Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)

(12-01-2017, 21:28 PM)alfredo Kirjutas:  Ütleme nii, et ainult katel praeguste kraadidega(-3C) maja ära kütta jaksaks, peavad suitsugaasid olema 150-160 C. Praegu on soojapump ka taga ja piisab 120C korstnasse kirjutamisest. Läheb külmemaks, krutime tsükli tihedamaks. Hetkel on kasutusel selline mehanismus. Ainult segaja eemaldatud, sest pellet vajub ise peale ja hetkel tootmises oleva jämedama hakkega see asjandus eriti hästi töötada ei taha. Peale käsitööd(sõelumine,puhastamine) saab tast küll asja, aga ei viitsi ausalt öeldes päris lolli mängida, kui plejäänud rahvas niisama lebotab.
mind väga huvitab kuidas sa haret katlal nii madala suitsu väljund temperatuuri saad?alla 250-300 ei andnud kuidagi välja ja mul suitsukäigud olid tehtud 3cm peale.üritasin ,et annan vähem haket peale ja põleb vaiksemalt siis jah kuigipalju langes,aga küdemise aeg tubli 2x pikemja ka kütuse kulu suurem ja naine tõstis kisa.
praegu viadrussiga pump hakkab tööke kusagil 75-80 c ja üsna ruttu saab köetud,keerad puma 60c tööle hakkama kulub taas kütmisele oluliselt kauem aega ja kütte kulu ka suurem.
mul laamendab koldes resti all selline möll.paned põlema ja hoiad käega väljundist kinni siis ikka väga kiiresti tunned käega kus kuumus torus kasvab.
muidu tubli töö ära tehtud ja täitsa omapärase nurga akt lähenemine.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

põleti siis ühe talvega selliseks muutunud.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

to amatöör1 küsimuse vastuseks:

Tamrexi poes on nähtud sellist rippuvat isekustutajat:

Sisuliselt ühe pihustiga sprinkler.  Paraja koha peal rippudes peab vahti, et kui all kuumaks läheb, laseb kustutamise ise lahti.   Ei taha elektrit ega midagi.


Manustatud failid Pilt (pildid)
   
Vasta

Tänan viite eest!
Olen seda tünni ise ka vaadanud, see aitab siis kui tuli juba teost välja saanud ja katlamaja juba parajalt kuum, plaanin siiski midagi sellist mis laseks vee lahenal teo sisse voolata, uputaks teos oleva hakke märjaks, et tuli edasi mahutisse ei leviks ja sealt juba suurematele pindadele, noh ennetaks suuremat suuremat tulekahju
Vasta

ega siin miskit keerulist pole.
kõigepealt teed oma elamisele kõikehõlmava kindlustuse.
seejärel veel siirdad perekonna reliikviad piisavalt kaugele
ja siis jätkad trelliga ületalve automaatset katlakütmist.
Vasta

amatöör1-le

Idee on üsna hea. Peab järgi proovima, kui mõne projektiga seoses pöördeid muuta vaja on : )

Üldiselt on elu näidanud, et piisava tõmbe puhul tuli katlast vabatahtlikult välja tulla ei taha. No on paar korda juhtunud sellist asja, et see toru, mille kaudu mul mant põletisse vajub, on mingi risu ette korjanud sissepoole ja haket täis korjanud. Alguses ehmatas ära, aga protsessi kõrvalt jälgides sai selgeks, et väga suurt ohtu pole, kui midagi põlevat lähedal pole. Tegin hiljem isegi vastavaid katsetusi ja sama lugu, toru täis, üleliigne pudiseb maha ja tule tõmbab ikka katlasse. Siis mingil ajal põleb asjandus altpoolt puhtaks ja väikese raputamise peale kukub ülejäänud kraam kuhu tarvis ja elu läheb edasi. Proovi teha mingi katkestus hakke pealeandmisel, nagu päris asjadel on tehtud, et asi üsna kindel oleks.

muska-le

Pesumasina kallale veel ei läinud, kuna õmblusmasina juba rikkusin ära. Ja jätan lahke pakkumise hetkel vastu võtmata, kuna ennem peab ära ootama, mis saab viplala venemaalt tellitud kontrollerist ja kui seks ajaks muud lahendust ei leia, siis vaatame.

