KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri
Ma ei kujuta ette mitu miljonit pooleks läinud polti ma olen mutri keevitusega kätte saanud. Pikim protsess oli umbes 25 korda mutrit peale keevitada ja katki keerata aga kätta sain. Lõpuks jõuab keevituse kuumus ka kõige pimedamatesse urgastesse kus rooste polti veel kinni hoiab ja siis käib kiuks ja polt hakkab liikuma. Siiani pole mitte ainsatki murdunud polti olnud, mis oleks sisse jäänud. Kõige sügavamalt olen toonud poldi välja umbes 1cm sügavuselt alu seest, 10mm murdunud poldi. Aga jah, peab kolm korda üle õla sülitama, sest siiani on kõik mutri keevitusega välja tulnud ja õnneks on kõik olnud ka selliste kohtade peal, et pääseb käpaga ligi.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
(03-03-2018, 23:39 PM)pen.skar Kirjutas: Corrado- Kymco on Taivani firma ja tema jupid olla eriti kallid. Viljandi Kirbuturg müütab aastaid 125 ccm Kymco tsiklit 1000 euroga. Ilus pill, aga üks viga- ta om vanaaa ja juppe ei leitavat ( kui neid vaja peaks tulema). Äärepealt oleksin ostnud, kui näiteks akuhinna alet oleks saanud. Aga siis juhtus Elmari raadio jutupreililt nelja  150 ccm pütaga Yamaha ette. Ikka tõsine asi, aga jõuab veel üles tõsta (kui jalalt ümber vajub).

Eesti turu juppide hinnataset ei oska veel kommenteerida.
Konkreetne Kymco on veel ilmselgete Honda mõjutustega. Olen siin huvi pärast otsinud leitud varuosanumbrite kattuvusi Kymco ja tema ajaloos figureerinud Honda vahel, ja olen üpris kindel, et selle Kymco mootor on väga lähedas suguluses sama ajajärgu(88+) Honda Dio AF16E mootoriga. Nii et võiks vaadata ka Honda varuosariiulisse.
Ega ta mul esimese hooga nagu suuremaks sõidumasinaks plaanitud ei olnudki. Tegu rohkem nagu pisut haruldasema masina vanarauast päästmise moodi... Raha ta eest ei maksnud. Väike teene ja masin minu. Nokitseda meeldib, garaazikoht on, kui jupid leiab ja need hingehinda ei küsi, paneks masina kokku ja häälde. Eks siis näe, mis täpselt saab.

Ega sellist rollerit päris tsikliks ju pidada nagunii ei saa. Ei kujuta sellisega pikemat sõitu kaasreisijaga ettegi...

 Kui nüüd päris aus olla, siis kipitab aastaid soov mingi suurem kaherattaline hoovi tuua, aga senini pole unistamisest kaugemale jõudnud. Ja isiklikust juhilubade kollektsioonist on nagunii A- kat ka puudu. Mitte et see mingi ületamatu probleem oleks. Poisikesena nende puudumine ei seganud... Siis tulid juba autod. Siis pere ja hobid jäid tagaplaanile. 
Aga küll jõuab. See kuu saab alles 40 täis. Wink
[Pilt: 962625.png]

Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
(04-03-2018, 01:33 AM)CORRADOg60 Kirjutas:  Tegu rohkem nagu pisut haruldasema masina vanarauast päästmise moodi...
See on väga kulukas hobi. Kogemusest räägin, olgu tisleripink või kudumismasin, igal juhul maksad peale. Rollerist rääkimata.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Küsimus/probleem selline, bullerjaniga küttes ajab suitsu ahjuukse ja õhuvõtuava/eesmise siibri vahelt välja. Bullerjan ise tehtud, eesmine õhuvõtu ava umbes 5cm läbimõõt. Pärast ahju läheb 1m 120mm toru otse läbi seina ja siis umbes 200mm raudtoru korstnaks, ~5m kõrge, meeter üle katuse. Täna katsetasin et panin õhuvõtu rohkem kinni ja siis ei ajanud enam sisse. Ennem oli kõige väiksem originaal bullerjan ja sellega probleemi polnud.
 Kas on mõni nipp kuidas saaks parem ja suitsuvabam. Korsten puhastatud.
(04-03-2018, 02:29 AM)Kult Kirjutas: Küsimus/probleem selline, bullerjaniga küttes ajab suitsu ahjuukse ja õhuvõtuava/eesmise siibri vahelt välja. Bullerjan ise tehtud, eesmine õhuvõtu ava umbes 5cm läbimõõt. Pärast ahju läheb 1m 120mm toru otse läbi seina ja siis umbes 200mm raudtoru korstnaks, ~5m kõrge, meeter üle katuse. Täna katsetasin et panin õhuvõtu rohkem kinni ja siis ei ajanud enam sisse. Ennem oli kõige väiksem originaal bullerjan ja sellega probleemi polnud.
 Kas on mõni nipp kuidas saaks parem ja suitsuvabam. Korsten puhastatud.

Keera bullerjani tagumik rohkem taeva poole. Vaata et ka toru mis välja läheb oleks ka kaldega üles. Bullerjanid on üldse ühed jubedad nähvitsad. Sajast 10 töötavad nii nagu ette nähtud. Ülejäänud 90'ne omanikud töötavad bullerjanide jaoks, nende sisse ajava suitsu sees ja külmas.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
(04-03-2018, 02:29 AM)Kult Kirjutas:  Täna katsetasin et panin õhuvõtu rohkem kinni ja siis ei ajanud enam sisse. Ennem oli kõige väiksem originaal bullerjan ja sellega probleemi polnud.
 

Esimene küsimus, mis seda juttu lugedes tekkis, oli see, et mis takistab seda "bullerjani" rohkem kinni oleva õhuavaga kasutamast?
Klassikaline situatsioon- koldesse saab rohkem avatud õhuavaga rohkem õhku, kui korstnasse tõmmata tahab.
[Pilt: 962625.png]

Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Muidugi peab jälguma et ikka piisavalt õhku tuppa peale tuleb. Kui tuba nii tihe et ahi alarõhu tekitab, siis kipubki sisse ajama, ka näiteks ahju ust avades.
(04-03-2018, 02:52 AM)viplala Kirjutas: Keera bullerjani tagumik rohkem taeva poole. Vaata et ka toru mis välja läheb oleks ka kaldega üles. Bullerjanid on üldse ühed jubedad nähvitsad. Sajast 10 töötavad nii nagu ette nähtud. Ülejäänud 90'ne omanikud töötavad bullerjanide jaoks, nende sisse ajava suitsu sees ja külmas.

 
  See võib olla küll probleem kuna eelmine ahi oli väiksem ja uus suurem(ei hakkanud uut auku läbi seina tegema) ja seega ka toru läheb välja kerge allasuunas kaldega.

 Õhku saab peale küll, peale muude pragude on ahju taga 110m toru läbi seina.

 Eks ma ma peangi katsetama seda õhuava rohkem kinni reziimi, kestab ka kauem ahjutäis.
(04-03-2018, 01:22 AM)viplala Kirjutas: Ma ei kujuta ette mitu miljonit pooleks läinud polti ma olen mutri keevitusega kätte saanud. Pikim protsess oli umbes 25 korda mutrit peale keevitada ja katki keerata aga kätta sain. Lõpuks jõuab keevituse kuumus ka kõige pimedamatesse urgastesse kus rooste polti veel kinni hoiab ja siis käib kiuks ja polt hakkab liikuma. Siiani pole mitte ainsatki murdunud polti olnud, mis oleks sisse jäänud. Kõige sügavamalt olen toonud poldi välja umbes 1cm sügavuselt alu seest, 10mm murdunud poldi. Aga jah, peab kolm korda üle õla sülitama, sest siiani on kõik mutri keevitusega välja tulnud ja õnneks on kõik olnud ka selliste kohtade peal, et pääseb käpaga ligi.

kuna ketas millel tera masinal siis praegu las jääb,aga suvel tõstab võlli välja ja paneb kindlalt alusele ja siis hakkame korralikult käsi väänama.
(04-03-2018, 10:28 AM)CORRADOg60 Kirjutas: Esimene küsimus, mis seda juttu lugedes tekkis, oli see, et mis takistab seda "bullerjani" rohkem kinni oleva õhuavaga kasutamast?...
See poleks enam põlemisprotsess, vaid tõrva tootmine. Enamus juhtudel bullerjaniga tõrva toodetaksegi ja siis on korstnapõlengud.
Bullrjan peaks olema aladimensioneeritud, et saaks kütta ainult täie võimsusega. Nii oleks põlemisprotsess enm vähem talutav.
__________________________
M: Peugeot 406 juppe, vaata pilte ja hindu.
M: Datsun Cherry
M: Volvo mootor
tulepesa.ee


Kas keegi siin tegeleb veljeflantside treimisega? Paneks võibolla need jaapanirattad respole sobima. Nimelt oleks vaja flantsi taha 70mm rant teha mis läheb rummukapsli avasde ja flantsi ette 53mm rant velje tsentreerimiseks. Flantsi paksus 40mm ja poldiava 4x100 vahega ning 12mm avaga. Tagant poolt tuleks keskele ka umbes 48mm ava treida, et rummumutri peale mahuks
Vaja oleks 4 flantsi ja kui keegi nõus tegema ning mulle posti või kulleriga saatma, siis hinnapakkumine posti mulle.
(04-03-2018, 11:26 AM)maisalup Kirjutas: Kas keegi siin tegeleb veljeflantside treimisega? Paneks võibolla need jaapanirattad respole sobima. Nimelt oleks vaja flantsi taha 70mm rant teha mis läheb rummukapsli avasde ja flantsi ette 53mm rant velje tsentreerimiseks. Flantsi paksus 40mm ja poldiava 4x100 vahega ning 12mm avaga. Tagant poolt tuleks keskele ka umbes 48mm ava treida, et rummumutri peale mahuks
Vaja oleks 4 flantsi ja kui keegi nõus tegema ning mulle posti või kulleriga saatma, siis hinnapakkumine posti mulle.

Sellise ühe flantsi raha eest võid osta 4  kärule sobivat velge, või isegi 8 tükki  Smile
(04-03-2018, 11:26 AM)maisalup Kirjutas: Kas keegi siin tegeleb veljeflantside treimisega? Paneks võibolla need jaapanirattad respole sobima. Nimelt oleks vaja flantsi taha 70mm rant teha mis läheb rummukapsli avasde ja flantsi ette 53mm rant velje tsentreerimiseks. Flantsi paksus 40mm ja poldiava 4x100 vahega ning 12mm avaga. Tagant poolt tuleks keskele ka umbes 48mm ava treida, et rummumutri peale mahuks
Vaja oleks 4 flantsi ja kui keegi nõus tegema ning mulle posti või kulleriga saatma, siis hinnapakkumine posti mulle.

Olles säärased asjad tellinud ja väga läbipaistva hinnakujundusega kätte saanud, siis arvesta materjali hinnaks umbes 50 € ja töö hinnaks teist sama palju.

Kõige soodsam materjal on vana valuvelg. Mul oli vaja üleminekuflantsi, mistap sobivate velgedega oli tuuga. Kaks korda 4x100 mahutavaid veljesüdamikke võiks leiduda piisavalt.

Arvesta, et nii paks flants peab kinnituma ise rummule ja siis rattad sellele. Pikad poldid on risk liikluses. Metsas/aias pole muidugi vahet.
(04-03-2018, 11:22 AM)motamees Kirjutas:
(04-03-2018, 10:28 AM)CORRADOg60 Kirjutas: Esimene küsimus, mis seda juttu lugedes tekkis, oli see, et mis takistab seda "bullerjani" rohkem kinni oleva õhuavaga kasutamast?...
See poleks enam põlemisprotsess, vaid tõrva tootmine. Enamus juhtudel bullerjaniga tõrva toodetaksegi ja siis on korstnapõlengud.
Bullrjan peaks olema aladimensioneeritud, et saaks kütta ainult täie võimsusega. Nii oleks põlemisprotsess enm vähem talutav.

Ei ole konkreetset pullerit näinud, aga igasugu õpetuste järgi ei tohigi ju bullerjani primaarõhu klappi 100% kütmise ajal lahit hoida?
Või jõuame ikkagi sinna, et konkreetne korsten/viimalõõr ei ole ju sobiv antud küttekoldele? 
Neid pagana pullerjanne on nii palju erinevaid ka ju. Originaalid, paremini järgi tehtud, kehvemini tehtud ja ise tehtud. Iga nädal peaaegu näen erinevat .
Originaalil on ju nominaalvõimsusel väljuvate suitsugaaside temperatuur seal 225 kraadi juures. Pigitab igal juhul. Kui see lasta õues olevasse metallkorstnasse, siis pigist pääsu pole kohe kindlasti. 
Iseasi on muidugi see, kui ahi pidevalt lõrinal põleda lasta, aga siis põleb ruttu läbi ka. Ja siis on jälle häda.
[Pilt: 962625.png]

Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
eestis õiget bullerit ei müüdagi.
bullereid köetakse ka kivikorstnasse,esimene koldetäis kõik luugid valla ja kütad korstna soojaks ja alles seejärel kütad juba sooja korstent manuaali järgi.nii kasutatakse juba aastakümneid ja muretult.
Panen paar udust pilti sellest ahjust ja korstnast siin lingil

Hommikul tegingi nii et hoidsin õhu pealelaskmis klapi poolkinni ja läkski nii põlema et suitsu ei hakkanud sisse ajama, ainuke häda on see et võtab kaua aega enne kui tule üles saab.
(04-03-2018, 12:37 PM)muska71 Kirjutas: eestis õiget bullerit ei müüdagi.
bullereid köetakse ka kivikorstnasse,esimene koldetäis kõik luugid valla ja kütad korstna soojaks ja alles seejärel kütad juba sooja korstent manuaali järgi.nii kasutatakse juba aastakümneid ja muretult.

Viimastel aastatel ei ole tõesti kaubandusvõrgus originaali kohanud. Mingi aeg müüdi küll. 
Seda kivikorstnasse kütmist olen näinud küll. Kivikorstnasse kütmine on selles mõttes lihtsamini teostatav väiksema pigitamisega, et kui see esimese koldetäiega kuumaks ajada, siis akumuleerib see ikka sooja omajagu, ja pärast see 200-300 kraadi gaas suudab sooja sees hoida.
Metallkorsten kogu pikkusega välisõhus kindlasti selle akumuleerimisega hakkama ei saa. Lihtsalt jahtub kergemini maha. Kui nüüd miski kodukootud soojustusega topelttoruga asi oleks... 
Omaette küsimus, mis sellest kõigest tuleohutuskontrolli vennad arvavad.
[Pilt: 962625.png]

Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Üritasin ka ajutise "Bullžuikaga" töökoda soojaks saada.
Asi on isetehtud kellegi tundmatuks jäänud meistri poolt. Juba idee ise on valesti vormistatud, 1.10 kolde pikkus, 80m kõrgus ja 60cm laius.  Ahi on umbkoldega, tavaline ahjuuks ees. Korstnasse läheb vaid 125mm toru. Slepe korstnasse  4m pikk terastoru. Korstnaks 6m kivist "2 kivi" lõõriga, edasi 10m metallkorsten. Kunagi küttis hoonet 300kw õlikatel, mis hiljem puidu peal käis.
Peale nädalast kütmist on selge, et samal moel selle bullžuikaga, enam kütta ei saa.
Ahju tõmbama saada on keeruline, tahab kiiret lahtist tuld (ajaleht koldesse) ja kui madalrõhkkond siis on tuba suitsu täis. Kui tõmbama saab, siis peab kolde laeni täis laduma ja pidevalt suurt tuld ülal hoidma, et korstnasse natukenegi sooja jõuaks. Vahel õnnestub, vahel mitte, ukse avamisel on suits toas, slepe vahelt ja puhastusluugist tilgub kondens vett. Päevaga ämbritäis. Proovin veel slepe ära isoleerida, aga tundub et see 10m metall korsten on vaja oluliselt lühemaks saada ja isoleerida.
Mingil ajal peab samasse korstnasse ühendama 9 ribiga Viadrus´e, kahtlustan, et sealt lähevad korstnasse veelgi jahedamad gaasid ja probleem süveneb.
Variandid? roostevaba toru korstnasse isoleeritult ja lõpuni kivikest ümber?
Mingi moodne moodulkorsten?
(04-03-2018, 13:00 PM)Kult Kirjutas: Panen paar udust pilti sellest ahjust ja korstnast siin lingil

Hommikul tegingi nii et hoidsin õhu pealelaskmis klapi poolkinni ja läkski nii põlema et suitsu ei hakkanud sisse ajama, ainuke häda on see et võtab kaua aega enne kui tule üles saab.

Kas asi minu nägemises või...
Ei näita...
[Pilt: 962625.png]

Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
[Pilt: 0111496037102b1.jpg]
Mis põllumajandus asutuse logo. Google annab ainult usu kogudust. Märk on nimelt traktoril mtz 82 1983aastast.




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne