[mossepower]

Tore, aga tina ju ei põhjusta ega ka kiirenda raua roostetamise protsessi, mida ma ka Sinu vastusest sealt välja loen. Ilma tinata ent viletsa värviga detail roostetab nii või teisiti.

Kui tina on rauga kontaktis siis ikka kiirendab/nihutab tasakaalu. Raud on tina suhtes ohverdatav metall ("sacrifical metal"). Kui oleks eraldi tina ja raud kamakad üksteisest eemal siis nad oksüdeeuks mõlemad korraga omas tempos (kõik meie poolt redutseerimisel valmistatud metall läheb tagasi maagiks, millest me metalli algselt "tegime").  Kui üks metall teisest annab kergemini (valents)elektrone ära siis see kestab seni kuni elektronid on ära antud (kõik tinaga kontaktis olev raud on oksüdeerunud), siis saab hakata tina oksüdeeruma. Et siis kogu tina korrodeerumine on ka raua kaelas (nagu Stihl ka kirjutas). Leidsin ka vastava illustratsiooni ja teen ka kiire kokkuvõtte: Algallikas

Tsingiga kaetud raua korral on tsink ohverdatav metall ning õhuhapniku ( ja ka muude oksüdeerijate) toimel osküdeerub enne kõik tsink ära kui raud ( tsingist jäävad maha valentslelektronid mis muudavad raua katoodiks ning ei lase sellel oksüdeeruda). Siit tuleneb ka teada tuntud tsingitud raua hea korrosioonikindlus.

Tinaga kaetud raua korral on aga raud ohverdatav metall. Kui raud on tinaga 100 % kaetud (O2 ei pääse rauani mitte kuidagi) ei toimu ka raua oksüdeerumist. Aga kui tekib väike mikropragu/defekt (nt. kivi/löögitäke, mõra painutamisel) ning hapnik pääseb raua aatomiteni siis hakkab raud anoodina isukalt oksüdeeruma varustades tina elektronidega muutes viimase katoodiks. Näitena toodud tinutatud konservide väga kiire "mädanemine" õues/prügimäel.

EDIT: Kujutan ette nt. tinapahtli edukaks kasutamiseks viimase alla käib ka krunt, mis sisaldab ohtralt nt. tsinkki. Aga siis peab ikka 100 % krundiga eraldama tina ja raua, kui kuskile väike kontakt jääb siis jälle potentsiaalne ussipesa.