Temperatuuri kohta jään vastuse võlgu, kasutan suitsukäigus vastavat turbolaatorit, tagumine auk on kinni ja nii ta läheb. Küttepinnad tuleb puhtana hoida, nii kaks korda päevas. 200C olen pelletiga vist korra saanud, aga siis ei jõudnud põleti enam eest ära põletada ja ummistas toru ära. Resti mõõdud on tal umbes 250x100mm, et küllaltki pisike sai tehtud. Tahtsin lihtsalt proovida ja nüüd käib siiani, pole viitsinud lihtsalt suuremat valmis meisterdada.
200-250 olid gaasid siis, kui puudega kütsime, no jah, kui liiga palju alla panid, siis läks kolmesaja kanti ka teinekord. Aga see on ikka korralik raiskamine juba. Sul võib liiga hea tõmme olla korstnas, ehk sellepärast tõusevad nii kõrgele. Meil korstnajalale möödavooluklapp lisaks pandud, et tugevama tuulega tõmbe ühtlasena hoiaks. Nii ta on.

Üldiselt oli teie ärgitamisest väheke tolku küll, kuna lammutasin päeval laiali soojuspumba siseosa ja peale muu hea kraami eraldasin sealt ventika mootori. 220V 14w ja selline tore ilma harjadeta vaikne tegelane. Monteerisin asjandusele külge ja sain vähemalt katse läbi viia, et mida siis lõppude-lõpuks vaja on. Tühjalt tegi tigu 1,1p/m, kui toru haket täiesti täis oli, siis umbes 0,9p/m. Vaja oleks aga umbes 1,5-2p/m teol, otseveo puhul mootorilt reduktori sisendile 200-300p/m.  Selge, et see on sellele pisikesele putukale veidi liig, kahtlustasin seda juba numbreid nähes, aga jah. Tal on peal veel selline funktsioon, et kui vedu liiga raskeks läheb, siis hakkab ise tagurpidi käima, nagu Basilio ideetasandil välja pakkus. Ja kuna tigu on hetkel ainult reduktori poolt kindlalt fikseeritud, siis surub hake tigu seni ülespoole, kuni see toru seina vastu end kinni kiilub. Mootor ei jaksa enam ja hakkab tagurpidi tööle,  siis pidurdad ise käega kinni ja hakkab jälle õigetpidi toimetama, sihuke lükka-tõmba värk.

Natuke juba kahetsen, et kandilist toru kasutasin. Videost vaatad küll,et hake rullub rõõmsalt kogu toru ristlõike ulatuses katla poole, aga tegelikkus on selline, et kandilise toru puhul see kraam, mis n.ö. nurga taha kukub, jääb sinna kuni aegade lõpuni, sest tigu hammustab ainult enda ümbert. Eelnev kehtib torustiku selle osa kohta, kus hake sisse söödetakse, hiljem vist ikka lükkab kõike edasi. Selle asjaga peab veel vaatama, mis saab. Kõigepealt proovin teo võlli teisest otsast ka laagri peale sättida ja vaatab, mis tulemusi selline liigutus annab. Siis ei suru vähemalt tigu toru vastu. Muidu edasi jaksab kuidagi lükata see pisike asjandus. Soojapumba välisosal on suurem mootor, eks kisun homme selle ka laiali, siis on rahu majas.
Vasta

(13-01-2017, 22:03 PM)alfredo Kirjutas:  Pesumasina kallale veel ei läinud, kuna õmblusmasina juba rikkusin ära. Ja jätan lahke pakkumise hetkel vastu võtmata, kuna ennem peab ära ootama, mis saab viplala venemaalt tellitud kontrollerist ja kui seks ajaks muud lahendust ei leia, siis vaatame.
Kahjuks vajab see kontroller pöörete lugejat, mis on ainult tänapäevastel pesumasina mootoritel taga võlli küljes Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

viplalale
Eks tuleb võtta ette mõni uuem aparaat, kui vanadel seda lugejat pole( :
Aga sa proovi see plaat enne kätte saada, sest nähes eesti posti tegemisi, ei taha miljon korda suurema maa postiettevõtte toimetamistele isegi mõelda. Huvitaval kombel näitab, et eebaist ostes saadavad kauba välja hongkongist või kuskilt sealtkandist, kuigi nende endi jutu järgi oleks nagu tegemist analooge mitte omava suurte vene teadlaste erakordse leiutisega?
Vasta

(13-01-2017, 19:23 PM)pkmp Kirjutas:  to amatöör1  küsimuse vastuseks:

Tamrexi poes on nähtud sellist rippuvat isekustutajat:

Sisuliselt ühe pihustiga sprinkler.  Paraja koha peal rippudes peab vahti, et kui all kuumaks läheb, laseb kustutamise ise lahti.   Ei taha elektrit ega midagi.

mis tuu isekustuti ka maksta võiks on infot kellegil?
katla küdemise aegu pole kunagi tuli torusse läinud,aga peale kütmist on vist 2-3 kordajõudnud kolusse kuna tule kustutamine põletis pole ilmselt korralik olnud.nüüd peale küdemise lõppu tnd paar hiljem katsun kolu ega pole tuline.kustutamiseks põletis on otse veetrassist toru viidud kolu peale.kütmine lõppenud ja põleti tühjaks põlenud siis ettevedu uuesti tööle ja samal ajal trassist survega vesi pääle ja korralikult isegi mahuti põhjas lomp.
Vasta

(13-01-2017, 22:03 PM)alfredo Kirjutas:  Natuke juba kahetsen, et kandilist toru kasutasin. Videost vaatad küll,et hake rullub rõõmsalt kogu toru ristlõike ulatuses katla poole, aga tegelikkus on selline, et kandilise toru puhul see kraam, mis n.ö. nurga taha kukub, jääb sinna kuni aegade lõpuni, sest tigu hammustab ainult enda ümbert. Eelnev kehtib torustiku selle osa kohta, kus hake sisse söödetakse, hiljem vist ikka lükkab kõike edasi. Selle asjaga peab veel vaatama, mis saab.

no,aga kes keelab sul nelikan torust teha kaheksakant toru?paned nurkadesse ribaterase ribad või plekiribad ja punktid otstest korralikult kinni ja ongi olemas.mul kah pealt nelikant ja samal meetodil tegin ülemise otsa ümber ja nüüd kaheksakant.
Vasta

Tere.
Seda veega kustutamist mõtlesin ikka nii, et toimetab ise noh sellisel hetkel kui öösel juhtub el. katkestus ja teos oleva hakke hõõgumine hakkab vaikselt mahuti poole hiilima,Ei pea ise juures valvama ja veekraane keerama, Trassi vet ma kahjuks kasutada ei saa, set kui särts läinud pump seisab ja vesi kah läinud.
Vasta

Siis pead mahuti miimoodi tegema, et ta sealt õhku ei saaks juurde imeda. Ei ole küll väga kindel, kas see reaalses elus niimoodi on, aga kui elekter kaob ja ventikas vaikib, siis peaks korstna tõmme ventika august ikkagi läbi käima aga sellest kohast põlemine kaugemale minna ei tohiks, kui mahuti poolt õhku peale ei saa. teoreetiliselt.
Vasta

(15-01-2017, 23:13 PM)alfredo Kirjutas:  Siis pead mahuti miimoodi tegema, et ta sealt õhku ei saaks juurde imeda. Ei ole küll väga kindel, kas see reaalses elus niimoodi on, aga kui elekter kaob ja ventikas vaikib, siis peaks korstna tõmme ventika august ikkagi läbi käima aga sellest kohast põlemine kaugemale minna ei tohiks, kui mahuti poolt õhku peale ei saa. teoreetiliselt.


Teooria on muidugi kena asi interneti kaudu plähmimiseks, seda eriti, et vastutust oma sõnade eest ju pole tegelikult, kuid kuumuse kasvades hakkavad võimust võtma igasugu huvitavad keemilised reaktsioonid, kus puidust eralduvad ja süttivad ka puugaasid ilma eriliselt intensiivse õhu juurdevooluta.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Võib olla küll, et plähmin valel teemal.
Plähmimise kinnituseks mitte küll üks-üheselt samasugune vaatepilt, kuigi olukord on suht sarnane-toru, hake, hõõgumine. Tahaks uskuda, et see tootja suudab enda poolt välja käidud sõnu ka praktikas garanteerida. Winhager Purowin-i gaasistuskambris peaksid söed olema kasutusvalmis pikema aja vältel-kuna õhu juurdepääs on kinni krutitud. Kuigi ei näe siinkohal erilist erinevust puidu hakke etteandetoruga, kui mahuti kaan on isoleeritud ja torustiku vahelt ei immitse. Kuskil katla kuulutuses oli spetsiaalselt infoks juurde pandud, et meie etteandesüsteem on täiesti õhutihe, ilmselt samade probleemise vältimiseks. Nagu müügiargument või nii. Suvaline pilt ka selle kohta, kuidas see mahuti pealpoolne isoleerimise jutt praktikas välja näeb. Arvatavasti saab seda sajal muul moel veel paremini teostada, kõik sõltub konkreetsest olukorrast.
   
Ja ma ei ole mingil juhul soovitanud, et ärge kasutage esmaseid tulekaitsevahendeid, oi ei, sellist veresüüd alfredo enda peale kindlasti ei võta. Loomulikult tuleb end ja oma vara punase kukekese eest kaitsta.

Mul endal tuleb asi hoopis teistsuguse konstruiga ja selliseid probleeme ei ole. Pealekauba proovin  millalgi akupanka sügavtühjenevate vastu uuendada ja elekter ei tohiks siis enam ka uute tarbijate lisandudes otsa lõppeda. Kuigi hetkepraktika näitab, et selle mõne aasta jooksul on elekter pikemalt ära olnud ehk kahel-kolmel korral, lühiajalisi katkestusi juhtub peamiselt enda süül korra-kaks kuus. Eks need korrad ole ära silunud kindlasti see pisike aparaat.

Viimasena kasutuses olnud kolm-pool aastat vana 100Ah deta senaator(kõlab peaaegu nagu detonaator) on lõplikult otsad andnud. Autot ei käivitanud ta juba pooleteist aasta vanusena ja pinsipõlv möödus UPS-i küljes.
Vasta

Mul on paar õmblusmasina mootorit koos pedaalidega veneaegseid-ehk vaja isetegijatele.Ise ei viitsi keskküttega jamada mulle meeldib ahi ja sooja annab soojapump Toungue .
Vasta

(16-01-2017, 01:11 AM)viplala Kirjutas:  
(15-01-2017, 23:13 PM)alfredo Kirjutas:  Siis pead mahuti miimoodi tegema, et ta sealt õhku ei saaks juurde imeda. Ei ole küll väga kindel, kas see reaalses elus niimoodi on, aga kui elekter kaob ja ventikas vaikib, siis peaks korstna tõmme ventika august ikkagi läbi käima aga sellest kohast põlemine kaugemale minna ei tohiks, kui mahuti poolt õhku peale ei saa. teoreetiliselt.


Teooria on muidugi kena asi interneti kaudu plähmimiseks, seda eriti, et vastutust oma sõnade eest ju pole tegelikult, kuid kuumuse kasvades hakkavad võimust võtma igasugu huvitavad keemilised reaktsioonid, kus puidust eralduvad ja süttivad ka puugaasid ilma eriliselt intensiivse õhu juurdevooluta.

Vastuta siis oma sõnad eest ka ja valgusta meid, kuidas puugaasid "huvitavate keemiliste reaktsioonide" käigus ilma hapnikuta põlevad.
Vasta

See tuleohutuse teema on mindki mõtlikuks teinud. Ei tahaks oma maja maha põletada. Võib olla pablan liigselt, aga mina pelgan sellist punkrist otse katlasse söötmist. Ohutum tundub pika teoga lahendus:

Olen kuulnud ka teooriat, et painduv toru peaks tulema alla paraja jõnksuga, mitte otse. Siis murdvat tuli plasttoru külje pealt välja ega roni edasi teo sisse. Ei oska kinnitada ega ümber lükata. Endal on plaanis teha ohutuse pärast just selline pika teo ja lõõtsvoolikuga lahendus, kuigi punker hakkab olema ilmselt korrus kõrgemal enam-vähem katla kohal ja saaks pudi otse alla lasta.
Videos nähtav põleti on muidu ka huvitav. Uuem põlvkond paistab tulevatki pöörleva kambriga, seda ka teistel tootjatel.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Hea Basilio

Kas sul see uus ja ilus katel mitte gaasistuskambriga ei olnud, kuskilt jäi midagi sellist silma? Kuidas kavatsed jätkuvat gasifitseerimisprotsessi käigus hoida?
Vasta

Jälgin teemat huviga ja , ehk on mõtet tutvuda pelletikaminate tööpõhimõtetega , seal on muidugi üüberkeerulised blokeeringud igaks elujuhtumiks , ilmselt saab ka lihtsamalt , kui on hea korsten ja veel parem tõmme .
Vasta

Ja alati maksab meenutada seda, et üle 25kW katlaga katlamaja eramajas peab EI30 tuletõkkesektsioon nii-ehk-nii olema.

Uks sealhulgas.  Ja plahvatuspinnaks aken vastavalt kubatuurile.

Tõlkes et vähemalt 2x tulekindel kips nii seinas kui ka laes, mittepõlev viimistlus ehk tegelikult parem ikka krohv või kivisein.
Kütteaine hulk katlaruumis on ka normeeritud, kindlasti mitte ei tohi terve talve puud kõik korraga katlaruumis olla.



Mõningane prof. kretinism, sorry
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne