Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)

Toore/pehme matejaliga toimetab jah paremini. Lasin just eelmine nädal oma purusti kotti, kui suure ahnuse tagajärjel kontkõva 20 aastat seisnud viiskordaviite läbi hakkasin ajama. Tõmbas ühe terakinnituse keevisest lahti ja aidaa. Ei viitsi vist enam sel hooajal asja parandama hakata kah, varsti rohi väljas-puud lehes. Järgmiseks perioodiks peab üldse midagi muud välja mõtlema, ilmselt alustama maja soojustamisest.
Vasta

Tere.
Maja soojustamisega on nii ja naa, ega seda vana hoonet nüüd päris korda ei saagi. Midagi ikka tehtud ka aga tahtmatult vaja siiski külmadel aegadel kütta. Eks sel hakkel siiski teine pool ka, saab metsaaluse korda ja kraaviperved puhtaks, muidu pead tahtmatult antud võsa hunnikusse tassima ja ära põletama. Kui nii võtta siis see vabas looduses põletamine ikka päris töömahukas värk, eriti võsa kokkutassimine. Päris pead pakule ei pane aga tunne selline, et läbi hakkuri antud mant lasta siis saab isegi kiiremini antud töö tehtud. Muidugi kui vaadata seda võsa mahtu siis ilmselt jõuab uus enne peale kasvada kui ühe ringiga lõppu jõuab
Vasta

(20-03-2018, 09:55 AM)amatöör1 Kirjutas:  Tere.
Eelpool videos masin järab läbi sellist puitu mis paras halgudeks teha. Toodang ka selline ebaühtlane ja meenutab juba pliitapuud, seda saab tõesti katlasse vaid kühvliga ajada. Sai nädalavahetusel veidi asjale teaduslikult lähenetud ja ajaliselt võetud palju siis reaalselt ka mingi operatsiooni jaoks aega kulub:
1. Kohalesõit, traktori käivitamine, oksahunniku juurde viimine ja auto koos kärguga kõrvale ca 35 min
2. Hakke valmistamine (kuna puud olid pikalt välja toodud siis laasimine ka kaasa arvatud) ca 1,5 tundi ja 1,5 kuupmeetrit haket
3. Masinate kokkupakkimine ja kojusõit jälle 35 minutit
4. Hakke kühveldamine mahutisse ca 40 minutit
 Viimast aega annaks tunduvalt lühendada kui ehitada transportöör mis viib hakke ca 1,8m kõrgusele mahutisse. Auto käru pealt sinna kühveldamine on ikka üsna tüütu ja piisavalt kehva töö. Neljandast punktist edasi toimetas juba tigu hakke eelpõletisse ja soe tuli elamisse. Kui nüüd mõelda halupuude peale siis neid toiminguid on tunduvalt rohkem.
1. metsas puud langetada ja oksad jäävad metsa risustama (loomulikult see langetamine oli ka hakke jaoks vajalik aga oksad olid nö. kõrvalsaadus).
2. tüved kuidagi koju toimetada(seni on naabrimees oma metsaveoga selle ära teinud aga natuke läheb raha ikka)
3. tüved juppideks sagida.
4. puulõhkujas halgudeks lasta.
5. riita laduda.
6. riidast kuuri laduda
7. kuurist ahju viia
Piltidel olev hakkur on veel koleda välimusega, kuna tahan teha enne värvimist korralikud katsetused, et saaks teostada vajalikud parandused ja keevitused, ilmad ilusaks läevad võib juba mõelda värvipurgi peale ka. Sissesööte kolule vaja natuke pikendust teha, pikka oksa hakkides pead ladvast hoidma üleval muidu hakkur ei vea sisse. Erilist vajadust etteveo jaoks ei näe kuna plaanin siiski sellist võsa ja tooreid oksi hakkida, veab ilusasti sisse ja kui hoiad ladva poolt siis ei põruta käsi ka. Seda ladva peenet luuaosa ei viska tagasi vaid veab järgmise oksaga läbi hakkuri. Ei näe, praegu küll, et peaks hakkima ilma oksteta kuiva kaigast mis põrutab käsi ja tikub viimase otsa tagasi viskama.
Hakkuril ülekanne 1/3,7 põka tuksub alla keskmiste pöörete ees. Peab hakkuripoolse rihmaseibi ära vahetama. Praegune 100mm sai valitud just seepärast, et tekkis kartus, et ei puhu haket välja. Vabalt võiks panna mingi 120 - 130 mm. jämedam oksaga võtab hetkel põkal natuke tuure maha, siis jõudu rohkem ja võib lasta nii keksmiste pööretega tuksuda. Rihmasi peab ka nii kom või neli olema, praegu nad ikka väga pillikeeled ja niiviisi ei kesta kaua. Tükk aega ei saanud hakkurit haket välja puhuma aga lolli vanainimese viga, lisaõhu ava oli vale koha peal. Hetkel puhub natuke liiga palju ja tikub üle käru ääre lennutama.
tahad öelda,et kahe rihmaga saab rallit sõita?
Vasta

Kas just rallit sõita aga seni on sellist toorest halli leppa ja tooreid kaseoksi järanud läbi nii kuupe 15. Loomulikult teema piiripealne ja pinges kui pillikeeled. Plaanis asendada 100mm kahe soonega rihmaratas 120mm nelja soonega rihmaratta vastu.
Vasta

Hooaja lõpetuseks huvilistele üks vaatamine kauge maa nupumehest.

Vasta

ma siin kütan ükspev läheb 42hz hake koldesse ja teinepäev jälle 25hz,mõlemil sagedusel kolle tuld täis ja juurde keerata ei kannata.hake ühtlane fraksjoon ja tuleb hoidlast järjest seega kuivus on ka sama ja õhku põlemiseks ka samadel tuuridel.mitte ei saa aru millest erinevus,ok saaks aru kui haraka pesa kolus siis keerad sagedust peale,aga pole.
Vasta

Tere.
Ilmad soojad ja ilmselt hakkemajandus jäänud veidi tahaplaanile. Juhtusin leidma ühe imeliku hakkuri maksab teine ca 550 euri. Kas keegi Teist on sellise masinaga tööd ka teinud ja kas tasuks selline vigur endale soetada?

Bensiini oksapurustaja Hecht 6208
•Mootor: Hecht, 4-taktiline
•Võimsus: 5,2 kW (7 HJ)
•Kubatuur: 208 cm3
•Purustamise süsteem: terad
•Maks. oksa paksus: 7 cm
•Kaal: 56 kg


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Mitu kuud sa purustamisega tegeled, kui selle ostad. Tunniga saad kaks maxima kilekotitäit ja oksad pead kõik ära mõõtma, et üle 7 cm-i ei oleks.
Nägin ühte sellist metsiku kirega oksi järamas, seepärast julgen kirjutada. Eriline "nauding" on haralised oksad.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(05-06-2018, 17:27 PM)metsakohin Kirjutas:  Mitu kuud sa purustamisega tegeled, kui selle ostad. Tunniga saad kaks maxima kilekotitäit ja oksad pead kõik ära mõõtma, et üle 7 cm-i ei oleks.
Nägin ühte sellist metsiku kirega oksi järamas, seepärast julgen kirjutada. Eriline "nauding" on haralised oksad.

tuleb nõustuda.lisaks paistab trummel hakkur olema ja hui znaes mis plastiliinist terad on?caina juppide saadavus ja kestvus?sama firma lumepuhuritel pidavat plast tallad olema,poodides vaatan on teras tallad...

minul mahuti silmini täis ja lisaks muist õues kottides,aga vast ca 20m3 sai läbi lastud ja mootorile keris ette 10 tundi ja ca nädal mürasin.enamus ajast ja energiat kulus hunniku laiali kiskumisele.mullu kevade ee liinihooldajad tõid lähikonnast hunniku kohale.enam sellisel kujul ei taha,mingi aeg lasin ka ümbruskonna inimestel oksi tuua,aga need ka nii peeneks hakitud,et puhas kepp ja rohkem ei taha.pajud kasvavad ja vaatame mis tuleb.ideaalne hakke toore on  nii 5-7 cm jäme ja 5-6m pikk puhas tüvi ja okstuust otsas.torkad otsa masinasse ja ülejäänud aja kui sisse tarib kõlgutad tugitoolis jalgu.
Vasta

Tere.
Hetkel ei kavatse seda osta, lihtsalt jäi kataloogis silma ilus läikiv masin ja arvasin, et keegi Teist on juba endale sellise soetanud ja jagab rõõmu või pisaratega töötamise kogemusi. Ega need haralised õunapuu oksad ei taha hästi oma masinast kah läbi minna, ikka peab teisi susima. Selline kaarviperve lepp on kõige parem. Ühes videos nägin, et isegi selline kraavilepp ei tahtnud eelpool mainitud masinast hästi läbi minna, samas võis olla ka see nö. vaatamise viga. Mõte liikus lihtsalt tuleviku peale. Praegune hakkur trakatsi järgi ja maal, vahel vaja endal kodus ka hakketöid teha ja samas veel üks maatükk kraavivõsaga kaugemal mis pikemas perspektiivis vaja puhtaks saada. Vana D 20 ju mööda suurt maanteed 15 km ei kolista, võetakse kohe rajalt maha. seega liigub mõte nö teise hakkuri suunas, kas osta või siis aretada olemasolevat niiviisi, et saaks kerge vaevaga ühendada mingi mootoriga ja rattad alla ja jõuaks seda üksi autokärusse tarida.
Vasta

Niisiis:

Kuna klotsimasinistidel eraldi teemat ei ole, siis panen siia:

   

Lahendatud on järgmised osad:  metsatöö ja kojuvedu, sorteerimine ja hakkimine, klotsikotiga mööda õue kuivatuskohale sõitmine (pildil)  ja kuivatamine.  Aga ka suurem transport,  VW LT hüdrokraanake tõstis koti nagu niuhti peale-maha-kohale.

Järjekorras on  kaadervärk, mis asub koti ja katla vahele.
Vasta

ega see kott rohkem kaalu kui hakke kott,mul tõstab selle niuhti täis noolega ca 4 m pealt ära.
Vasta

(06-06-2018, 08:35 AM)amatöör1 Kirjutas:  Praegune hakkur trakatsi järgi ja maal, vahel vaja endal kodus ka hakketöid teha ja samas veel üks maatükk kraavivõsaga kaugemal mis pikemas perspektiivis vaja puhtaks saada. Vana D 20 ju mööda suurt maanteed  15 km ei kolista, võetakse kohe rajalt maha. seega liigub mõte nö teise hakkuri suunas, kas osta või siis aretada olemasolevat niiviisi, et saaks kerge vaevaga ühendada mingi mootoriga ja rattad alla ja jõuaks seda üksi autokärusse tarida.

ma käisin sama raja juba läbi ja nüüd üks hakkur mis töötab seal kus vaja ja vajadusel haagisele ja kuhu jumal juhatab.saan muidugi ka põkaga peale kärule tõsta vajadusel.
Vasta

Kas keegi on kasutanud suuri võrkkotte, taoliseid mis on ainult võrk ilma sangadeta? Tk hind on neil umbes 2euri. Huvitab kas aasta peavad vastu või lagunevad koheselt.

https://alviron.ee/big-bag-kotid/

[Pilt: big-bag-kott-01.jpg]

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

uv kindlad kestavad aasta küll ära.
eriti kui tsipake kõige karmima keskpäevase päikse eest varju saavad.
võrdluseks ilma uv märketa võrgud on paari kuuga rabedad.
Vasta

vaatan pilti ja ei saa aru. need vist ikka põhjaga kotid?
ma olen pruukinud neid "torusid", mille alumine serv tuleks võrgu küljes oleva nööriga aluse külge kinni tõmmata.
mina seda sisteemi pidama ei saand. pidi klambripüstoliga kinni laskma.
ja kasutasin 1,5 kuubiseid. number on tinglik. puistena läks sisse lahja ruum ja teist alust otsa enam ei pane.
aga puud kuivavad sees ää küll. isegi ilma pealt kinni katmata.
ja kui neid võimalikult üksteise lähedale virnastada, siis peab arvestama, et nad vajuvad tasahilju laiali ja jäävad üksteise külge korralikult kinni.
Vasta

Mul rebaki süsteemi jaoks välja mõeldud õhulised puidust kastid kuid vaadates kalendrisse, siis ma olen vist rongist maha jäänud nende valmistamisega. Vaja oleks mingi kiire lahendus leida. Tundub, et need võrgud võiksid see aasta hädast välja aidata. Plussiks on nende odavus ja õhulisus, miinuseks... liiga pehmod kuidagi. Aga kui aasta vastu peavad, siis käraksid küll.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

oma funtsiooni nad täidavad auga.
aga antud pilt on muidugi käelist kohendamist tublisti saanud.
päriselus puistena halud kukuvad täiesti suvaliselt ja võrgu sisu jääb tublisti õhulisem.
no mida lühemad, seda tihkemalt kukuvad, aga pildil on siiski kõvasti käsitsi laotud neid halge.
hakkuriga tehtud klotsid justkui pliidipuust veel lühemad. seega võiksid üsna mõistlikult võrku kukkuda küll.

no ja muidugi on sul vaja mingit raami, mis algul võrgu püsti hoiab. ja õiges mõõdus aluseid ka.
Vasta

(07-06-2018, 19:08 PM)muska71 Kirjutas:  ega see kott rohkem kaalu kui hakke kott,mul tõstab selle niuhti täis noolega ca 4 m pealt ära.

Mul on väiksem kraanake, juhe ka krt peenike, vool ei tule piisavalt kiiresti peale  Toungue   Oleks mootori jõul hüdraulika, oleks teine teema.

Kott on Tööriistamarketi 14 eurine,  ma loodan kestvust küll kõvasti rohkem, kui aasta.
Vasta

Tere.

Kunagi olin ka hirmsasti antud klotsimasinast vaimustatud ja sai endalegi üks valmis nikerdatud. Töötab tunduvalt vaiksema lärmiga kui Hakkur, ei põruta käsi ja üldiselt hea toimetada. Aga vajas ilma oksteta manti siis toodang ühtlane ja ilus. Aga selle toodangu katlasse toimetamiseks ei suutnud küll midagi asjalikku välja mõelda. Teo süsteemid tuli üldse ära unustada ja muud igasugused hüdraulikad ja lindid oleks ikka väga keeruliseks ja kapriiseks läinud. Õnnetus ka selles, et taolist kaupa ei saa isegi kühvliga teisaldada. Aastake proovisin, sai lastud väikestesse võrkkotidesse, need riita laotud ja hiljem kott koos koos klotsidega pealtlaetavasse katlasse sisse. See oli ainuke enam vähem vastuvõetav lahendus ja ilmselt oleksin nii edasi toimetanud aga kuidagi valus oli vaadata seda peenikest oksarämu mis maha jäi ja mis tuli omakorda looduses põlema panna ja ilma kütta. Eks see kottidega toimetamine ja riita ladumine ja sealt katlasse tirimine eriliselt halupuust ei erinenedud. soov oli siiski veel vähendada seda katlakütja staatust ja seega sai hakke peale üle kolitud. Elu muutus natuke lihtsamaks küll. Sõidad trakatsiga kraavipervele langetad võsa maha , otsapidi hakkurisse see puhub hakke kohe auto kärusse, koormaga koju, siis see kõige ebameeldivam osa kust antud mant tuleb kühvliga hakkemahutisse teisaldada, edasi juba veab tigu selle otse katlasse. Üldiselt hakke kuivatamise etapi jätsin vahele, ei viitsi teist segada ega kaarutada. Sügisel proovin ehk nii, et enne lehtede langemist läen langetan kraavipervelt võsa maha, siis imavad lehed puust suhteliselt palju niiskust veel välja. Suurt kogust ei julge hooga nii ette teha, tea kas talvel leiab lume alt sed võsa enam üles. Märga haket läheb küll rohkem aga võsa kasvab kiiremini peale kui teda põletada jõuan. Vahel liigub mõte selles suunas, et autokäru põhja mingi kraap või lint kompunnida ja üks kallakuga tigu juurde mis hakke mahutisse edasi teisaldab aga eks näis ega kõik unistused pea kah täituma. Rebjaki toodangu hoidmiseks saaks kasutada ka euro aluste kõrgendusi, no neid nelja hingega üksteise otsa laotavaid. Igasse nurka võiks lihtsalt vahele panna nii 2x2 cma liistu siis ei ole nad üksteise vastas ja õhk pääseb liikuma. Ise tegin nendest hakkemahuti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne