Priidu nokitsemis nurgake
#1

No nii, nüüd nii kaugele oma traktori/motoploki mõttega jõudnud, et ksf mlsluik käest sain kiire tegutsemisega tagasilla, mis minule sobib.
Tavaliselt kaalun asju nii kaua, et keegi jõuab minust juba ette, kuid see kord püüdsin targem olla ja sai sild koju toodud.
Täna jõudsid uued rehvid minuni, kuna omal polnud kasutatuid ja börsis vähegi paremad maksid 100eur siis otsustasin 20 jevrot juure panna ja uued soetada. 
Tagasilla ülekanne on 37:1 kui senna lisada 11,2R20 rehvid ja gaz53 käigukast siis peaks tulema 1. käiguga kiirus 2,7km/h 4.käiguga 17,4km/h
Peale esialgu läheb halumasina 13hj bensiinimootor kuna see olemas ja traktoriga vägitegusid esialgu tegema ei hakkaks, las selleks olla suured traktorid, mul lihtsalt vaja aiamaad harida ja ehk saab tast ka murutraktori asendus mida mul pole.
Mootoriks pakuti juba ka umbes 60hj claas mootorit kuid see liiga jõhker esialgu minu jaoks. 
Esisillaks plaanis claas kombaini tagasild mis parajas laiuses ja peaks võimaldama head manööverdusvõimet

Nüüd küsimus- Veoautodel on õhukummi ja velje vahel kaitsev lohv, kas juhtub midagi hullu kui ilma selleta rehvi peale panna? Ventiili juurde ainult paneks ehk lisa kummilapaka, et vähe toetaks õhukummi pikliku ventiiliava juusest.
Rõhku senna eriti palju sisse ei lööks, kas 0,5 atm juures on oht et tõmbab lohvi velje peal ringi? Tahaks et pehmem liikuda oleks, või tuleks senna siiski 1,5atm sisse taguda?   
Klirens tuleb traktoril 45cm, mis on paras juba kartuli muldamiseks..
Vasta
#2

Selline tagasilla ülekanne teeb lausa kadedaks. Mul on kuri kahtlus, et minu Marta 90x aeglustust kipub väheks jääma, eks siis tuleb sinna uus reduktor vahele ehitada Sad . Aga jõudu tööle. Mul on juba ettekujutus sellisest ehitamisest olemas ja väidan, et libedalt need asjad ei lähe, aga võimatut ei ole ka midagi. Lõviosa aega läheb nuputamise peale, teostus on juba lihtsam. Jään huviga teemat jälgima Smile !
Vasta
#3

(27-04-2015, 21:45 PM)maisalup Kirjutas:  ...
11,2R20 rehvid
...
Rõhku senna eriti palju sisse ei lööks, kas 0,5 atm juures on oht et tõmbab lohvi velje peal ringi? Tahaks et pehmem liikuda oleks, või tuleks senna siiski 1,5atm sisse taguda?   
...

Mida ütleb rehvi valmistaja tabel? Igal rehvil on antud nii minimaalne rõhk kui kandevõime erinevatel rõhkudel. Tegelikult on veel ka kiirus antud rõhu juures. Kuniks püsid selle tabeli piirides, peaks ka rehv velje küljes püsima, kuna rehvi võimalik haardejõud sõltub samuti rehvi maha suruvast jõust (elik teljekaalust).

0,5 juures võib pigem see oht olla, et sobiva nurga alt pressiv kivi või puujuurikas surub rehvi veljelt lahti... Rolleyes
Vasta
#4

pole mul miskit tabelit, belshiina tehtud ja f35 on mudel ning gost ka peal, netist otsides annab rõhuks 2,1atm 
Vasta
#5

Belshina tabelit netist ei leia tõesti.

Kataloogi küll:
http://www.belshina-asia.sg/docs/catalogue/agri.pdf

Selle järgi on rehv A6 kiirusklassist (kuni 30 km/h) ja suudab rõhul 2,1 bar kanda kuni 1180 kg.

Kiirus Sul vaevalt teemaks tuleb, seega rõhku langetada nagu võiks. Palju Sul rattale kaalu tuleb?

Kuna rehv on 8-kihiline (seega üsna jäik), siis sobiva velje (rehvist kitsama) puhul pole mahatulekut eriti karta. Ma 0,5 just ei julgeks soovitada, kuid 0,7-ga oma traktori all prooviks küll. seda eeldusel, et rattale langeb vähem, kui 750 kg.

kes inglist tönkab, siis rõhuteemal veidi:
http://www.teagasc.ie/advisory/farm_mana...apter6.pdf
Vasta
#6

Tagasild plus minu kere 200-300kg per rehv, mingit mega süsteemi külge ei tule üritaks megalihtsalt ja kuluosade vaeselt süsteem kokku panna.
Ader ka taga lisa 50-100kg
Veljed on 9" gaz53 omad, rehvid punnitavad peal veidi üle veljeserva.
Rehvid tühjalt kandsid minu raskus pluss tagasild nii, et praktiliselt ei vajunud, siis tekkiski mõte, et ehk ei ole suurt rõhku tarviski. Põllul suurel traktoril 1,0 maanteel1,6atm rehvis surve, nende kaal tühjalt oli 6000kg võrreldes minu maks 600-800kg kaaluva masinaga Big Grin  
Vasta
#7

(28-04-2015, 17:35 PM)maisalup Kirjutas:  ...
Põllul suurel traktoril 1,0 maanteel1,6atm rehvis surve, nende kaal tühjalt oli 6000kg võrreldes minu maks 600-800kg kaaluva masinaga Big Grin  

Ilmselt siiski mitte vana tehnoloogia Belshinal, vaid pehmetel madalaprofiilsetel radiaalidel! Rehv ei ole must asi auguga keskel!

100 kg kaaluv rippriist toob tagasillale umbes sama palju ka esiotsa raskusest. Mis küll ei muuda mu soovitust proovida rõhuga 0,7, kuna varu näikse olevat piisavalt Cool

Põllul surevad rehvid harva muu, kui torke kätte. Kõige enam tapab rehvi kuumus, mida tekib palju just maanteel sõites. Sealt ka vajadus tõsta rehvirõhku, et rehvi deformeerumine oleks võimalikult väike ja tekiks minimaalselt soojust.

Millal kõnealusest väiketraktorist esimest pilti näeb?
Vasta
#8

Täna sai siis keevitatud ja veidi tehtud traktorit edasi. Raam sai aiapostidest kuna need lihtsalt olid mul olemas, toru läbimõõt 90mm seinapaksus 2,5mm, esialgu piisab. Traktori pikkus tuleb kuskil 2 meetrit ja laius 1,5meetrit. Puudu siis veel esisild koos ratastega, käigukast ja roolisüsteem.
Tegin paar pilti ka siis, saab aimu millega siin tegelen ajaviiteks  


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#9

(01-05-2015, 21:37 PM)maisalup Kirjutas:  ...
toru läbimõõt 90mm seinapaksus 2,5mm
...

Põksilise lõppülekanded - vähemalt kliirensit on. Big Grin

Jäi silma, et 2,5 seinaga toru kohta on ülekatet vähe. Aga seda saad hõlpsalt lisada, kui paned sillatala kohal olevasse karptalasse sobiva toru sisse ja viid nii 30 cm jagu raamitorule. Paarist kohast 4-5 cm õmblust ka ja peaks liide muretu olema, kui just saska mootorit ei plaani pruukida.

Millist esisilda pruukida plaanid?

Paljulubav algus Cool
Vasta
#10

Sihke liides vähe kahtlane jh,etem oles vast ikke natuke tahedama karp rauaga olnud jätkata.Hakkab koledaste murdma,väänama,ma olen pea pool a.julgust kogund,et väike veoka raami julgeks pekindada. Tõotab tulema ikka peris trakatsi moodi kaadervärk. Wink
Vasta
#11

Soovitan soojalt: keera külgülekandeid niipalju madalamaks, et saaksid raamitala üle silla lasta ja kammitsatega kinnitada. Muidugi, kui see kliirens on sulle oluline, siis ei saa, aga kui mitte,siis tasuks mõelda. See kõrgel istumine ei ole just lõppkokkuvõttes kõige mugavam lahendus - kitsas masin hakkab sind ebatasasustel tugevalt loopima. Mida madalamal istud, seda rohkem tervist säästad ja mugavam on. Mõtle sellele.


Vasta
#12

Kui soovid võin pakkuda mootoriks Hatz-i 1 silindrilist diiselmootorit 1D81 vist oli 660cc starter,pingeregulaator  genekas ja inertssidur küljes.Mootor väga heas korras.Tahtsin ise generaatorile panna aga sain geneka koos mootoriga.
Vasta
#13

Põhjus miks kammitsatega kinnitamisest loobusin, oli see, et silla küljes olnud karp oli senna umbes 10kraadi viltu kardaaniflantsi suhtes. Juhuks kui gardaani asemel peaks mingil põhjusel tulema kettühendus käigukasti ja tahasolla vahel siis raam sai keevitatud täpselt risti sillatala suhtes ja ka otse kooksma pandus, need karbid olid ka veidi vildakad otsejooksu suhtes. 
Kuna karpi omal kodus olemas polnud, siis hiljem on alati võimalus see toruraam maha lõigata ja korralik karp osta. Hetkel seda vajalikuks ei pidanud kuna peale tuleb 13hj bensiinimootor minu puulõhkuja pealt, ja hiljem hakkab puulõhkuja käima traktori jõuvõtult, see hiina 13hj. ehk seda pooleks ei murra, kuid lisatugevdamise mõte tundus ka mulle vajalik.
Esisillaks tuleb 70ndate aastate claas kombaini tagasild, mis peaks andma sellele masinale korraliku pöörderaadiuse marjapõõsaste vahel kuna sellest saab ka minu murutraktor. 
Kõrge kliirens soodustab ka kõhualla niiduki ehitust kuna ruumi on lahedalt seda üles alla liigutada. 
Hüdropump ja jagaja tuleb ka puulõhkuja pealt kuna jagaja pole päris see mida tahaks ja kui juba jõuvõtt on traktorilt, siis võib ka hüdrosurve sealt tulla.
Niikuinii on tehtud sellele hiinamootorile juba puulõhkuja sidurikoda kus hürdopump otse võlli külge läheb ja kett ülekanne tuleb kas ülevalt/alt või küljepealt välja sealt kust parasjagu vaja on.
Üritaks kuidagi eriti lihtsalt ja väheste kuluosadega aparaadi valmis meisterdada.
Minu masina kõrval saab olema antsu traktor justkui tehnikaime  Big Grin
Ksf traatjalg kõiks sõltub hinnast võibolla on huvi
Vasta
#14

Ksf traatjalg kõiks sõltub hinnast võibolla on huvi
Aga tee siia või privasse mingi pakkumine selle arvestusega,et mootor on korralik Big Grin
Vasta
#15

See kandilise ja ümara toru ühendamine jätab natuke ebakindla mulje- kas ikka peab vastu...- sul on tegu seal väga tõsise ja võimeka rauatükiga selle tagasilla näol. Ehk ikka mõtled veel, enne kui jätkad Smile ...
Kindlasti ära hakka seal ketitama. Gaz 53-e kastiga tuleb sul juba 250x aeglustust, tagumise käiguga 266x- kuhu veel ! Paned reversikasti ka käimakasti ja silla vahele ja ülearugi võimas. Ma kahetsen siiamaani, et oma Martale reduktori asemel reversit ei pannud. Mootor tuleb sul ju väike ja ei tee masinat pikaks.
Kindlasti tahad sinna ka rippsüsteemi külge pookida ja sellise raami puhul ma sellist võimalust ei näe. Ehk on võimalik see rippsüsteem kuidagi ka silla külge saada kohati, aga ka sel juhul hakkab raami murdma.
Kas sa pole mõelnud, et paigutaks tõsisemast nelikantrorust raami kammitsatega tagasilla alla hoopis? Klirens ei langeks ka siis allapoole silla peaülekannet. selle kandilise toru peale keevitaksid selle olemasoleva toru nii umbes meetri ulatuses kinni. Jääks tugev ja palju madalam ja ikkagi maast piisavalt kõrge. Raami ja maapinna vaheline täisnurk, mida murdma hakkab, jääks lühemaks ja nende nelikanttorude külge saaksid ka aiste otsad kinnitada. Saaksid mootori raami suhtes kõrgemale tõsta ja seega ka parem mootorikinnitusi teha ja käigukasti tagasillaga tasapinda viia.
Vasta
#16

Ümartorust raam vast siiski madalam ei tuleks- jääb üsna sama koha peale kus on Big Grin
Vasta
#17

Omal oli sarnane mõte, et ümartoru keevitada silla alt läbi ja poltide või millegagi lisaks kinni tõmmata. ainult see pisike nurk ei pea jah teda aga sennani on aega, hetkel teine projekt käsil Big Grin
Vasta
#18

Kui nüüd aus olla siis oli sellele tagasillale mul tehtud ka raam mille kõrval russi poolraamid on paras naljanumber, mingi aeg aga avastasin et mille kuradi jaoks mulle aiatraktor ning nii läks see raam materjaliks, sai vist mingi käru tehtud.  Sellele tagasillale oli mul mõeldud 150+ hp mootor, see 16hp unusta kohe heaga ära...  Talvel ei jõua seda silda ringigi ajada mõistliku kiirusega.  Seal samas kuulutuses oli mul veel üks nissani kaubiku 2.3l Diisel koos käigukastiga, see oleks miinimum mida üldse sellele sillale pruukida...   Plokisoojendus on peal, roolivõimu pump ka peal millest saad hüdraulikale piisava toite...    

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#19

Eks selle mootori saab hiljem alati välja vahetada hiljem, mõtteis mõlgub mõni pisike isuzu mootor opeli pealt aga esialgu piisab ka sellest 14hj bensiini mootorist ka.
Ega kellegil juhtu kodus aia servas mõnd gaz veoautot jõude seismas? Tarvis oleks siduriketta südamikku, roolikarpi koos vardaga, kardaaniga ja rooliga, ning kardaani mis käigukastist välja läheb. 
Homme likvideerin õuelt vanarauda, lähen vaatan türil vanarauaplatsi üle kas ehk sealt miskit leidub...
Vasta
#20

(14-05-2015, 21:40 PM)maisalup Kirjutas:  Eks selle mootori saab hiljem alati välja vahetada hiljem, mõtteis mõlgub mõni pisike isuzu mootor opeli pealt aga esialgu piisab ka sellest 14hj bensiini mootorist ka.
Ega kellegil juhtu kodus aia servas mõnd gaz veoautot jõude seismas? Tarvis oleks siduriketta südamikku, roolikarpi koos vardaga, kardaaniga ja rooliga, ning kardaani mis käigukastist välja läheb. 
Homme likvideerin õuelt vanarauda, lähen vaatan türil vanarauaplatsi üle kas ehk sealt miskit leidub...

Pakkusin kõiki neid asju Gaz 53 pealt siin korduvalt välja, aga keegi ei tundud huvi, nüüd on need asjad tulega tükkideks tehtud ja ootavad oma viimset teekonda. Kardaan on veel alles, aga ma üsna kaugel. Mootori küljes on heal juhul veel ka siduriketas olemas. Sama nuudiga siduriketas on veel ka Gaz 21  - ehk ka teistel volgadel, ei ole kursis. Üks poolpidune rool on ka olemas- ise sain Maz-i käest korraliku Smile .

 Eks iga mees teab muidugi ise mis teeb, aga ma soojalt soovitan sul kõigepealt kõik mehhanismid muretseda, need pukkide otsas kokku panna ja selle järgi raam teha- muidu võib su ehitus väga pikale venida ja lausa pooleli jääda, sest ümbertegemine ei ole enam lõbus Big Grin .

Mina tegin ka nii, ja tegin sellepärast, et targemad soovitasid, mitte et ma ise nii tark oleks olnud. Ma ei ütle et pead tegema nii, sest et mina nii tegin, aga ma kujutan nüüd, kus asi valmis hakkab saama, väga hästi ette, et mis oleks saanud, kui ma nii ei oleks teinud Big Grin .
 Kas sul on ka ettekujutus, et mida see põka sul tegema peab hakkama?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne