KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri
#61
(02-06-2015, 21:01 PM)Marko Kirjutas: See auto on minu käes sõitnud üle 100 000 ehk tehti vanasti lihtsalt paremaid autosid?

See ju siililegi selge, et vanasti olid naised ilusamad,rohi rohelisem ja auto plekk paksem Big Grin . Enda kogemusest,et tuttaval on 1998 aasta Ford Focus mis  on kokku kukkumise äärel,minu vana Patrol on omandanud ainult kaks rooste auku ja umbes kümmekond pruuni plekki, mida kannatas veel liivapritsiga puhastada,kuigi auto on tehtud 1985 aastal.
Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta
#62
No see Patrol on küll 100 prossa riiulilt. Big Grin
Vasta
#63
Mu Ford Mondeo 1995 aastast muutus ühe talvega sõidukõlbmatuks. Ma läksin välismaale, tulin peale talve tagasi, masinaga keegi sõitnud ei olnud ja ta seisis õues aga katuse all. Ja küljekarpe enam polnud! Mul puudub arusaam, kuhu nad kadusid aga nad lihtsalt jalutasid ära. Oleks siis nii, et enne olid väga hapud, ei olnud!
Mondeol nüüd romulasse sõit. 
Vasta
#64
Kust leida mullafreesile freesi otstesse käivaid kettaid?
Vasta
#65
Kuidas naadist lahti saab, hakkab teine juba heinamaad vallutama. Niipalju ei jõua ka ära süüa Big Grin .
Vasta
#66
(03-06-2015, 10:18 AM)maitus Kirjutas: Kuidas naadist lahti saab, hakkab teine juba heinamaad vallutama. Niipalju ei jõua ka ära süüa Big Grin .

Viljavaheldusega. Cool  Hakka heinamaal miskit kiiremini kasvavat ja paremini lämmastikku tarbivat kasvatama. Kanepit, näiteks. Kiukanepit, mida teie siis mõtlesite...

B&S kaks korda nädalas kahe suve jooksul teeb talle ka selgeks, et see pole hea koht. Ei pea isegi terav olema, kuid järjekindlalt tarvitama.

Kolmas võimalus on tupsutada lehtedele kontaktherbitsiidi. Mõjub ainult konkreetsele taimele, seemnevarust tulevad uued. Ning seemneid varuks mullas juba on
Vasta
#67
(03-06-2015, 10:18 AM)maitus Kirjutas: Kuidas naadist lahti saab, hakkab teine juba heinamaad vallutama. Niipalju ei jõua ka ära süüa Big Grin .




Kunagi sai mürgitatud naati ja teisi taimi mürgiga mis tegi kenasti maa puhtaks. Mõne nädala tagant tulid aga uued umbrohud ..... ja peale nende mürgitamist jälle järgmised. Maa on seemneid täis ja nende kõigi taimede mürgitamine on mõttetu! Toetate ainult võõraid firmasid. Tuleb lihtsalt tihedamini niita. Muruniiduk teeb alati puhta töö. Sisuliselt võib maltsapõllust teha uhke muruplatsi. Kui aga midagi kasvama hakkab,esimesel võimalusel vikatiga või muruniidukiga kallale. Tehke proovi.
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#68
(03-06-2015, 10:18 AM)maitus Kirjutas: Kuidas naadist lahti saab, hakkab teine juba heinamaad vallutama. Niipalju ei jõua ka ära süüa Big Grin .
Kõige ökom ja null-energiatarvidusega vahend on jätta heinamaa mõneks ajaks rahule. On keegi näinud rinnuni ulatuvat naadipõldu? Tuleb vaid orasheinale, nõgesele jt umbrohtudele võimalus anda ning naat kaob ise. Kole on ainult vaadata, väga kole on. Niitmist juba soovitati. Naadimuru pole ka juhtunud nägema, ju siis taim niitmisega ää kooleb. Üldiselt on naat üsna nõudlik taim. Tahab head umbrohuvaba maad. No selline mulje on endal jäänud. Meil esineb naati vaid vaarikates ja heki ääres, ehk siis viludat armastab. Põuaga ja päikese käes kipub jälle ää koolema.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#69
(03-06-2015, 12:33 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:
(03-06-2015, 10:18 AM)maitus Kirjutas: Kuidas naadist lahti saab, hakkab teine juba heinamaad vallutama. Niipalju ei jõua ka ära süüa Big Grin .

Tuleb lihtsalt tihedamini niita. Muruniiduk teeb alati puhta töö. Sisuliselt võib maltsapõllust teha uhke muruplatsi. Kui aga midagi kasvama hakkab,esimesel võimalusel vikatiga või muruniidukiga kallale. Tehke proovi.
Kindlasti teen proovi. Tundub loogiline olevat.
(03-06-2015, 14:11 PM)Basilio Kirjutas: Kõige ökom ja null-energiatarvidusega vahend on jätta heinamaa mõneks ajaks rahule. On keegi näinud rinnuni ulatuvat naadipõldu? Tuleb vaid orasheinale, nõgesele jt umbrohtudele võimalus anda ning naat kaob ise.

