[alfredo]

[muska71]

sai siis aisi 409 teras ostetud ja anapolist kilo vardaid ja kuna laupa tuulutas ja merele ei saanud siis tegin uue põleti valmis.vana oli ikka täiega kõveraks läinud.

[amatöör1]

Tere
Tal pole enam mägede taga ja tuli üks vana projekt uuesti meelde sai siis natuke veel mõnes kohas keevitusega punktitud ja esime katsetus selle toorikust hakkuriga ka tehtud. Eelkõige siis plusspooled:Hake minu vajaduseks paraja suurusega, hetkel peal el. mootor 4 kw 1500p veab vabalt, lasin ca 5cm läbimõõduga kuivanud jalaka jupi läbi, vedas ilusasti sisse, oli teada, et hakkab käsi põrutama aga kardetust isegi vähem. Plaan el. mootori asemel ka traktorit kasutada. Aga suur miinus ilmne, ei loobi haket korralikult välja. Ühesõnaga aia taha läinud projekt.

[alfredo]

Võiksid sisemusest ka mõned pildid panna, saaks vaadata mis seal pahasti on, et välja ei heida. Ehk mõtleb kamba peale välja, kuidas asja parandada.

[Marko]

Konveier? Kui kaikad kuivad, siis saab ju otse ahju kõrvale saata ja mitu liigset etappi vahele jätta

[muska71]

Tere
Tal pole enam mägede taga ja tuli üks vana projekt uuesti meelde sai siis natuke veel mõnes kohas keevitusega punktitud ja esime katsetus selle toorikust hakkuriga ka tehtud. Eelkõige siis plusspooled:Hake minu vajaduseks paraja suurusega, hetkel peal el. mootor 4 kw 1500p veab vabalt, lasin ca 5cm läbimõõduga kuivanud jalaka jupi läbi, vedas ilusasti sisse, oli teada, et hakkab käsi põrutama aga kardetust isegi vähem. Plaan el. mootori asemel ka traktorit kasutada. Aga suur miinus ilmne, ei loobi haket korralikult välja. Ühesõnaga aia taha läinud projekt.

labad ikka sees?12 m/s oli vist min joonkiirus lumepuhuritel ja samaga peaks ka hakke välja pilduma edukalt.aga pane jah sisust pildid.

[alfredo]

Üks võimalus on veel. Keera kogu kupatus horisontaali ja tee talle jalad alla. Traktori taha siis küll asja keeruline panna.
Endal peas juba selline horisontaalse kettaga hakkur valmis konstrueeritud, aga igasugu muud asja nii palju ees, et tea kunas jõuab. Eelis oleks selline, saab mingi kasti koos heliisolatsiooniga ümber ehitada. Isegi sissesööduava asja mõtlesi välja. Ajah, mis siin kiidelda, enne tuleb asi valmis teha.

[amatöör1]

Tere.
Eelkõige tänud kõigile abi ja kaasamõtlemise eest!
Õhtul üritasin mõnda pilti sisemuset teha kuid praegu siin arvutis neid vaadates ei saa ise kah aru mida olen pildistanud, seega ei hakka kirja sisu risustama ja hetkel neid üles ei pane. Vastan eespool Teie esitatud küsimustele ja mõtetele. Labad täielikult sees olemas 4 tk. Labade ja korpuse vahe ca 10mm, seega piisavalt suured ja tihedalt seal sees. Tegin isegi lisa õhuvõtu avad, arvasin, et õhku vähe - ei aidanud.
Ketas 480mm ja 1500p peal see peaks suutma hakke lennutada juba kraavipervelt otse katlasse, tegelikult aga vaevu meetrike lendab ja kui pidevalt puud peale lasta lööb umbe. Väike tuluke lõi vilkuma kui lugesin Muska71 kirja, ilmselt lobises ta tahtmatult vea põhjuse välja, nimelt mainis lumepuhurit. Tarisin õhtul siis lumepuhuri kuuri alt välja, naine vaatas mind küll väga imeliku näoga ja käis vaatamas mitu õlut külmkapist kadunud on, et vanamees sumedal suveõhtul veab äkki lumepuhuri õue. Viga vist labade kujus, mina tegin labad kumerad nagu surve ventikatel, lumepuhuril aga nad sirged!!!!! Paraku ainuke võimalus teada saamiseks on hakkur laiali lammutada, kumerad labad maha lõigata ja sirged asemele panna. Õnneks ei ole kõik keevitused veel kapitaalsed. Mõtlesin kui masin töös end õigustab lammutan teema detailideks teen korraliku keevituse ja lihvi. Horisontaalse hakkurina töötaks ta ilmselt praeguse labadega ka piisavalt hästi. Idee oli siiski antud vidinas põka sabasse riputada ja sinna omakorda veel autokäru järgi. seega peaks siiski saavutama puhumise kauguse kuskil ca 4 m. Muidugi põka võllilt saada 1500p on omaette aretus. Uurisin 450 mm rihmaseib koos südamikuga kuskil 120 euri. Seepärast kasutan hetkel teema tööle saamiseks el. mootorit, sellel seibid juba olemas. Lisan ühe pildi torust DN 150, mille kaudu minu hakkur suutis hakke vaid meetri kaugusele lennutada. Idee oli muidugi sellist toru kasutada ka hakketeo ehitusel, paar mõõtu väiksemat. Nimelt vaja hake nö. ümber nurga saada, milleks ehitada kahte tigu, paar kardaani risti sisse ja peaks vist teema toimetama. Töötamise ajal ilmselt surub teo küll vastu toru, aga vaevalt ned jõud väga suured on.

[alfredo]

See kardaaniristid värk on huvitav mõte. Ainuke paha asi on, et tigude otsad pole siis fikseeritud ja kas ta ehk  kinni ei hakka pooma neid. Pead proovima.

Üks täiendus veel. Mina keeraks selle sissesööduava 90 kraadi paremale ülesse, et saaks hagu august sisse lasta, mitte alt toppida. Kui ta sul veel päris valmis pole, saad ju natuke asja muuta. Terad teravad, siis tõmbab jah ilusti sisse, vähe nürimatega pead juba kaasa aitama. Vähemalt minu kogemus seda näitas. Kõige parem oleks muidugi targa etteandega värk, siis pole üldse muret sellega.
Üks tähtis komponent on veel vastulõiketera või -serv. Lõiketera ja serva vahe peaks võimalikult minimaalne olema, ei hakka siis materjali lõhkuma, vaid lõikab ilusti.
Seal ongi see lugu, et emba-kumba peaks reguleeritav olema, et tera ära kuludes ja väiksemaks teritades saad kuskilt midagi peale keerata, et vahe samaks jääks.
Enda uue plaanin teha sellise lahendusega, nagu suurtel hakkuritel, et tera läheb kinnituste vahele ja vastulõikeserv on fikseeritud kaugusel.

[amatöör1]

Tere.
Sissesööte ava jah praegu vasta maad, kui panen põka haakesse siis jaääb just paraja kõrguse peale. ettevedu vist ei plaani aga mingi hammastega rulliku panen küll sellise ehitusega, et pöörleb ainult ühes suunas, siis ei lase kaigastel tagasi põrkuda, see nende masinate viga, et viimase jupi tahab kolust tagasi vasta pead visata. Teradel vastulõike plaadid olemas ja terade vahe regullin peili plekkidega, veidi ebamugav aga sellise kasutuse juures mis minul siis seda tuleb teha ikka suht harva. Muidugi ei tahtnud ka teravate nugadela seda viimast lepalatva sisse vedada nii sõrmejämeduse oksa hunniku jättis läbi jahvatamata. tekkis sealt idee, et kas peabki seda peenet üldse läbi hekseldama las jääb kraavipervele väetise eest, paari aastaga see ära kõdunenud ja ei teki hakke sisse neid pulgakesi ka. Teo suhtes arvan, et ei hakka kinni pooma, sirgel teol ju ka otsas tugi puudub, raske see hakke edasi kerimine niiväga ikka on. Üldiselt eks ta üks jalgratta leiutamine saab olema aga kuidagi ei taha ka kahte tigu kasutada, et hake õige koha pealt katlasse saada. Ilmselt teo reduktori mootor peab veidi võimsam olema, aga ega siis tigu 24 tundi kah ei tööta, lükkab oma portsu katlase ja jääb ootama. Muidugi need teod millel minu pilk peatuma jäi on parajalt suured..... aga nö tasuta. Kas hakata ise plekisebe treima ja tigu ehitama või kastutada juba valmistoodangut. Ise teeks nii läbimõõduga ca 80 mm olemasolevad raske raud ja vist läbimõõt 120mm. Sai õhtul vanad labad maha lõigatud ja uued paika punktitud, tea kas võib nüüd täielikult kinni keevitada????? Tegin nad nüüd tiba pikkupidi kumeramaks.

[amatöör1]

Tere
Tänud Muska 71 vihjele lumepuhurile, sain ka hakkuri puhuma. Esimene proov tehtud nüüd saab edasi toimetada. Kõvasti üle poole tööd veel ees. Kõik punktitud vidinad üle keevitada. El mootor normaalselt peale panna. Mingi käru hakkurile alla ehitada. Vahetada el. mootori rihmaseib väiksema vastu ja proovida kas 1000p kah haket puhub, siis võimalus olemasolevate rihmaseibidega põka jõu võllilt pööded kätte saada. Vahepukk teha, et saab põka võllilt pöörded võtta. Haakeraua kinnitused teha.Sissesööte kolu teha. Kaigaste tagasilendamise vältimiseks tagasilöögi rullik panna, arvasin rulli fikseerimiseks kasutada starteri pendiksit, ilmselt peab ta sellele löögile vastu. Kogu aparaat puhastada. Võiks siis antud aretise üle ka võõbata. Niipalju toimetamisi veel hakkuri juures. Nädalavahetusel peaks minema ja kraavipervelt lepad maha saagima, närtsima hakkavad lehed imavad hästi puust niiskuse välja, ülejäänu teeb päike. Panen mõne pildi ka, sai üks ca 4 m pikkune ja 10 cm läbimõõduga lepajupp läbi lastud, ei pidanud kaasa aitama vedas ilusasti läbi ja puhus välja. Seda siis 1500 pöörde juures, ühe B profiil rihmaga, ei olnud eriti pingul , lihvama ei võtnud ja 4 kw el. mootori korral. Sellise viha taolise moodustise jättis läbi hakkimatta, see paras jätta kraavipervele väetiseks. Haket vaid ämbri osa.

[muska71]

tore,et asja toimima said.minul pole ketta külge mitte kui midagi keevitatud,kõik poltidega pandud,m10-12 on labad.ketas ise võlli otsas 4 polti m14.

[Marko]

amatöör1, näita nüüd seest ka pilte lõpuks! See tundub olevat esimene mitterebak, mille toodetut saab igas olemasolevas küttekoldes põletada. Au ja kiitus! Tubli saavutus.

[amatöör1]

Tere
Algul arvasin ka, et panen poltidega, aga siis vaatasin milleks seda ketast sealt võllilt maha võtta ja nii läks keevitus käiku. Hetkel siis see mugavam lahendus maksab kurjalt kätte, hädasti oleks vaja rihmaseibi jaoks võlli maha treida 42 mm peale. Koos kettaga ei mahu minu treipinki. Sisemusest teen uued fotod, kuna need mis tegin on nii udused, et ei saa ise ka aru mida olen pildistanud. Seda teen siis kui otsaplaadid uuesti maha võtan ja ketta koos võlliga välja sikutan, kas sel nädalavahetusel saan seda teha ei tea, kuna naine arvab, et muud majapidamistööd vaja kah teha, mitte istuda seal oma vanaraua hunniku otsas. Lisaksin niipalju, et alguses olin ka hirmsasti selle rebjaki pooldaja, muud ei tahtnud kuuldagi. Kui esimene hunnik seda rebjaki toodangut hunnikus maas oli siis pani vanduma küll, mida kuradima moodi see katlasse saada, kühvliga seda kraami ei liiguta, ainult sai võrkkotiga toimetada ja paar kotti korraga katla eelpõleti kolusse tõstetud. Kui juhtus puul veel väikesed oksad küljes olema siis oli täielik harakapesa, ei saanud kotti ei saanud katlasse. Ühesõnaga, rebjak teeb ilma oksteta sirgest puust ilusad kamina klotsid, mis kuivavad kottides riita laotult hästi ära ja kogu pluss. Kraavivõsa juures ei tee antud masinaga midagi, vabandust masin teeb küll aga toodang selline harakapesa millega ei oska ise midagi peale hakata. Palun Teie kõigi kaasabi: Idee oli teha hakketigu, mitte sirge vaid kuskil keskelt viia asi nurga alla kardaani ristiga????? Kas on asjal lootust, palun mõtteid!!!! Või tuleb vidinas valmis teha ja katsetada kas saab kasutada või rändab vanarauda.

[pkmp]

Ma olen ka silmas pidades kuivamist selle rebaki mitte hakke lainel,  praegu on asi sealmaal, et vaja oleks masinat väheke jõulisema traktoriga proovida.
Klotsid lähevad ca 1m3 võrkkotti.
Rebaki ehk klotsimasina materjali katlasse saamiseks olen pea viltu vaadanud lusikaketiga kartulipanijat.   Vajab proovimist.  Sektorgreifer nagu vanarauda laaditakse ka.


Kardaaniga tigu ei usu.  Kui nurgaga, siis YT näitab alati kahte eraldi tigu.

[alfredo]

Kardaaniga tigu oleks läbimurdeline asi küll, aga nagu juba öeldud, siin pead katsetama, ei tast muidu sotti saa.

Alguseks sobiks teha tigu sinna nurgani ja vaadata, kas hake ehk survega edasi liigub, kui teda väheke tagant surutakse. Paned siis toru vähe laiema sealt nurgast või hoopis allapoole suunaga, et vajub äkki oma raskusega, mingi väike vibra sinna juurde, et pudiseks? Oleneb muidugi veel sest, kui kaugele sul kütet vaja saada on.

[muska71]

kardaaniga võib isegi läbi minna,AGA tahab ilmselt võimast ettevedu.kui teine pool sile seest siis ilmselt pressib lihtsalt läbi ja ega see tigu ju tihedalt haket täis pole.okslikum harakapesa moodi siis hõredamalt sees ja kui ikka vääga peen siis tihedamalt.

[maisalup]

mingi tsentrifugaal siduriga ettevedu, kui pöörded liigapalju langevad, siis hakkab sidur libisema ning enam ei vea?? Kui uuesti vungi taha saab, siis veab edasi jälle

[amatöör1]

Tere.
Selle starteri pendiksi kasutamise plaan hoopis teine. Niikaua kui hakkur viisakalt manti sisse veab jookseb tagasilöögi rullik vabalt, niikui tahab kaika tagasi vista lööb pendiksi lukku ja ei lase tagasi tulla. Samas saaks ka antud vidinat kasutada etteveol. Sellisel juhul peab ettevedu natuke aeglasem olema kui hakkuri enda sissetõmme, hakkur veab vabalt kaika sisse ja rullik jookseb vabalt, hakkur enam ei vea haakub pendiks ja rullik hakkab kaigast edasi lükkama. Nojah, kui tekib vaba aega hakkan siis seda nurgaga tigu aretama, ehk jalgratast leiutama. Kindlasti peab etteveo reduktor võimsam olema aga kas kahe teo mootorite ja ühe nurgaga teo võimsuse vahe just nii suur tuleb, et el. arve lakke viskab ma eriti ei usu.

[muska71]

Tere.
Selle starteri pendiksi kasutamise plaan hoopis teine. Niikaua kui hakkur viisakalt manti sisse veab jookseb tagasilöögi rullik vabalt, niikui tahab kaika tagasi vista lööb pendiksi lukku ja ei lase tagasi tulla. Samas saaks ka antud vidinat kasutada etteveol. Sellisel juhul peab ettevedu natuke aeglasem olema kui hakkuri enda sissetõmme, hakkur veab vabalt kaika sisse ja rullik jookseb vabalt, hakkur enam ei vea haakub pendiks ja rullik hakkab kaigast edasi lükkama. Nojah, kui tekib vaba aega hakkan siis seda nurgaga tigu aretama, ehk jalgratast leiutama. Kindlasti peab etteveo reduktor võimsam olema aga kas kahe teo mootorite ja ühe nurgaga teo võimsuse vahe just nii suur tuleb, et el. arve lakke viskab ma eriti ei usu.

sa paksusmasinat tööstuslikku oled lähedalt näinud?seal ka tagasilöögi kaitse ja väga lihtne.hammassektorid enne etteveo rulli ja niikui tagasi lööb mis iganes põhjusel nii kohe hammassektor rakendub.hammassektor muidu libiseb üle puitdetaili.sektori tükid lõikad ise relaga välja,mingi võlli peale ja voilaa.