[alfredo]

...
P.S.Mõistlik hind jääks kuni kümne aasta vanuse kasti puhul sinna 200-300 vahele, võib vajada ka väikest nokitsemist, uus ei pea välja nägema.

Aga kas Sa ise oleksid 200 € nõus müüma registreeritud ja põhjusmõtteliselt tarvitamiskõlbliku haagise, mille eest oled ise maksnud 1000 kanti?  Palun ausalt, eksole.

Utiili liigub vahel kilohinnaga ka - lihtsalt peale peab sattuma.

Ning alati on võimalik tuua Soomes suusareisil või Norras lõhestamas käies sealt soodus haagis Neil on säärased priboorid veidi kauem pruukida olnud.

Ma oleks nõus pakkuma ka kolmsada, küll alla jõuab alati tingida.

Küsin vastu kah, kuigi see ei ole väga viisakas.

Kas lgp.ksf võsa oleks nõus ostma kakskümmend kaks aastat Riigimetsade Represseerimise Keskuses, ilmselgelt mitte ainult pühapäevastel väljasõitudel lehvikute ja vihmavarjudega mõisapreilisid sõidutanud, roostekarva ja kergete väsimuse tundemärkidega asjanduse 553€ eest? Loomulik kulumine veel pealekauba. No, mina ausalt öeldes ei oleks nõus, aga keegi oli ja on hetkel arvatavasti asjade korraldusega üsnagi rahul. Mis ongi minu jaoks kummaline. Võib-olla oli antud käru kaasosaline mõnes räpases kuritöös ja peab nüüd vaikselt kaduvikku haihtuma...see oleks küll loogiline seletus, kuid ei pruugi ka õige olla, sest oksonitel kerkisid teistegi kärude hinnad taevasse ja see peaks juba organites küsimusi tekitama, et mis krt seal RRK-s õigupoolest toimub, et nüüd nii.

Kogu teema oleks heaks aineseks mõnele ülikoolipoisule kursusetööks _turumoonutused kaasaegsel haagiseturul_ vms. Ausalt öeldes ei meenugi kohe, nii paugupealt, peale kulla(ka kassi) ja hästi laagerdunud juustu, ja haagiste loomulikult, tänapäeval turult soetatavatest asjadest midagi, mis aja hammaste vahel nii hästi oma hinda hoiab või pigem kasvatab. Igasugune tarbeelektroonika, autod, akudrellid ja tavalised trellid on praktiliselt peale poest väljasõitmist oma hinnast poole kaotanud, aasta hiljem vedeleb enamus sellest kraamist juba kuskil metsaveeres või on kasutuses teede täitematerjalina. A vot see eelmainitud nomenklatuur ei allu sellele loogikale kuiski, kuna elame eestis ja meil on kõigil nõukaaegne kogemus, kus seakombinaadis ruigasid rõõmsalt miljonid notsud, aga poes olid riiulid tühjad või paremal juhul kandsid endal 30%äädikapudeleid vaheldumisi rammusa ja toitva merikapsakonserviga .
Loomulikult ei süüdista ma lgp.ksf-i milleski ega pane kohustust jagada oma heas olukorras haagised poolmuidu vaestele, lihtsalt tundub vägisi sedamoodi, et kaotajaks jääb meie oma armas riigieelarve. Resümee on vähemalt minu juhtumi puhul tõepoolest seesugune, et vaja natuke meie piiritus majandusühenduses ringi vaadata ja leida taskukohane lahendus kujunenud olukorrale.


Tänan ka teisi lgp.ksfe hagu alla ladumast