[hulgus]

Arutlen siin oma majapidamise tulevase sauna üle.
Esivanemate aegses muidu suht viletsas seisus saunahoones on iseenesest täiesti kõva suurest paksu seinaga vaadist nn maasaunaahi, ehk siis selline kus käib tuli kivide vahelt läbi ja saab luugi kaudu peale kütmist leili visata.
...
Oskab keegi sellise kerisetüübi eripärasid võrreldes tänapäeval üldlevinud metallist saunaahjudega võrrelda?
Enda tutvusringkonnas pole ühtegi sellise tüübi sauna ka, et saaks tunnet võrrelda...

Endal on ka olnud ainult korra au analoogses saunas käia, aga mingi kogemus siiski. Leil käis luugi kaudu ja suits läks korstnasse. Peremees nimetas seda nö. vene saunaks, lisaks rääkis loo, kuidas külas olnud soomlased vett valanud lihtsalt kerise peale ja kurtnud kehva leili üle.
Mäletan, et kütmine võttis tohutu aja, ikka kaks-kolm korda kauem kui tavakerise puhul. Leil ja kuumus olid mahedamad kui klassikalise sauna puhul. Enne sauna minekut loeti veel sõnad peale, et leili viskamise ajal pole just tark mõte luugist sisse piiluda.
Enda silmis on näen ainult ühte suurt miinust sellise kerise puhul ja see on kütmisele kuluv aeg, muus osas oli igati vinge saun.
...

Üks sellise ahjuga saun on siiani käigus. Nimetataksegi Vene tüüpi saunaks.
Tünni asemel on küll kividest laotud kogukas ahi ja leili viskad praeahju uksest. Sees on korralik kividest keris.
Kütmine algab hommikul 9 ajal, et 3-4.pm sauna saaks. 2-3 ahjutäit tavaliselt. Kütmiseks sobivad jurakamad puud, okslik kask jms, mis kaua põlevad.
Antud saunas üle 60-70kraadi naljalt sisse ei saa, aga tunne on nagu lahtise kerisega 80. Niiskus teeb oma.
Kõrvale tehti mugavuse ja kiiruse pärast lahtise kerisega "soome" ahi. Ja suurt pole enam aastaid keegi kütnud, mugavus -kiirus maksab ja ausalt öeldes, soome sauna äkilisem ja kuivem kuumus, istub mulle rohkem.
nn. Vene ahjud olid nõuka ajal kõigis linnasaunades.