Ei ole sellist naadipõldu näinud küll. Ehk saaks nendest, teie kahest soovitusest sellise sümbioosi teha, et niita peale heinategu tihedamalt kuni sügiseni väja- nagu muru. Ja kevadel samuti, kui muu rohi veel niiduki ette ei jää, siis naat, mis kiiresti kasvanud on, maha tõmmata, jättes teistele taimedele edumaad üle kasvada? Mõneks aasaks kasvama nagu ei saaks jätta, sest maad ei ole nii palju, et siis heina jätkuks Smile .
Vasta
#70
Külva ristikut ja niida paar korda suve jooksul üle. Kassitapule aitas, vast ka naadile. Kui väike maa, siis puutekepiga, mille vars Rodeo, Roundup`i tugeva lahusega täidetud.
Vasta
#71
imetlesin just nädalavahetusel naati. Selles võtmes, et mulle tundub olevat "intelligentne taim". Lisaks kiirele kasvule ja teiste "lämmatamisele" kasvab ta justkui ühtne tervik - maapealsed osad on üpris ühel kõrgusel. Ilmselt reguleerib maa-aluse ühise osaga eri maapealsete osade kasvu ning hoiab need ühel kõrgusel. Hoidub iseendaga konkureerimast, mis on "tark" ja annab teiste liikide ees veel täiendava konkurentsieelise.

ma ei pretendeeri aiatarga tiitlile, aga kõiki kiire kasvuga taimi on loogiline tõrjuda regulaarse niitmisega - taim paugub oma elujõu forsseeritud kasvule. Kui see kasutuks osutub (st maapealne osa järjepidevalt maha niidetakse), siis kaua ta ikka jaksab - kurnab ennast peagi ära ja rahulikumad kasvajad saavad võimule.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#72
(03-06-2015, 14:38 PM)maitus Kirjutas: Ja kevadel samuti, kui muu rohi veel niiduki ette ei jää, siis naat, mis kiiresti kasvanud on, maha tõmmata, jättes teistele taimedele edumaad üle kasvada?
Lagedal ei tohiks naat kaua teiste taimedega konkureerida. Kui paar korda maha tõmmata, peaks naadi mõtlikuks võtma. Kõrgelt niites jäävad teised taimed oluliselt pügamata ja peaksid hea stardipositsiooni saama. Eks tuleb proovida, mina teeksin nii.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#73
(06-06-2015, 20:41 PM)meli666 Kirjutas: Sellest Basic paneelist jutu järgi piisaks, et timmida elektrimootori pöördeid?

Ega vist jah.enne tulev ilmselt kah seadistada,min ja max sagedused ja muud säänsed asjad.Ostsin endale hiljuti tutika ja nö esinduses profid timmisid ära,minu talupoja mõistus poleks vast peale hakanud.Sellel käib nuppudest regull mull potet keerates.
Vasta
#74
Tavalisest potekast piisab, et proovida. Loe manual läbi, sead on kõik vajalik info kirjas.
Vasta
#75
(06-06-2015, 20:41 PM)meli666 Kirjutas: Äkki keegi siit pädev sagedusmuundurite alal.
Sai endale Siemens Micromaster 440 ostetud. Nagu aru saan, on asi praegu mingites seadetes ja kuidagimoodi aparaadi mõistusele juurde ei pääse.
Siin on müüa igasugu juhtimispaneele sellele: https://www.inverterdrive.com/group/Acce...tor-Panel/
Sellest Basic paneelist jutu järgi piisaks, et timmida elektrimootori pöördeid?
Muidugi kõige suurem probleem selles, et asi tuli kätte teadmatus seisus. Suur sissekraabitud rist korpusesse tekitab ka halbu mõtteid.
Võibolla kellegil isegi selline paneel sinna pakkuda?
Sellest paneelist piisab täiesti, endal pakkuda ei ole, aga töökorda olen võimeline kontrollima ja konfimisega saan ka hakkama. Kui on korras, siis väga tegija aparaat muidu..
Vasta
#76
kuidas pingutada sapakal geneka rihma?
Vasta
#77
(07-06-2015, 17:42 PM)tiit1990 Kirjutas: kuidas pingutada sapakal geneka rihma?

Rihmaseibi vahelehtede eemaldamisega.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#78
ja rihmapingutamisel üle jäävaid seibe ei visata ää, vaid pannakse mutri alla hoiule.
Vasta
#79
   Oleneb sapakast , maanteemuhul oli ventilaatori korpus ümmaegune , generaator ei asunud tsentris , vaid tsentrist väljas ning generaatori rihma pingutati ventilaatori korpuse keeramisega.
Vasta
#80
(07-06-2015, 17:48 PM)meli666 Kirjutas: Lugesin manuaali ja selle järgi sai siis skeemi vaadates külge ühendatud 4.7KOhm potekas ja kaks lülitit. Üks siis lülitab taha muunduri- RUN ja teine pöörlemissuuna jaoks- REVERSE.
RUN lülitit vajutades tekib korraks vile taoline hääl ja mootor pöörleb pool ringi umbes aeglaselt. Siis käib releeklõps ja ei miskit enam. Korpusel kaks tuld. Ülemine roheline jääb vilkuma. Veakoodi tabelist vaadates tähendab selline ühesekundiline vilkumine FAULT OVERVOLTAGE. Potekat keerates uuesti resettides on tulemus sama.
Edasi ei oska nagu miskit teha. Manuaalis on kirjas, et saab sisestada mootori andmed, jne. Kas võiks kahtlustada, et lihtsalt asi on mingites seadetes ja seetõttu ei hakka tööle? Paraku saab neid muuta selle puuduva paneeli abil, mida jällegi ei tahaks tellida huupi, teadmata muunduri enda töökorda.
Kuskandis muidu KSF kolentin pesitseb, äkki saab ülevaatamise osas kaubale?
Veel küsimus KSF muska71, mis muunduri ostsid ja kas Eestist kohapealt? Uuest peast on nad päris kallid. Näiteks see sama hädaline Siemens maksab 1600.- ja peale. Ja seda piiri tagant tellides: https://www.inverterdrive.com/group/AC-I...500W-400V/
Üks pilt ka katsetustest.
Täiesti võimalik, et parameetrid on paigast ära, olen isegi näinud selliseid isendeid ja aidanud on factory default seadetesse taastamine. Pesitsen Pärnu kandis, üle võin vaadata täitsa tasuta. 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne