasakaalust veel rohkem väljas, ei vaidle. Eks kui asja parandamiseni jõuab, siis otsin mõne vastava suurusega võlli ja proovin asja vähemasti tasakaalu ajada.

Taperi augud olid ka sel originaalsel juba eelnevalt vähe välja veninud, nn.ei klappinud päris täpselt võlli aukudega. Uut ja vana ausalt öeldes ei võrrelnud, mõõtude järgi poest anti ja ketta avas istus ilusti. Asjandus pole enam esimeses nooruses ja need asjad võib andeks anda. Samuti võis olla, et poleks tohtinud nii suuri oksi purustada - ka tagantjärele tarkus on ka hea asi.

Et kui kellelgi oleks peale minu poolt välja pakutud võimaluste veel mingit teostatavat ja võimalusel lihtsat lahendust välja pakkuda, oleks tänulik.
Vasta

Kuna mõttemasin üsna kinni jooksnud, siis kasutaks võimalust targemate käest head nõuannet kuulata.

Meisterdan hetkel katlale hakke etteandmiseks uut süsteemi. Raud osaliselt valmis, nüüd vaja leida miski mõistlik mootor kogu kupatust ringi ajama. Mootori pöörded peavad olema muudetavad vahemikus u.100-500 p/m väljuval võllil, et vastavalt hakke kvaliteedile ja muudele asjaoludele optimaalne kiirus peale sättida või operatiivselt muuta. Soovin teha pideva pealeandega süsteemi, pudisegu parem vähe, aga katkematult. Katsetustel andis selline stiil paremad tulemused, kui jupikaupa sisse kallamine.
       

Algul vaatasin 220v mootoreid, need aga suht suured, kiired ja pöörete muutmine nõuab korralikku regulaatorit, millist, ei osatud isegi poest soovitada.
Siis proovisin kojamehe mootorit, aga see töötas pool tundi tühikäigul ja hakkas seejärel kahtlast haisu välja ajama. Jahutus tal ju puudub.
Vaatasin natuke ringi ja nägin sellist kooslust. Võibolla lõpetab nähtu hetkelise segaduse. Homme lähen veel kaubandusvõrku asja uurima, kas saab taolist asja jne.
Aga on ehk keegi veel asjaga kokku puutunud ja oskab sel teemal häid soovitusi jagada. Vaja siis väikest mootorit, mis kannatab pidevat toimimist mitte eriti suure koormusega. Ülekandearv reduktori sisendvõllilt teole on 1-140-le. Ja eelnevaga kokku sobiv regulaator sujuvaks pöörete reguleerimiseks. Ülejäänu leidmisega saab vast ise hakkama.
Vasta

(11-01-2017, 23:09 PM)alfredo Kirjutas:  Kuna mõttemasin üsna kinni jooksnud, siis kasutaks võimalust targemate käest head nõuannet kuulata.

Meisterdan hetkel katlale hakke etteandmiseks uut süsteemi. Raud osaliselt valmis, nüüd vaja leida miski mõistlik mootor kogu kupatust ringi ajama. Mootori pöörded peavad olema muudetavad vahemikus u.100-500 p/m väljuval võllil, et vastavalt hakke kvaliteedile ja muudele asjaoludele optimaalne kiirus peale sättida või operatiivselt muuta. Soovin teha pideva pealeandega süsteemi, pudisegu parem vähe, aga katkematult. Katsetustel andis selline stiil paremad tulemused, kui jupikaupa sisse kallamine.


Algul vaatasin 220v mootoreid, need aga suht suured, kiired ja pöörete muutmine nõuab korralikku regulaatorit, millist, ei osatud isegi poest soovitada.
Siis proovisin kojamehe mootorit, aga see töötas pool tundi tühikäigul ja hakkas seejärel kahtlast haisu välja ajama. Jahutus tal ju puudub.
Vaatasin natuke ringi ja nägin sellist kooslust. Võibolla lõpetab nähtu hetkelise segaduse. Homme lähen veel kaubandusvõrku asja uurima, kas saab taolist asja jne.
Aga on ehk keegi veel asjaga kokku puutunud ja oskab sel teemal häid soovitusi jagada. Vaja siis väikest mootorit, mis kannatab pidevat toimimist mitte eriti suure koormusega. Ülekandearv reduktori sisendvõllilt teole on 1-140-le. Ja eelnevaga kokku sobiv regulaator sujuvaks pöörete reguleerimiseks. Ülejäänu leidmisega saab vast ise hakkama.
Tööjuures vedeleb minu mäletamist mööda üks automaat uste mootor koos reduktoriga(sellised nagu kaubanduskeskustes need külgedele avanevad). Kui laupäeval mulle meeldetuletava privaatsõnumi saadad võin andmed üle vaadata. Äkki sobib...

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta

Kui seks ajaks midagi toimivat leidnud pole, kasutan väljapakutud varianti kindlasti, tnx.
Vasta

Tavaline elektritrell äkki? Neil reeglina pöörete muutmine sisse ehitatud. Maksavad viis kopikat kimp, töökindlus eraldi teema.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(11-01-2017, 23:09 PM)alfredo Kirjutas:  Vaatasin natuke ringi ja nägin sellist kooslust. Võibolla lõpetab nähtu hetkelise segaduse. Homme lähen veel kaubandusvõrku asja uurima, kas saab taolist asja jne.

https://osta-ee.postimees.ee/12v-40v-ele...src=search
Vasta

Pesumasina mootorid on kahte tõugu- kas aeglase ja kiire mähisega või sagedusmuunduriga. Kui viimasel mootori koos muunduriga välja nokitsed ja fikseeritud kiirused sujuvalt või astmeliselt muudetavaks lased patsiga poisil teha, oledki mäel.
Vasta

Tänud kaasa mõtlemast.

Drelli mootorit proovisin, pärast väikest pusimist panin asja käest ära. Väljavaade, et sügisel seadeldise käima panen ja kevadel seisma jätan, oli nullilähedane.

Õmblusmasina mootorit proovisin, see on isegi koos regulaatoriga, aga ei ole ikka see. Pöördeid on, aga madalatel on jõudu vähe. Kui peale keerata, ulub üsna mehise häälega ja olenevalt hakke paksusest jvm. sõltuvalt jääb käik ebaühtlaseks. Polnud head ülekannet ka muidugi, mingi ülikitsas hammasrihm, mis väikese kõrvalekalde tõttu maha kippus tulema jne.

Peab minema uurima, mis need ostas pakutavad jublakad poes maksavad. ostast on natuke tüütu diilida-maksad ära ja siis ootad veel sõltuvalt asjaoludest mõned päev või ka vähem, saatmine maksab ka midagi. Poest ses mõttes vähe parem asju soetada, kui just tellimiseks ei lähe.

Pesumasina oleks variant ja algul panused sinna kanti kaldusidki, aga jube suured on need mootorid ja seal kuhu kupatus läheb, on üsna kitsad olud. Pealekauba see reguleerimise teema. Patsiga poisi leidmine ja rätsepatöö kisub tavaliselt üsna kirveks. Parem oleks soetada midagi, mis on juba kohandatud tööks rasketes oludes ja saab sujuvalt kiirust muuta.

Vaatasin neid käimakastiga väikeseid mootoreid, aga pisut kahtlane on ka see variant, et nad eeltoodud tingimustele vastu peavad. Kuigi mine sa tea.
Vasta

Eks ta oleks õigem panna sinna normaalne EL. Mootor koos reduktoriga ja juhtida sagedusmuunduriga.
Eelarve läheks jah sinna 300 peale aga oleks ka kindel lahendus.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne