Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)
nii kuu aega on oksad mullas olnud ja kõik kenasti lehti ajama hakanud.pungad tekkisid alles siis kui soojaks läks.tänaseks juba üks ring rohitud kah ja ega nad enam rohust välja ei paistnud.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
Käisin täna vabakuulajana ühel pelletipõletite paigaldajate koolitusel. Sain ka mõnel tõsisemal tegelejal lipsust kinni ja palusin, et "Reegi mooga!" või "Ütle nüüd ausalt nagu kommunist kommunistile...!"
Sain tüki maad targemaks. Ürituse sisu oli KIPI pöörleva põlemiskambriga põletite tutvustus: ehitus, juhtimine, lisavõimalused ja vidinad.
Keda detailid huvitavad, võib privas pöörduda, ma tervet koolitust mälu järgi siia üles laduma ei hakka.
Kõige rohkem huvitas mind võimalus sööta pelletipõletit peenema hakkega ja mind ei rahuldanud lihtne vastus "Ei saa!"
Enamus kas ei tahtnud teadmisi nõdrameelsega jagada või ei teadnud ka ise piisavalt. Pigem kahtlustan seda teist varianti. Paar asjalikumat kuju siiski oli, tänu kellele panin enda arvates pusle kokku.
1. Õige etteandekoguse ja põlemisõhu režiimi timmimine on peenike asi ning vajalik juba erineva kvaliteediga pelleti kasutamisel. Täiesti teisele kütteliigile minnes on parameetrid juba väga erinevad. Kui haket on käes nagu muda, efektiivsus pole oluline ja viitsid tihti katelt puhastada, siis tühja kah.
2. Töökindlus. Nii kui pellet sisaldab pisutki puukoort, liiva või ka lihtsalt pudiseb saepurust, nii on varsti jama majas. Rääkimata ebaühtlasest pabula suurusest. Ebastandardne pellet ummistab põleti sisendtoru või kiilub kinni teod. Hake vajab seest tühja spiraali asemel seest täis ja suurema läbimõõduga etteveotigu, soovitavalt muutuva sammuga, et ülemist otsa ära ei ummistaks. Puukoor annab palju tuhka, mille sulamistemperatuur on leegi omast madalam. Nii kooretuhk kui ka liiv moodustavad klaasja šlaki, mis koguneb ja ummistab põleti otsa. Saepuru pudiseb igale poole, kuhu vaja pole ja hakkab lõpuks pahandust tegema. Hakke puhul on soovimatute lisandite hulk mäekõrguselt suurem, samuti niiskus. Pelletipõleti on üsna kapriisne asi ja tahab ideaalseks toimimiseks idealset kütust.
3. Energiatihedus. Hake oli pelletist ... (kurat, ei mäleta! 6 x äkki?) hõredam ja sama võimsuse saavutamiseks peab seda mitte ainult väledamalt peale vedama vaid ka vastavalt suurema kühvli peal põletama!
Kui pelletipõleti on suht väike tops, kuhu õhku surutakse toore vägivalla abil, sisuliselt on tegemist ääsiga, siis hakkel peab laskma rahulikumalt põleda. Soovitav on paigaldada lisa turbolaatorid või vaheseinad, et puugaasisaba jõuaks ikka ahjus ära põleda.
Keskmise suurusega vabriku-hakkepõletil pidi põlemine toimuma liikuval metallist "roomikul", mille piludest puhutakse põlemisõhku mis ühtlasi ka puhastab ning jahutab seda "roomikut".
No sellist tarkust jagati. Kas see nüüd pühakirja eest läbi läheb, aga mõtlemisainet annab küll.
Tundub et tuleb põleti ise ehitada.  Wink
Seoses sellega võib pakkuda häid mõtteid. Vaja on siis suurt isepuhastuvat põlemiskambrit, mida tuleb ahjuukse avamiseks sirgelt välja sõidutada ning lollikindlat etteannet. Roomik oleks kodukatlale overkill. Pöörlev trummel pigem kui õnnestub lahendada selle söötmine ilma siseteota. Äärmisel juhul sisetigu jääb, kuid siis tuleb aretada automaatika, mis oskab kinnikiilumistega toime tulla.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
Tubli kirjatükk, tänud. 

Mina tegutsen tasapisi suunal, mis alustab poolakate klotsimasinast.

120 mm tööorgan on olemas, mõte, kuidas kogu ahel väheke ebatraditsioonilisemalt (vähemalt Youtube senimaani midagi sellist ei näita) osahaaval lahendada, tekib tükikaupa rauda.
Vasta
(16-01-2017, 22:50 PM)Basilio Kirjutas:
(16-01-2017, 20:53 PM)alfredo Kirjutas: Kas sul see uus ja ilus katel mitte gaasistuskambriga ei olnud, kuskilt jäi midagi sellist silma? Kuidas kavatsed jätkuvat gasifitseerimisprotsessi käigus hoida?
Nendele uutele & ilusatele kateldele paigaldatakse ka täitsa ametlikult põleteid. Mina võtsin pelletivalmidusega variandi, millel auguga uks juba ees. Protsessi pole veel väga süüvinud, kas antakse õhku vähem peale või töötab pelletiga nagu tavaline katel. Hakkega kütmisel peaks puugaasisaba siiski üsna pikk olema ja ulatuma ka "järelpõletisse". Vana katla puhul oli leek otsapidi korstnas.
Oskan nüüd ka ksf! alfredole vastata. Pelletipõleti paigaldamisel Atmosele pannakse katla väljatõmbeventika toite vahele kiiruse regulaator ja tõmmatakse kiirust maha kuni paokile jäetud ahjuukse(käis vist alumise ukse kohta) vahele pandud kätt kõrvetama hakkab. Siis pidi kütmisrežiimis paras olema. Stardi ajal pannakse ka väljatõmme täisvõimsusel tööle.
Ekstra gaasistamist ei ole. Pelletipõleti töötab ühtemoodi nii pürolüüsi-, malm- kui ka õlikatlaga. No vähemalt nii sain mina oma pisikese peaga aru.
Õlikatlaga olla ainult see häda, et tuharuumi on minimaalselt, peab tihti puhastama.
Lühikese koldega katlale paigaldatakse torukujulise põleti puhul tagaseina keraamiline plaat. Mingil määral on see seina kaitseks, kuid põhipoint pidi olema põlevate lendosakeste lõpuni põletamine. Paljast seina jahutab veesärk ja põlev osake pidi selle vastu põrgates ära kustuma. Edasi läheb ta katelt reostama. Seinast veidi eemale paigaldatud keraamiline plaat kuumeneb ja süütab osakese uuesti. Otse vastu seina paigaldatud plaadi puhul väitsid mõned paigaldajad, et võib katla seinale praod sisse tõmmata. Kui kolle on pikk ja/või põleti on paigaldusflantsiga väljapoole toodud, pole eraldi kaitseplaati vaja. Piisav vahekaugus pidi olema 35-45cm(kui kiiruga õigesti meelde jäi), siis jõudvat kõik enne seina ära põleda. KIPI põleti Atmos DC40SX küljes koos Nuias tehtud flantsiga pidi vaheks jätma 42cm, mis pidi olema täitsa OK.
Mõni paigaldaja pidi halu-Atmosele pelletipõletit paigaldades pool või isegi terve düüsi kinni katma samasuguse otstest  telgikujulise plaadiga, mis alumisse kambrisse käib. Teised kahtlesid, kas kaheldav kütusesääst puhastamisel tekkivat lisatüli õigustab. Hakke põletamisel on gaasisaba pikk ja seesugune täiendav vahesein võib täitsa abiks olla.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
Pelleti ja hakke põletamise tehnika erinevad teineteisest lisaks eelpool mainitud kordades erineva kütteväärtuse ja tuhasisalduse ka väga erineva niiskuse tõttu.
Reaalne hoolduse/remondi/24 h töös hoidmise kogemus erinevate firmade ja väga erinevate võimsusega (~10 kw...10000 kw) hakke- ja pelletipõletitega. Ütleme nii, et ega hakkega töötavat süsteemi omale koju küll ei igatseks. Paraku ükskõik kui heaks ja töökindlaks püüda süsteemi teha, rikete esinemise sagedus jääb ikka kordades suuremaks pelletist.
Vasta
Tore teada, et kedagi asi nii sügavuti huvitab ja enese harimiseks pikki retki ette võetakse. Tubli Basilio.
Siiski, Sul oleks vist kordades lihtsam oma hea pea tööle panna ja ilma igasugu kalliste vidinateta süsteem kokku kompunnida. Saan aru küll, et on kinnisidee selle pöörleva peaga pelletipõleti poolt, aga kas on mõtet kallist raha põletada? Kui muidu ei saa, siis võta kuskilt üks vana põleti ja vaheta seal olev pealeandmise tigu õige kujuga teo vastu ära. Etteande oma ka siis  juba.
 
Mida teeks mina sinu asemel?
Sain aru, et sul oli katla kohal vastav ruum, kus saaks haket hoida. Sinna ehitagi omale mingi lihtne etteandesüsteem ja kasuta söötmiseks ära raskusjõudu. Selle paari-kolme meetri pealt tekitatud langemine toob piisava läbimõõduga torust igast asjad läbi. Jama vältimiseks võiks hake veel sõelutud olla, et suuremad tükid ja kiud välja saaks sealt. Mõned andurid veel juurde ja läbi arduino saad seal igast programmeerimist ette võtta, milllal rohkem, millal vähem kütta on vaja. Täisautomaatse asja jaoks on küll veidi rohkem vaja vaeva näha.

Piinlik küll on, aga panen ka enda viimase kompunni vaatamiseks välja, ehk tuleb mingeid ideid. Plaanis on lisada automaatne tuhaärastus, reduktor viia toru alla ja ehk midagi veel, näiteks väheke värvimistööd teha, kuid süsteem on normaalse hakke puhul üsna töökindel. Kuna langemisnurk on väike, siis kipub vaigusem saepurutolm alumise toru seina külge põlema ja siis on ummistusi olnud küll. Alternatiiv on põletada lehtpuust tehtud kraami, või sõeluda tolm välja. Või tempida värki pelletiga, mis ummistused juba eos eest ära lükkab. Seda ma tegingi. Panin minimaalse koguse minutise intervalliga tööle ja siis töötas ilma jamata. Üldiselt oli põnev talvehooaeg.
Vasta
Tere
Kas keegi on katsetanud ka sellist hakkepõletit nagu kasutatakse katlamajades - hake kerkib nagu mutimulla hunnik põleti pannile? Olen ise ka üritanud seda haket nii ühte kui teistmoodi põletada ja kuidagi kaldun selle variandi poole - eelkõige tuleohutu.
Vasta
(02-06-2017, 08:22 AM)alfredo Kirjutas: Sain aru, et sul oli katla kohal vastav ruum, kus saaks haket hoida. Sinna ehitagi omale mingi lihtne etteandesüsteem ja kasuta söötmiseks ära raskusjõudu. Selle paari-kolme meetri pealt tekitatud langemine toob piisava läbimõõduga torust igast asjad läbi. Jama vältimiseks võiks hake veel sõelutud olla, et suuremad tükid ja kiud välja saaks sealt. Mõned andurid veel juurde ja läbi arduino saad seal igast programmeerimist ette võtta, milllal rohkem, millal vähem kütta on vaja. Täisautomaatse asja jaoks on küll veidi rohkem vaja vaeva näha...
... Alternatiiv on põletada lehtpuust tehtud kraami, või sõeluda tolm välja. Või tempida värki pelletiga, mis ummistused juba eos eest ära lükkab. 
Enda mõtted on liikunud samas suunas. Minu hake on 100% lehtpuust enivei, sest sõbra maakodus muud ei kasvagi. Esinemissageduse järjekorras: jalakas, saar,  vaher, kastan, tamm.
Oli samuti plaanis haket prooviks pelletiga segada. Huvitav, kas keegi on proovinud nendega erinevates vahekordades kütta? Sellised tähelepanekud huvitaksid väga.
Hakke sõelumisest ilmselt ei pääse. Mõned 3-6mm jämedused ja 10-15cm pikad oksaraod oskavad ikka minu hakkuri tööorganist mööda hiilida. Lisaks saepuru, liiv ja muu scheisse.
Tuhaärastus on minu arusaamist mööda selle projekti üks suuremaid probleeme. Hakkest peaks seda tulema ikka mehiselt. Kui katelt peab hakkama iga jumala päev puhastama, siis kipub automaagilise kütmise point ära kaduma.
Ei, ma ei ole pöörleva põleti idees kinni. Uuema põlvkonna põletitel on see kõrvaldamaks eelmise põlvkonna a la Pelltech põhihäda - toru otsa alumisele servale tekkivat šlakist valli. Mida kehvem pellet, seda kiiremini see vall kasvab ning seda on raske eemaldada. Torukujulise põleti üks eelis on veel võimalus tekitada põlemisõhu läbi viltuse düüsi sisestamisel spiraalne keeris, mis aitab põlemisprotsessi parandada ja kergemaid jääke gaasivoolus ära kanda. Vot seda ma ei tea, kas Pelltechil see juba on, aga Kipil ja vist ka tema konkurendil Pellasx on see juba olemas.
Nende viimaste põhiline vahe pidi olema põlemiskambri pööramises. Pellasel seisab väline keraamiline toru paigal ja pöörleb metallsisu, Kipil pöörlevad mõlemad koos. Pöörlemine ei ole pidev. Seda saab seadistusest mingites piirides muuta, aga tavaliselt pöörab umbes 1,5 minuti tagant paar-kolm sekundit, mis teeb pekis välja umbes 15 kraadi.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
(02-06-2017, 09:54 AM)amatöör1 Kirjutas: Tere
Kas keegi on katsetanud ka sellist hakkepõletit nagu kasutatakse katlamajades - hake kerkib nagu mutimulla hunnik põleti pannile?

Jälle meenutused heast poola ajast. Oleksin äärepealt sealt eelmine aasta omale sellise katla ostnud, aga kui mõtlesin selle kebensi peale, mis olemasoleva asendamisel ees ootab, samal ajal hanged akna tagant piilumas, siis lükkasin asja teadmatusse kaugusse edasi. Seal nad kuskil 1500-2000€ kanti maksavad ja mõeldud töötama granuleeritud või peenefraktsioonilise söega, aga näitasin katlapoes sellile pildikesi hakkepuidust ja sain vastusest aru, et peaks läbi lükkama sellise kraami küll sealt torustikust, kui juba kivid läbi lükatakse. See mehhanismus võtab muidugi korralikult elektrit kah -ajam kindlasti kuskil 100-200w kanti tunnis, ventikas ka veel 75-100w versus minu põlveotsanikerdisel ajam 16w ja ventikas(kaks tükki on järjest pandud) 24w.

Hea Basilio,
oled asjaga õigel teel kindlasti. Ega selle tuhavärgiga nüüd asi nii hull kindlasti pole, et iga päev põlemisruum silmini täis koguneb. Mul kui iga päev kolm sellist kolutäit läbi ajas, kuskil 240L, siis puhastasin korra nädalas kogu kupatust, mingi 20L ämbritäis ehk tuli tuhka. Aga nagu ikka, kui asi juba osaliselt mehhaniseeritud on, siis
muutud veel laisemaks ja tahad veel lihtsamalt läbi ajada. Minu variandil ei ole tuhaärastust üldse keeruline teha, kuna põleti alla on pandud 60x60 nelikanttoru, et kõrgus õige oleks ja selle ots ulatub just põleti taha, kuhu tuhk vajub. Sinna panen siis ühe samasuguse spiraalpuuri vaikselt toimetama, mis mul pelleteid läbi kummi keerutab. Ja ühe väikese plekist kasti kuhugi sinnasamasse.

Haket ja pelleteid koos põletatud küll. Just süsteemi eripära tõttu. Kui on hea, paraja suurusega raske lehtpuuhake, siis pole vaja midagi miksida. Aga kui tegin teda ehituspuidu jääkidest, millest enamus oli männipuit, siis oli küll juurde vaja segada. Kerge hake põleb liiga kiiresti ära ja kuna etteandetigu annab natuke tsükliliselt peale, siis võib a)leek ära kustuda ja b)tolm põleb toru sisse ja võib jälle ummistuda. Väheke pelleteid juurde ja kõik tibens.

Paned ehk hakkurist ka mingit pildimaterjali?

Asja juures sai üsna käbedalt selgeks see, et logistika on väga oluline kogu protsessi juures. Mul endal ei ole kahjuks ühtegi head varianti, kuna katlamaja on ehitatud kaheksakümnendatel ja puhtalt õli peale. Haket hoidsin õues ajutises hoidlas, aga jube tüütu majandamine. Kalla sinna, sealt ämbritega tuppa jne. Hakka või keldrisse hoidlat tegema, sest peal on eluruumid ja katlaruumis ei taha tuleohu põhjusel suuremat kogust hoida, sinna umbes 3m3 mahuks ka, aga kui võtta vajaduseks 1,5m3 nädalas, siis on vaja a`la 40-50m3 seda kraami hooaja jooksul. Kõigepealt vaja ta veel millestki teha, siis transport koju, siis hoidla. Keldris oleks üks ruum küll, kuhu läheks u.20m2, aga kõigepealt on vaja ta sinna kuidagi sisse ajada, siis uuesti üles tõsta jne. Et ei olegi nii lihtne see eluolu. Siin majade vahel ei ole asjaga eriti pikalt mõtet tegeleda, sest lärmi teeb aparaat ikka üksjagu. Kuhugi maale ära kolima selle asjandusega.

Haket osta ka samas ei taha, kuna see mida pakutakse, on üks paras pläsk. Vaatasin, kuidas välismaal asi käib. Hake sõelutakse erinevateks fraktsioonideks, puhastatakse, kuivatatakse 20%-ni ja alles seejärel müüakse. Siin vaatad seda oksapuru ja mäda mida hakkeks tehakse, siis läheb igasugune isu ära. Elektrijaamas jah, palun, aga väikesel katlal on head kütust vaja, et asjal mõte oleks. Võib-olla on turul hetkeks midagi muutunud, kuid poolteist aastat tagasi, kui uurisin, siis pakuti küll ainult märga ja suva fraktsiooniga manti 12€/kant.
Vasta
(02-06-2017, 15:08 PM)alfredo Kirjutas: Keldris oleks üks ruum küll, kuhu läheks u.20m2, aga kõigepealt on vaja ta sinna kuidagi sisse ajada, siis uuesti üles tõsta jne. Et ei olegi nii lihtne see eluolu. 
Vaata paari vidjot, ehk annab inspiratisooni kuidas hake hoidlasse saada. Hake ehk ei jookse küll nii libedalt kui pellet, peab enne katsetama.
Kindlasti ei tohi transporditav pabul liiga kõvasti peale joosta, muidu ummistab ära.






Hakkurist pole mõtet pilte saata, kasutan hetkel aiapidaja oksapurustajat Makita. Enne pole mõtet midagi tummisemat osta või ehitada, kui katel on õpetatud korralikult haket tarbima. Kui asi untsu läheb, saab alati puhta pelleti peale minna. Poes on vabrikupõletid kohe olemas, luhvtita aga sajalisi.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
(01-06-2017, 23:50 PM)veix__ Kirjutas: Pelleti ja hakke põletamise tehnika erinevad teineteisest lisaks eelpool mainitud kordades erineva kütteväärtuse ja tuhasisalduse ka väga erineva niiskuse tõttu.
Reaalne hoolduse/remondi/24 h töös hoidmise kogemus erinevate firmade ja väga erinevate võimsusega (~10 kw...10000 kw) hakke- ja pelletipõletitega. Ütleme nii, et ega hakkega töötavat süsteemi omale koju küll ei igatseks. Paraku ükskõik kui heaks ja töökindlaks püüda süsteemi teha, rikete esinemise sagedus jääb ikka kordades suuremaks pelletist.

üks pelletikatlamaju hooldav firma rääkis,et suured pelletikatlamajad nagu paldiski käitsevägi pidi iga jumala päev tõrked olema ja voorivad seda vahet.

lisaks juba mainitud õlikatel ja pelletipõleti pidi tahtma 2x nädalas katelt puhastada,selline tagasiside reaalselt kasutajalt.
Vasta
Basilio ütles sedasi...
 Enne pole mõtet midagi tummisemat osta või ehitada, kui katel on õpetatud korralikult haket tarbima.


Ennem ei ole sul mõtet jällegi mingit süsteemi ehitama hakata, kui pole teada, mis fraktsiooni kätte saad, ehk millist hakkurit kasutad, mis on tooraineks jne. Eriti puudutab see põletiosa ehitust ja toimimisloogikat.

See pisike hakkur teeb ilmselt mingit peenemat sorti sodi, kuna oksad on suht peened, tekivad kiud ja pikemad oksatükid. Tulemuseks on, et hake ei taha peale vajuda ja tekitab võlvi - ühesõnaga probleemid. Pealekauba saad sa sellega nii vähe tulemust, et umbes samapalju põleb samal ajal ära, kui peale tekib. no natuke liialdan, kuid mitte eriti.

Meenub üks soovitus, mida oma otsingute ajal ühelt elukogenud mehelt kuulsin.

Et kui saaks kuskilt ühe veneaegse turbakogumise fuura, mille lased kevadel haket täis ja siis suvi läbi kuivab kuskil soojas kohas, vahepeal keerad teist külge jne. Talvel tassid selle tasapisi tühjaks ja kütad. Siis oleks veel traktori haakesse käivat hakkurit ja traktorit ennast ka vaja. Loomulikult kohta, kus kogu kupatust hoida ja remontida, soovitavalt kodust mitte kaugel, koos maa ja tooraineks sobiva võsaga. Lõpuks ongi  täisajaga mõnus töökoht olemas, kulud peale selle : )
Vasta
(02-06-2017, 17:50 PM)muska71 Kirjutas:
(01-06-2017, 23:50 PM)veix__ Kirjutas: Pelleti ja hakke põletamise tehnika erinevad teineteisest lisaks eelpool mainitud kordades erineva kütteväärtuse ja tuhasisalduse ka väga erineva niiskuse tõttu.
Reaalne hoolduse/remondi/24 h töös hoidmise kogemus erinevate firmade ja väga erinevate võimsusega (~10 kw...10000 kw) hakke- ja pelletipõletitega. Ütleme nii, et ega hakkega töötavat süsteemi omale koju küll ei igatseks. Paraku ükskõik kui heaks ja töökindlaks püüda süsteemi teha, rikete esinemise sagedus jääb ikka kordades suuremaks pelletist.

üks pelletikatlamaju hooldav firma rääkis,et suured pelletikatlamajad nagu paldiski käitsevägi pidi iga jumala päev tõrked olema ja voorivad seda vahet.

lisaks juba mainitud õlikatel ja pelletipõleti pidi tahtma 2x nädalas katelt puhastada,selline tagasiside reaalselt kasutajalt.

Seda me ei tea, kui paljud neist tõrgetest on otseselt seotud pelletiga, suuremates katlamajades on palju igasuguseid muid probleeme. Ilmselt kui nad seal haket kasutaksid, siis voorikisid mitu korda päevas. Rolleyes Suurem tööstuslik õlikatel tahab puhastamist 1x kuus kui põlemine on normaalselt välja reguleeritud... kui just vanaõliga vms sodiga ei küta ja mõtled põlevkiviõli. Hea isepuhastuv pelleti- või hakkekatel tahab küttepindade käsitsi puhastamist väga harva, ikka päris mitme kuu tagant.
Vasta
(02-06-2017, 19:16 PM)alfredo Kirjutas: Meenub üks soovitus, mida oma otsingute ajal ühelt elukogenud mehelt kuulsin.

Et kui saaks kuskilt ühe veneaegse turbakogumise fuura, mille lased kevadel haket täis ja siis suvi läbi kuivab kuskil soojas kohas, vahepeal keerad teist külge jne. Talvel tassid selle tasapisi tühjaks ja kütad. Siis oleks veel traktori haakesse käivat hakkurit ja traktorit ennast ka vaja. Loomulikult kohta, kus kogu kupatust hoida ja remontida, soovitavalt kodust mitte kaugel, koos maa ja tooraineks sobiva võsaga. Lõpuks ongi  täisajaga mõnus töökoht olemas, kulud peale selle : )

Soovitus on vägagi hea, aga ei sobi kuidagi sellesinatse Eestimaa ja tema elanikega kokku. Siin tahavad kõik "soolotada", olla ise peremehed, kogukondliku majandamise mõiste  puudub ja ajalooliselt täiesti arusaadav ka, miks see nii on.
Muidugi oleks jube-maru-vahva, kui igas kogukonnas (alevis, külas või kasvõi linnas) tekiks selline tööjaotuse moodi asi, et keegi võtab hakke valmistamise enese õlule ja müüb seda siis soovijatele selliselt, et ostjad hinna peale ei kurjustaks (hind oleks umbes selline, mis ostjale omal käel hakke valmistamine ajatööna maksaks ehk selline piir, kustmaalt ta oma aega soojasaamiseks ei kulutaks, vaid oleks valmis ostma teise mehe aega). Toormaterjali kokkuvedamisega tegeleks jälle omakorda teine mees, -pere või -ettevõtja ja toore hangitaks sealtsamast kogukonnast - kellel võsa anda, kellel puitmaterjali jääke jne...
See toimiks ainult Venemaal Big Grin.

Ma loen hetkel üht paljudest vene 1917. aasta revolutsiooni kokkuvõtvalt kirjutatud raamatut ja seal maal oli tol ajal (ja on hetkel paljudes kolgastes praegugi!) selline kogukondlik eluviis täies jõus keemas. Tööjaotus ja naturaalmajandus ruulib. Enne punast (oktoobri)revolutsiooni toimus ju ka veebruari oma ja veel enne seda, 191x.-aastal taheti talurahvale anda kätte maatükke, et igaüks saaks hakata omaette tootjaks. Need muudatused/reformid (Stolõpinist peaks olema nõukaharidusega inimesed kuulnud) olid ette nähtud rahutuste vaigistamiseks mõisaomandi vähendamise arvelt, aga ei läinud just sel põhjusel läbi, et suur enamus talurahvast ei olnud valmis loobuma kogukondlikust majandamisest. Kehvikud ja muidu loodrid-päevavargad oleksid koheselt välja surnud. Näljasurma või naabri poolt varguse eest mahalastuna oma otsa leidnud. Ja neid kehvikuid oli palju, nii nagu teispool idapiiri on tänagi.
Vasta
Pelleti puhul on halb see, et tarbija ei tea kunagi, mis sodist seda tehtud on. Pealevaadates ja maitstes võid aimata, aga mitte iial lõpuni kindel olla. Kütteväärtuseks kirjutavad ka kõik peale ca 5kw/kg aga kuskilt nagu meelde jäänud, et ei saaks seal isegi puhta puidu puhul üle 3,5 olla. Arvutuskäiku peast ei mäleta, kuid lugesin kuskilt autoriteetsest allikast seda juttu, kuidagi ähmaselt meenub.
Loomulikult väidavad kõik müüjad, et kasutatud on ainult kõige tõupuhtamat mööblilaastu, tegelikkuses üks krdi koorepuru ja maisitärklis. Kui ise hake teha, siis vähemalt saad toormaterjali valida ja jääb pimeost ära. Samas eeldab investeeringut, vaba aega, viitsimist jne. Vastukaaluks pahadele hakkepuidukunnidele võiks mingi vastava vabatahtliku ühistu teha, ostaks kamba peale vajaliku aparatuuri ja toimetaks...nali muidugi, kes seda asja viitsiks ja mis see hake lõpuks maksma läheks(näe, Janka jõudis ette jälle)
Vasta
(02-06-2017, 19:16 PM)alfredo Kirjutas: Et kui saaks kuskilt ühe veneaegse turbakogumise fuura, mille lased kevadel haket täis ja siis suvi läbi kuivab kuskil soojas kohas, vahepeal keerad teist külge jne. Talvel tassid selle tasapisi tühjaks ja kütad. Siis oleks veel traktori haakesse käivat hakkurit ja traktorit ennast ka vaja. Loomulikult kohta, kus kogu kupatust hoida ja remontida, soovitavalt kodust mitte kaugel, koos maa ja tooraineks sobiva võsaga. Lõpuks ongi  täisajaga mõnus töökoht olemas, kulud peale selle : )

no pole see asi nii hull miskit.võtad võsa maha siis märga parem muidu läbi lasta ja paned kihi hoidlasse kihina.seisab mõni aeg ja järgmine kiht peale jne kuni hoidla täis,eriti hea märga läbi lasta kui käsitsi sisselükkamine hakkurisse sest ei põruta käsi.

kuivatad võsa hunnikus ära ja lased kuiva kraami läbi ja hoidlasse,aga kuiva käsitsi ei taha lasta.kuskil nädalapäevad hakkimist ja talvevaru olemas ja päevas üle 2-3 tunni ei lase.

ma panin hakkurile nüüd trabandi mootori pääle koos käimakastiga ja mugavam toimetada.tõstukiga tõstad kärule ja maha,samuti pärast hakke kotid hea tõstukiga metsaveeres kärule tõsta ja tühjendamisel tõstad koti ülesse rippu ja alt august voolab kraam välja molli ja molliga lapsed veavad hoidlas laiali,kambaga suts ja tehtud,raskeid asju liigutad jagaja kange mudides.põkal tõstuk taga millega saab oksi hunnikust tõsta.ee liinihooldajad vedasid megahunniku oksi kokku ja see hunnik mitme aasta küte.see mis mullu suvel otse langil läbi lasin see kõik alles ootab kütmist ja hetkel 2 hoidlat ja ilmselt tuleb küüni kolmas teha.

täitsa harjunud hakkeküttega juba ja halupuud enam küll näha ei taha,pliidi jaks küll jah.
Vasta
Praegu on katsetamiseks selline hake:
   
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
Kena kohe näha, kuidas elu edeneb. Maal on jah mõnus sel alal toimetada, nagu vanasti heinategu või nii, kogu perega.

Pildilt nähtav kraam on tegelikult üsna hea, peenemat pudi ja pikemaid osiseid nagu näha polegi. Sihuke kraam läheb ehk poepõletistki läbi, kui veidi sõeluda.
Vasta
(02-06-2017, 10:03 AM)Basilio Kirjutas: Oli samuti plaanis haket prooviks pelletiga segada. Huvitav, kas keegi on proovinud nendega erinevates vahekordades kütta?

Ei ole katsetanud, aga üldiselt hake on niiske ja pellet on kuiv. Mis juhtub pelletiga kui see niiskust saab, on vist teada. Eks oleneb ka kui kaua nad koos on.
Vasta
(02-06-2017, 23:37 PM)veix__ Kirjutas:
(02-06-2017, 10:03 AM)Basilio Kirjutas: Oli samuti plaanis haket prooviks pelletiga segada. Huvitav, kas keegi on proovinud nendega erinevates vahekordades kütta?

Ei ole katsetanud, aga üldiselt hake on niiske ja pellet on kuiv. Mis juhtub pelletiga kui see niiskust saab, on vist teada. Eks oleneb ka kui kaua nad koos on.

See polnud vist sõna-sõnalt nii mõeldud, et segatakse kokku ja pannakse ootele, vaid natuke üht-veidi teist ja põlevad koos.
Niisket või märga haket pole mõtet ilma eelpõletita katlas tarvitada, ikka kuiva. See vahe on kohe käega tunda ja silmaga näha. Pealekauba keerab katla ja korstna tuksi, kui pikemat aega tarvitada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: olli, 2 külali(st)ne