Minu mäletamist mööda olid need blasiused põhu ja pilliroo tükeldamiseks mõeldud.
Päris ohtlik isegi siit kaugelt vaadata, hea et härra käistpidi võttes ise sealt kaadervärgist läbi ei käi, võibolla siis hiljem.
http://sklep.metalvit.pl/18-zestawy-automatyki Siin lehel on natuke parem ülevaade kui seal olx-s. Ja erinevad võimsused, erinevad põleti tüübid jms kõik väljas. Natuke arusaamatuks jääb ECO ja EKOENERGIA vaheline erinevus. Samuti saada ainult põleteid kui ka koos punkriga jne.
olx on seal nagu meil okidoki või midagi sarnast. Hea on seal see, et palju on kasutatud asju. Sarnaseid põletikomplekte, millele siin korduvalt viidatud, on olnud teinekord kasutatud peast ka saja-paarisaja meie raha eest saadaval. Tigu peab hakke jaoks tavalise kujuga olema, mitte see hakklihamasina tüüpi. Need rohkem granuleeritud söele mõeldud.
Ise kindlasti otse hoidlast katlasse ei söödaks, vaid teeks katkestuse vahele - kahe teoga siis. Hoidlast tuleva tõstaks kõrgemale ja sealt toruga alla teise sisse, mis katlasse läheb. Meeter-poolteist kõrguste vaheks ja võib kindel olla, et tuli hoidlasse ei roni, isegi kui ventikaga midagi juhtub või mis veel.
Teo kohta on hea teada. Seal tavalise teoga ka väljas. http://sklep.metalvit.pl/zestawy-automat...-aprq.html
See punker nagunii neil nii pisike (ilmselt siis samuti tuleohutuse pärast), et paras olekski teise teoga suuremast punkrist sinna peale vedada.
(21-12-2017, 18:26 PM)alfredo Kirjutas: Ise kindlasti otse hoidlast katlasse ei söödaks, vaid teeks katkestuse vahele - kahe teoga siis. Hoidlast tuleva tõstaks kõrgemale ja sealt toruga alla teise sisse, mis katlasse läheb. Meeter-poolteist kõrguste vaheks ja võib kindel olla, et tuli hoidlasse ei roni, isegi kui ventikaga midagi juhtub või mis veel.
Kui katlasse mingil põhjusel ülerõhk tekib (näiteks puugaasi plahvatuse korral), siis ei ole sellest 1...1,5 meetrist abi, pigem mingist taolisest asjast:
(Seda postitust muudeti viimati: 21-12-2017, 23:27 PM ja muutjaks oli Taaviw126.)
Kunagi kolisin 1,3 MW saepuru katla koos aspiratsiooni seadmega Leedust Põlvasse. Hekoteki toode. Sellel käis mööda punkri koonust ringi üks labadega kardaani otsas võll mis ei lasknud saepurul võlvi jääda. Põhjas oli selline ekstsentriline auk. Põhja keskel oli selle sama labadega võlli küljes eraldi pikad labad mis põhja kraapisid ja tigu toitsid. Tigu läks sellisesse söötjasse nagu veix postitas. Sealt edasi oli teine tigu millele oli veetrass külge ühendatud. Veetrassi kraane juhtis fotosilm mis jälgis et teo sees ikka pime oleks. Aga võin midagi ka valesti mäletada. Oli see juba oma 8 aastat tagasi.
Hakkepuidu punkrid on enamasti olnud tasapõhjalised. Põhjas liiguvad pikad vinklid edasi-tagasi ja söödavad niiviisi tigu. Vinkleid käitab kaks pikka ketti mis läbi punkri paralleelselt jooksevad.
Väikestel punkritel on suhteliselt suur raud kuul sisse käinud. Teo vahele ta ei mahu aga tigu paneb ta liikuma ja selle toimel peaks siis punkrist kraami alla vajuma.
Selline jurakas oleks kindlasti parem küll, aga maksab kindlasti head raha koos mootorite ja värkidega. Plahvatuse peale ausalt öeldes ei mõelnudki, pigem sellise hiiliva tagasipõlemise vastu. Seda asja annaks ehk lahendada, kui jätaks ühele katla uksele kuhugi nõrgema koha, selka, mille lõhkikärisemise korral juhitakse plahvatus toru kaudu kas õue või korstnasse. Samas on üsna kahtlane eeldada, et plahvatuse korral vähegi pikemat tigu punkrisse tagasi tühjaks lööb. Ei tahaks hästi uskuda. Aga mine sa tea. See see ongi, kui tahta igas olukorras pommikindlat asja, siis tuleb korralik raha alla panna ja targem juba korraliku valmislahenduse peale asi üles ehitada, kui põlveotsas omaenese tarkusega.
Juhtimisvärki nimetatakse poolas sterownik ja neid pakutakse seal ikka ka.
Korralik, ühtlase fraktsiooniga kuiv hake ei tekita võlvi. Mul pole sellisega veel kordagi niimoodi juhtunud. Kui on märg, või suuremate oksade-vitstega, siis küll. Saepuru ja sellisem kergem höövlilaast muud ei teegi, kui tahab sudimist saada.
Suurfarmide juurest võib NL aegseid jõusöödapunkreid leida. Seal all dosaator, väljaveotigu, sees kardaaniotsas vintsklev võlvipurustaja- seega kõik mis vaja vanaraua hinnaga.
(Seda postitust muudeti viimati: 25-12-2017, 13:10 PM ja muutjaks oli olli.)
http://www.gfe.ee/toode/ Vot sellise aparaadi võiks keegi kodus järele teha. Kui optimeeriks natuke lahjemale võimsusele, saaks täitsa vabalt kasutada sõiduauto mootorit. Samuti mikrotootja (kuni ~10kW võimsus) liitumine Elektrileviga palju lihtsam. Kui käima saaks, siis vajadusel täielik sõltumatus välisvõrkudest vaid nupuvajutuse kaugusel.
(Seda postitust muudeti viimati: 28-12-2017, 15:43 PM ja muutjaks oli amatöör1.)
Eelkõige soovin Teile mõnusat aasta lõppu!
Sai siis pühade aeg natukene hakke teemal nokitsetud: Paigaldasin uue hakke teo, pikkus ca 4,5m osa sellest hakke mahutis mille kiirkorras klopsisin euro aluste kõrgendustest kokku ja paikneb õues katlamaja seina ääres. Teine teo ots on kohe eelpõleti koldes sees. Õigemini on see kolle selline nagu altpõlemise katla mahuti, ainult paikneb katlast eraldi, Vanasti sai kasvuhoonet sellega köetud ja korraga mahtus sinna sisse umbes aiakäru täis puurisu. Nüüd panin teo otsa otse kolde uksest sisse ja tigu lükkab hakke resti peale. Teo läbimõõt ca 180mm ja toru DN200. Ajamiks el. mootor 1500p 2,2 kw, tiguülekanne ca 1/ 50. Loomulikult liiga võimas aga kui jupid nö. tasuta käes siis ei olnud mõtet midagi katse jaoks eraldi ostma. Läbi aegrelee toimetab tigu ca 2 sekundit töötab ja ca 180 sekundit sisab. Katsetasin ka hakketeo vedamise võimsust, lasin teo vahele ca 3 cm läbimõõuga ja ca 2m pikkuse lepa, järas selle koos okstega juppideks ja toppis eelpõletisse. Päris kütmise protsessi oli vaid pool päeva, seega veel tulemust eriti hinnata ei saa. Kütteks kasutasin leppa mille saagisin maha ja lasin sellis vihmase ilmaga hakkurist läbi ja kohe katlasse, seega eks üks suur vee aurutamine toimus aga tuli oli all ja sooja sain kah natuke. Põhi eesmärk ongi kraavide puhastamine võsast. Pole mõtet seda seal kohapeal hunnikus ära põletada, lihtsam on see hakkurist läbi lasta. Eriti hakke kuivatamise peale ei ole mõelnud kuna see ka aja ja töö kulu, läeb siis poole võrra märga haket rohkem, no mingu, seda võsa jätkub. Ühes eelpool postituses olin mures teo sees hakke süttimisega, no märja hakke puhul seda vast ei juhtu ja plaanisin kuskil meetri kaugusele teo otsast (põleti poolsest) termoanduri panna, kui see kuumaks läheb lülib teo elpool lisatud intervalliga tööle ja lükkab siis hõõguva osa eelpõletisse. Antud hakke küte on nö. abi küte, lihtsalt sel proosalisel põhjusel, et külma ja lumega ei isuta katla vahet käia, palju mugavam on kuurist puud võtta ja kesküttepliiti ning ahju kütta
(25-12-2017, 00:05 AM)olli Kirjutas: http://www.gfe.ee/toode/ Vot sellise aparaadi võiks keegi kodus järele teha. Kui optimeeriks natuke lahjemale võimsusele, saaks täitsa vabalt kasutada sõiduauto mootorit. Samuti mikrotootja (kuni ~10kW võimsus) liitumine Elektrileviga palju lihtsam. Kui käima saaks, siis vajadusel täielik sõltumatus välisvõrkudest vaid nupuvajutuse kaugusel.
Huvitav kuidas nad diiselmootori gaasi peal käima ajavad? Kas mootorile on paigaldatud mingi eraldi süütesüsteem gaasi süütamiseks või tilgub taustal siiski mingi kogus diislit silindrisse.
Ma olen kunagi mõelnud sellise süsteemi peale. Kui ma õigesti mäletan (momendil võin ka mööda panna), siis 10-20kwh jaoks ööpäevas võiks arvestada tagasihoidlikult umbes 1m3+ hakke kogusega. See teeks ümmarguselt 30-40m3 kuus ja 400-500m3 aastas, mis on ikka päris jõhker kogus eraisiku jaoks. Seda nii ladustamise kohapealt kui ka sellega tegelemisel üldiselt.
(28-12-2017, 18:19 PM)viplala Kirjutas: Kui ma õigesti mäletan (momendil võin ka mööda panna), siis 10-20kwh jaoks ööpäevas võiks arvestada tagasihoidlikult umbes 1m3+ hakke kogusega. See teeks ümmarguselt 30-40m3 kuus ja 400-500m3 aastas, mis on ikka päris jõhker kogus eraisiku jaoks. Seda nii ladustamise kohapealt kui ka sellega tegelemisel üldiselt.
20 kwh/ööpäevas korral umbes 10-11 m3 aastas läheb.
(28-12-2017, 18:19 PM)viplala Kirjutas: Kui ma õigesti mäletan (momendil võin ka mööda panna), siis 10-20kwh jaoks ööpäevas võiks arvestada tagasihoidlikult umbes 1m3+ hakke kogusega. See teeks ümmarguselt 30-40m3 kuus ja 400-500m3 aastas, mis on ikka päris jõhker kogus eraisiku jaoks. Seda nii ladustamise kohapealt kui ka sellega tegelemisel üldiselt.
20 kwh/ööpäevas korral umbes 10-11 m3 aastas läheb.
Koma viga, pidasin silmas geneka võimsust 20kw ja selle ööpäeva ringset käiamist aga küll sa niigi aru said.
Arvutus paistab klappivat küll. Toda tehase aparaati saab seadistada geneka väljunvõimsusele vahemikus 12-40 kW ja seejuures hakke kulu lubatakse 1,5 - 4,5 m³ ööpäevas. Selle peakski eraisikuna ikka hulka lahjemale võimsusele planeerima selle. Nii et võimalikult suur osa elektrit kohapeal ära õnnestuks tarbida ja seejuures võimalikult vähe vaja võrgust juurde osta kõrgtarbimise korral. Kusjuures suuremate võimsustega tekikski probleem, et kuhu kogu vabanev soojus juhtida. Päris tiiki või õueõhku ka kütma ei hakka ju.
(29-12-2017, 01:20 AM)olli Kirjutas: Arvutus paistab klappivat küll. Toda tehase aparaati saab seadistada geneka väljunvõimsusele vahemikus 12-40 kW ja seejuures hakke kulu lubatakse 1,5 - 4,5 m³ ööpäevas. Selle peakski eraisikuna ikka hulka lahjemale võimsusele planeerima selle. Nii et võimalikult suur osa elektrit kohapeal ära õnnestuks tarbida ja seejuures võimalikult vähe vaja võrgust juurde osta kõrgtarbimise korral. Kusjuures suuremate võimsustega tekikski probleem, et kuhu kogu vabanev soojus juhtida. Päris tiiki või õueõhku ka kütma ei hakka ju.
See hakke kulu lubamine on ka minu arust vähe kahtlane teema seal. 8.4 liitrine mootor töötab oma kindlatel pööretel, 1500rpm. Genekas tahab saada neid pöördeid nii 10kw juures kui 45kw juures. Ainus mis tekitab gaasi/õhu liikumist on ju mootor, mis imeb koldest vastavalt oma litraazile ja pööretele. Kuda kurat nad regullivad õhu/gaasi liikumist koldes nii, et rpm ei lange aga hakke kulu kukub 4,5 pealt 1,5 peale? See 8,4 liitrine mootor ei saa vist tegelikult arugi, kas tal on järgi 40kw või 10kw. See on 2x üle dimensioneeritud süsteem. Sinna oleks paras 100kw järgi lajatada.
Number of cylinders: 6
Displacement (Litres): 8,4 l
Power: 200 – 298 kW / 2 100 rpm
Torque: 1300 – 1600 Nm / 1 500 rpm
![[Pilt: Gilles%20sulgs%C3%B6%C3%B6tja.jpg]](http://www.gilles.ee/dat/image/Gilles%20sulgs%C3%B6%C3%B6tja.jpg)
Kui optimeeriks natuke lahjemale võimsusele, saaks täitsa vabalt kasutada sõiduauto mootorit. Samuti mikrotootja (kuni ~10kW võimsus) liitumine Elektrileviga palju lihtsam. Kui käima saaks, siis vajadusel täielik sõltumatus välisvõrkudest vaid nupuvajutuse kaugusel.
