Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)
(20-12-2017, 18:21 PM)alfredo Kirjutas: Selle 1000-e raha eest saaks etteveoga hakkuri ainult nii, et osta odav bx42 ja ise ettevedu juurde meisterdada.

Isegi tõotatud maal on sellised uuest peast alates 3300-st. Sel juhul juba võtaks ette kuulutuse ja läheks räägiks hinnast alla, ehk uue hiinaka asemel soetaks usaldusväärsemat soome rauda, mida hiljem remontida osatakse.  
KB-s pakuti ka etteveoga vana ch250-i 2300 eest, aga see jääb ehk liiga suureks.

täna just hakkasin mõtlema,et kui selline peletis ära osta siis vaja ka suurt traktorit,aga kellel see olemas?kuskil käis läbi ühistu ja kamba peale soetamine,aga sellisel juhul saab see olla ainult mobiilne ja sellisest peletisest ümber tegemine läheb juba porriks.sellel käib võll ringi ühte pidi jvv pealt,aga kui mobiilseks teha siis tuleb mingi mootor soovitavalt disla koos käigukastiga peale visata.need mis juba tehases mobiilsed nendel on rihmülekanne otse mootorilt ja pöörlemis suund jälle teine.praegu just ehitan enda oma ümber.esiveduse mootori koos käimariga panin juba mullu suvel peale.plaanis see diisliga asendada.
Vasta
Eks ole takistus tõepoolest rohkem selles, et hakkehuvilisi võib kogu vabariigi peale ehk mõnikümme kanti kokku lugeda. AMF-is ehk kahe käe sõrmedel ja eriti "hulle", kes midagi ehitavad ja teevad, veel vähem. Seega ei tule mingit ühistut ega midagi, igaüks pinistab oma põõsa all edasi. Ja ehk on nii ka õigem, pole jagatud vastutust, vaid igalühel oma.

Poolas oli vahepeal päris mitu isearetatud diiselmootoriga mobiilset hakkurit pakkumisel. Kuhugi 8000zl kanti olid hinnad. Lisandub ka transport ja värgid, et arvatavasti teeb ise kättesaadavatest asjadest sarnase asja samasuguse raha eest valmis, kui on mingit kola kuuri taha kogunenud ja eluline vajadus hakke järele tekkinud. Osta on kindlasti lihtsam.
Vasta
Kurat küll, ei saa isegi hakkuritest ilma poolakateta ei üle ega ümber. Komistasin hakkureid sirvides sama firma toodangu otsa kes rebakkidegagi tegelevad. Kui jvv on olemas kodus, siis hakkur ise maksab 947 euri koos kõmmiga. Ma ei saa aru, mille pealt nad teenivad seal poolas, kas tõesti massilise müügi pealt?



Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
Seal maksab seda tüüpi hakkur uuest peast kuskil 800-850 euri. Hiinas, kust toorikud tulevad, ilmselt siis poole vähem, et tasuks konteiner euroopasse sikutada. Nemad teenivad koguse ja lapstööjõu pealt. Poolakas trükib kleepsud ja müüb mingi x nime all meile maha. Kõik on õnnelikud.
Vasta
(09-01-2018, 01:29 AM)viplala Kirjutas: Kurat küll, ei saa isegi hakkuritest ilma poolakateta ei üle ega ümber. Komistasin hakkureid sirvides sama firma toodangu otsa kes rebakkidegagi tegelevad. Kui jvv on olemas kodus, siis hakkur ise maksab 947 euri koos kõmmiga. Ma ei saa aru, mille pealt nad teenivad seal poolas, kas tõesti massilise müügi pealt?




transkapital müüb sellist kiloga tähetornis.
Vasta
Sattusin veel ühe huvitava hakkuri peale. Puit hakitakse ja tiritakse masinasse kruvi kujulise teraga. Võibolla on maailmas levinud ja kõik teavad, kuid minu jaoks üsna lahe avastus.











Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
Vahva masin küll. Üks puudus ehk see, et ei viska haket nii kõrgele välja kui "hooratta" stiilis masinad. Ja kui kruvi ära kulub, siis hakkab suuremaid tükke läbi laskma ilmselt. Aga kas sellist müüakse ka? Seda Rebaki näiteks?
Vasta
Nojah eks see üks rebjaki ja hakkuri ristsugutis ole, toodang nende kahe vahepealne, kuidas sellist teoga koldesse toimetada ei tea ja kühvli peal ei seisa see ka
Vasta
(11-01-2018, 16:22 PM)olli Kirjutas: Vahva masin küll. Üks puudus ehk see, et ei viska haket nii kõrgele välja kui "hooratta" stiilis masinad. Ja kui kruvi ära kulub, siis hakkab suuremaid tükke läbi laskma ilmselt. Aga kas sellist müüakse ka? Seda Rebaki näiteks?

Ainult kruviga ei leidnud, kuid koos hoorattaga on neid küll üsna mõistliku hinnaga saada. Samas jätavad need odavamad üsna kodukootud mulje.

https://www.olx.pl/oferta/rebak-slimakow...m34PY.html

http://www.sieradzak.pl/oferta.html?id=4...-do-galezi
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
Need lühema sissepääsuga on küll toredad masinad, kuid arvatavasti hakkad selle kasuteguris kahtlema, kui oled varrukatpidi kindlalt mõne suurema oksa külge haakinu ja väga pikalt enam minna pole. Kui satud veel üksi kuskil looduskaunis eraldatud kohas "hakkama", on paremal juhul maailmas üks kapten-konkskäsi juures. Kehvemal viib hilisem sõit hoopis jahedamasse panipaika ja igasugu ilmaasjadest pole siis enam sooja ega külma.
Vasta
Tere.
Eelkõige mõnusat talveilma!
Tahaks veidi Teie käest natuke abi saada. Antud probleem ei haaku just põletiga, aga põleti ilma katlata üksi sooja ka ei anna, seega väike küsimus katelde kohta. Lisan siia ühe nö. illustreeriva pildi katlast, antud isendeid toodetakse vist Ukrainas. Kuna endal varsti ees aeg uue katla soetamiseks või ise tegemiseks siis antud katlatüüp hakkas meeldima. Praegune katla eelpõleti töötab minul täpselt samamoodi kui antud katel, puudub vaid veesärk ja tuli läheb mööda leegitoru otse katlasse. Loen siis nüüd üles need plussid mis minu loll loogika antud katla kohta lubab oletada:
1. Töötab loomulikul tõmbel
2. Nagu Venelased oma foorumites kinnitavad on antud katel kõikesööja (ilmselt vastab tõele kuna oma eelpõletis olen katsetanud põletada alates autorehvist kuni metsast otse tulnud puidu ja hakkega)
3. Piisavalt lollikindel el. katkestuse poole pealt, sifooniga termoajam sulgeb õhu ja katel kustub lihtsalt mingi aja pärast ära, selle väikese soojasutsaka kui pump järgi ei ole võtab akupaak loomuliku tsirkulatsiooni näol vastu.
4. Sellise katla julgeks juba siis ka tööle jätta kui ise kodunt ära olen.
5 Lihtne on katla uks eest ära võtta ja vastava plaadiga hakketeo ots sinna katlasse sokutada, lükkab hakke otse resti peale ja ilmselt põleb ilma, et oleks hakke põletit vaja

Miinused ka
1. Ei tahaks uskuda, et sellel ühe käigulisel katlal kasutegur 75%. Puidu punker pigitub korralikult ära ja seal erilist soojusülekannet ei toimu, ainult see tagumine üks tule käik ei suuda küll kõike sooja ära võtta.
2. Kütuse lisamine töö ajal ja katla puhastamine toovad kogu tolmu ja suitsu katlamajja.
3. Kütuse punker natuke väike.
Sellegipoolest hakkas antud lahendus piisavalt meeldima ja nüüd olen valiku ees kas kuidagi tellida selline katel või ise kokku keevitada. Vaevalt isetegemine odavam tuleb aga sooviks suuremat kütuse punkrit. Laiust võiks nii ca 5 cm juurde, rohkem ei või siis jäävad halgude otsad restist liig kaugele ja ei põle ära ja tekitavad võlvi. Pikkust võiks küll nii 10 cm lisada ja kõrgusele ca 30 juurde, natuke ebamugavam täita ja puhastada aga peaks saavutama sellise mahu, et katel tuksuks 24 tundi.

Kas Tei kellegil on puht praktilisi kogemusi sellist tüüpi katlaga? Kas minu mõte on väga mööda ?


Manustatud failid Pilt (pildid)
   
Vasta
see katel kolme käiguga,sest kaks tõusvat kanalit näha järelikult taga peidus kolmas kust suits vahepeal alla läheb.

isetegemine katla puhul noh ma ei tea kui kõva keevitaja oled?katlad keevitatakse mingi spets traadiga ja tehases ei saa isegi kõik paberitega vennad katelt päeva jooksul vett pidama,katsetataks kahekordne töörõhk.kunagi mõtlesin kah ise katla valmis teha,aga üsna ruttu loobusin.

pigituma hakkab siis kui kogu aeg külm vesi katlas,ka mul iga kütmise algul vesi niriseb katla siseseintel mingi hetk.

tõmme peab korralik olema ja vajadusel vent korstna otsa ja kui juurde kütet lisad paned vendi uugama selleks hetkeks,see peaks sisseajamist kas just vältima,aga vähendama kindlasti.
Vasta
Tere.
See Ukrainlaste katel mida olen vaadanud on ühe käiguga ja sinna käiku pannakse sisse selline redeli moodi asi mis ilmselt peab tuld ja kuumasi gaase kas aeglustama ja mööda veesärgi seinu juhtima (HOLMOVA katel) nii nad seda seal nimetavad ja korstasse läheb kohe katla pealt, osa olid ka kahe käiguga mis pööras uuesti alla ja alt siis korstnasse.
No keevituse koha pealt nii ja naa, olen ühe soojusvaheti 24 toruga torulaudadesse keevitanud koos ümbris kestaga neli toru otsa tilkusid kahe koha pealt läks niiskeks. Antud katel tuleb nö. lahtisesse süsteemi ja vee survet vaja vaid 2m seda akupaagi kõrguse pärast Isegi keema mineku korral ei ole karta rõhu tõusu. Majapoolne süsteem toimetab juba eraldi läbi soojusvaheti ja seal rõhk nii ca 2 bar Seega ma isegi ei pelgaks seda keevituse tööd. Antud poe kateldel see puidu punkri maht ikka tiba väike ja antud punker peaks olema alt veidi laienev, siis on kindla peale minek, et midagi sisse kinni ei kiilu. Ega ma seda tööd eriti ette võtta ei taha aga just sellist katelt ka ei ole võtta. Kui vaadata lehtmetalli hindasi ja lõikamise hindasid siis odavam see katel küll ei tule.
Vasta
Mõlemad variandid on kehvapoolse väljavaatega edule. Pole see katel ise suurem asi ja selle järeletegemine on vist veel suurem lollus. Selliste kehvapoolsete variantide puhul kaaluks ehk mingit kolmandat võimalust. Näiteks kasutatud, kuid veel korraliku katla omandamine oleks üks võimalustest, kui eelarve pitsitab. Tihtipeale neid saada vanametalli hinna eest.
Vasta
otsingusõna pealtlaetav katel:

https://torujyri.ee/et/pealtlaetavad-kat...or-27.html

Viljandis laos olemas, ma käisin laupäeval, ei saanud katsuda.
müüja ei osanud rohkem öelda, kui et korralikku tõmmet tahab.

Tänapäeva teras pole katlas ammu enam kolhoosiaegne Ct3,  kestma pidi küll.
Pildil see šahti alumine ots selline kuidagi maru kitsas tundis aga ju siis peabki olema. Šaht alt laienev muidugi. Mina plaanisin sellele neid rebaki klotse sööta.

see on ilmatu aeg osta.ee müügis olnud, kes sinna Lihulasse järgi läheb...

https://www.kuldnebors.ee/80510487

ka pealtlaetav, vana Soome malm.  

Aga kes reageerib sõnadele vasktorud ja boiler?   Sai isegi vasktorude  valtsimise riistad (5€, osta.ee)  soetatud aga kogemus on null.   Kes oskab miskit omakäelist kogemist jagada?  Ehk kuidagi valtsitakse need vasktorud boileri otsaplaadis olevatesse avadesse.    YT on üks boileriguru aga ameerikas.  Jajah, see rossco1948.
Vasta
Tere.
Tänan Teid vastuste ja mõtete eest! Helistasin huvi pärast sinna Lihulasse, katel täitsa olemas aga omanik väitis, et pidavat olema siiski raudkatel, mitte malmkatel. Proovisin sildi järgi siis antud soome firma töid ja tegemisi taga ajada, kuid kahjuks ei sanud ka selgemat pilti. Kui antud teema malmist siis tasuks juba mõelda ja vaadata. Kui kuskilt vastust ei saa antud katla metalli kohta tuleb lihtsalt ise kohale minna ja üle vaadata, Pärnu ja Lihula vae suht lühike sutsakas. Katel piisavalt madal ja sinna täite punkri peale annaks aretada veesärgiga lisakõrgendus kolu mahu suurendamiseks ja hakke teo otsa sisseviimiseks. Kui haket ei kasuta käib teo otsa hermeetiline metallkork ja laod kolu rahulikult puid täis ning jätkad kütmist.Täna hommik pani vanduma küll kui pidin õue minema ja katlamajja kooserdama, mõni loeb seda virgutusvõimlemiseks, ma vist natuke vana selliseks ekstreemsuseks. Ikka hellitan lootust katla põlemisaeg viia sinna 24 tunni kanti ja võimalust kütta kas halgudega või hakkega ilma, et peaks pool tundi igasuguseid ümberkorraldusi tegema.
Vasta
Ma võin küll kõvasti mööda panna, aga raudkatel olekski nagu malmist vastupidavam ja lihtsam töödelda, et ei mingeid spetskeevitusi ja muud. Seetõttu kindlaste hea valik.

Hetkel käin isegi oma armsa Haret Junior2YK ümber ja pean pisikesi täiendusplaane. Tahaks mingi nipiga tast haket neelava puugaasikatla meisterdada, et saaks põlemistemperatuuri kõrgemaks ja see mis hetkel soojusvahetuspindadele sadestub, põleks suure kuumuse toimel juba ennem ära. Vaja metallkorstnale veel soojusvaheti lisada, isepuhastuvate turbulaatoritega, nagu välismaa asjadel on.
Vasta
(21-02-2018, 11:13 AM)alfredo Kirjutas: Hetkel käin isegi oma armsa Haret Junior2YK ümber ja pean pisikesi täiendusplaane. Tahaks mingi nipiga tast haket neelava puugaasikatla meisterdada, et saaks põlemistemperatuuri kõrgemaks ja see mis hetkel soojusvahetuspindadele sadestub, põleks suure kuumuse toimel juba ennem ära. Vaja metallkorstnale veel soojusvaheti lisada, isepuhastuvate turbulaatoritega, nagu välismaa asjadel on.

sealt läheb 300C + temeratuur välja normaalsel põlemisel ja seda isegi õlipõletiga.sellele meisterdada taha paraja pikkusega soojusvaheti siis vast saaks kasuteguri paremaks.mul oli mini varjant ja ei viitsinud soojusvahetiga sexima hakata ja vahetasin viadruse vastu välja ja pole pidanud kahetsema siiani.mini praegu metsaall ja kui keegi soovib saab korras katla kaaluhinnaga.
Vasta
Tere

Avar arvuti maailm ei teinud mind selle vana soome katla puhul mitte sendi eestki targemaks, lihtsam homme hommikupoole üks tiir Lihulasse teha ja oma silmaga asi üle vaadata. Kui keegi soovib võin vajadusel mõned pildid olemasolevatele juurde klõpsida
Vasta
Nende iidamast aadamast vanade kateldega on see teema, et peale ostu ja transat ja paigaldust ja ümberehitust, ja $$$, käib üks sisin kusagil väga spetsiifilise koha peal, kusagil katla sees kuhu ligi ei pääse, mis on aastaid valu saanud või roostetanud seest poolt ja ongi vsjo, loik põrandal ja nutt kurgus. Tavaliselt juhtub see keset kõige kiiremat kütmisaega ja kõige külmemal talvel, täpselt enne plaanitud puhkusele sõitmist.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne