Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

Ega siis üüber nuga ei tee teistsugust kriipsu. Lõikamisel on tähtis lihtsalt kriips peale saada. Murdmine on kunstükk. Tegelikult vist polegi, lihtsalt seal peab olema jõhker. Vaikne murdmine toodab praaki.
Olen ka kuulnud, et osa klaase olid lõikamatud (praagid). Olen ka kuulnud, et tehases kukub klaastahvel umbes teise korruse kõrguselt pakki, katki ei lähe. Soe klaas on vastupidav.

pole küll ehitusmeister, kuid mu taat lõikas aeg ajalt klaase, mille ma palliga sisse lõin. nii 30a tagasi ja õpetas mind ka, kas sest tänapäeva klaasidel kasu on on ise asi. Jutt järgmine... lõige -kriips-olgu ühene algusest lõpuni ja siis koputa klaasinoaga õrnalt mööda lõiget vastaspoolt. Varsti käib plõks ja TEHTUD... Olen oma tarele mitmedki klaasid akendele nii ette lõiganud. Mul veel saksa aegne klaasinuga Toungue

Veel pole maha löödud

(24-04-2017, 16:24 PM)h2rra Kirjutas:  Lainelisus ei tohi mõjutada klaasi murdumist, sest spets lainelist klaasi lõigati ka juba vene ajal.  Kuid 1980 aastal oli majavalitsuse puusepal vaja lõigata väike õhuakna ruut ja avasime värske klaasikonteineri, Mille tõin Järvakandist.  Käisid kõiksugu spetsialistid  nii vene rullide, kui ka väljamaa über - super nugadega lõikamas, kuid tervest konteinerist ei saanudki õhuakna klaasi välja lõigatud.  Räägiti karastamistehnoloogia praagist. Täis mõõtudega oleks saanud kasutada.

See on väga tuttav teema. Olin tol ajal ka ühes majaviletsuses tööl ja just puusepana. Selle „olümpialaineklaasiga“ ujutati vist kõik majaviletsused üle. Algul sain sõimata, et poiss ei oska lõigata... ...siis hakkasid juba vanad tegijad ka proovima. Laineklaasi lõikamine muutus päris võistluseks – kes saab vähemate tahvlite kulutamisega/purustamisega mõõdu järgi tüki lõigatud!

Olen ka arvamusel, et vana/kasutatud klaasi lõikamisel tekivad samad probleemid ja head nahka sellest ei tule. Vana klaas hakkab murduma mingit oma joont mööda, mitte lõike järgi.

(25-04-2017, 22:13 PM)JaakH Kirjutas:  pole küll ehitusmeister, kuid mu taat lõikas aeg ajalt klaase, mille ma palliga sisse lõin. nii 30a tagasi ja õpetas mind ka, kas sest tänapäeva klaasidel kasu on on ise asi. Jutt järgmine... lõige -kriips-olgu ühene algusest lõpuni ja siis koputa klaasinoaga õrnalt mööda lõiget vastaspoolt. Varsti käib plõks ja TEHTUD... Olen oma tarele mitmedki klaasid akendele nii ette lõiganud. Mul veel saksa aegne klaasinuga Toungue
Mul taat tegi ka kõik need koputamised ja kunsttükid ära. Pragu jooksis poolkaares kord siia kord sinnapoole kriipsu. Vahel harva otse ka. Klaasi viga oli, sest alles eelmisel aastal vahetasin ära tolleaegse akna, milles teravnurga all hoovi vaadates oli nagu naerutuba. Eriti naljakas oli vaadata pead piki klaasi liigutades. Kuidas taadil see klaas raami sisse lõigata õnnestus, seda ei tea. Teine aken viskas ees olles mingil aastal prao sisse, mis pikapeale teise serva välja jooksis. Raam justkui kõver ei olnud, küllap sisepinged. Klaasitahvlid olid uued, puukastis ja puust põhu sees.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

Tuli üks nõukaaegne puitsõrestikuga veoka kong eest ära lammutada. Ei tea, mis mudel see oli, kuid kõikidel külgedel olid aknad ja ülemised servad kaardus ning ülemistes nurkades suisa klaasriidest nurgad. 
Seda tööd tehes ei märganud ma mitte ühtegi rikutud peaga kruvi (kõiki muidugi üle ei kontrollinud). Iga plekitahvli servas oli umbes 50 mm vahega kruvi sõrestikus sees. Mismoodi need tollel ajal paigaldati nii, et kruvipäid ei rikutud? Olles ise nõukaaegsete kruvidega pidanud kokku puutuma, siis nende kvaliteet oli ju kohutav.

Haamer, elik vasar võis olla peenemate kruvide keeramise vahend.

(26-04-2017, 12:36 PM)pat1 Kirjutas:  Haamer, elik vasar võis olla peenemate kruvide keeramise vahend.
Ühele näitele tuginedes julgen memuaaride põhjal väita, et nliidu mööblitööstuses just haamer+kruvi oli üldkasutatav meetod (kui oli ettenähtud kruvi kasutamine). Kruvi keeramise protsess oli liialt pikk ning pohhuimentaliteet valdavalt õigustas tegevust.


Küsimus ka:
Kuidas võiks leida tsentrifugaalsidureid ning neid pöörete järgi valida. Mootorsaagide omad vist rakenduvad väga kõrgelt pöördelt, et saaks sisuliselt kasutada näiteks murutraktori mootoriga koostöös (+võimsuse küsimus)


Ehk kas peaks läbi lappama erinevate trimmerite-saagide-rollerite sidurid, kuni midagi leiab. Või on mõni hea "sidurikeskus24" kuskil olemas?
Mõte mingit pisikest karti/liikurvahendit teha.

Erinevad õli/kiilrihmaga muudetavad ülekanded tunduvad kulukaks minema.

Miks mitte osta komplektne rolleri mootor sinna kardile (70cc)? Rolleri sidurid on vedrude vahetusega reguleeritavad.

Plaanis varsti hakata koduhoovi tänavakivid maha panna, pinda on u 250 m2 nii, et omajagu. On keegi seda tööd ise varem teinud? Juhendeid internetist leiab aga ma mõtlen, et kui raske võib esimene kord ise teha?  Niipalju olen aru saanud, et kui liivapadi on õigesti tehtud siis väga nahka midagi ei saa keerata ja kui lähebki siis tuleb kivi üles võtta ja uuesti teha, ainus kaotus on oma aeg.

Ei ole raske, põhiline on aluspind ette valmistada ja tihendada.  Umbes sama mis vannitoas seina plaatida - kui aluspind on sirge, läheb kiirelt ja lõbusalt ja kui kõver ja töö käigus õgvendad, on jopp ja matt pidevalt suus.

(26-04-2017, 23:19 PM)kaarelj Kirjutas:  
(26-04-2017, 12:36 PM)pat1 Kirjutas:  Haamer, elik vasar võis olla peenemate kruvide keeramise vahend.
Ühele näitele tuginedes julgen memuaaride põhjal väita, et nliidu mööblitööstuses just haamer+kruvi oli üldkasutatav meetod (kui oli ettenähtud kruvi kasutamine). Kruvi keeramise protsess oli liialt pikk ning pohhuimentaliteet valdavalt õigustas tegevust.


Küsimus ka:
Kuidas võiks leida tsentrifugaalsidureid ning neid pöörete järgi valida. Mootorsaagide omad vist rakenduvad väga kõrgelt pöördelt, et saaks sisuliselt kasutada näiteks murutraktori mootoriga koostöös (+võimsuse küsimus)


Ehk kas peaks läbi lappama erinevate trimmerite-saagide-rollerite sidurid, kuni midagi leiab. Või on mõni hea "sidurikeskus24" kuskil olemas?
Mõte mingit pisikest karti/liikurvahendit teha.

Erinevad õli/kiilrihmaga muudetavad ülekanded tunduvad kulukaks minema.

Mina kasutasin motokoeral sellist sidurit:  https://www.kuldnebors.ee/80253174   Mootoriks 5,5 HP Briggs&Stratton horisontaalvõlliga. Hakkab kenasti ca 1500 pöörde juures vedama.

(26-04-2017, 23:19 PM)kaarelj Kirjutas:  
(26-04-2017, 12:36 PM)pat1 Kirjutas:  Haamer, elik vasar võis olla peenemate kruvide keeramise vahend.
Ühele näitele tuginedes julgen memuaaride põhjal väita, et nliidu mööblitööstuses just haamer+kruvi oli üldkasutatav meetod (kui oli ettenähtud kruvi kasutamine). Kruvi keeramise protsess oli liialt pikk ning pohhuimentaliteet valdavalt õigustas tegevust.


Küsimus ka:
Kuidas võiks leida tsentrifugaalsidureid ning neid pöörete järgi valida. Mootorsaagide omad vist rakenduvad väga kõrgelt pöördelt, et saaks sisuliselt kasutada näiteks murutraktori mootoriga koostöös (+võimsuse küsimus)


Ehk kas peaks läbi lappama erinevate trimmerite-saagide-rollerite sidurid, kuni midagi leiab. Või on mõni hea "sidurikeskus24" kuskil olemas?
Mõte mingit pisikest karti/liikurvahendit teha.

Erinevad õli/kiilrihmaga muudetavad ülekanded tunduvad kulukaks minema.

Madalapöördeliste(kuni 1500-4000rpmi) korral saan ise ka miskit pakkuda. Nö tavalised väikeootorite/ehitusmasinate tsentrifugaal sidurid. Aga pane mulle privaat sõnumisse mingid alg andmed. 

murutraktoritel on kas mehhaaniliselt lülitatav või elektriga. Lisaks väntvõll üldjuhul 1" või suurem.  Need töötavad täitsa on/off põhimõttel ja sujuvat kohaltminekut pole võimalik saavutada.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed

Küsimus ka:
Kuidas võiks leida tsentrifugaalsidureid ning neid pöörete järgi valida. Mootorsaagide omad vist rakenduvad väga kõrgelt pöördelt, et saaks sisuliselt kasutada näiteks murutraktori mootoriga koostöös (+võimsuse küsimus)
...

Erinevad õli/kiilrihmaga muudetavad ülekanded tunduvad kulukaks minema.
...

Õiged märksõnad e-bay-sse ja hakkab hargnema
go cart clutch
centrifugal clutch honda
 
Suurema mootoriga läheb kallimaks-suuremaks -keerulisemaks, aga a-la Honda GX200  nöörimootoriga ei ole mõtet midagi muud leiutada, sidur otsa (vahe on kas võll on tolli- või meetermõõdus)  ketiga tagateljele ja kogulugu.

Samm edasi on variaator jne.

Nii...väike arutlus. - 3000 tundi töötanud 3-silindriline diiselmootor. ca 100 tundi tagasi vahetatud õli ja filter. Hakkas lärmi lööma, et midagi on viltu mootori õlitamisega. 
 Võtsin õlirõhu anduri maha . (vahepeal olgu öeldud, et õlitase on normis :Smile  Ühendasin lahti kõrgsurvepumba klapi juhtme, et mootor käima ei hüppaks. Andsin võtit - anduri august ei tulnud ...midagi. Mitte poolt piiskagi! Keerasin ka filtri maha - khmm, sama lugu. Kes arvab samuti nagu mina, et õlipump või seda käitav ajamiosa on koostööst loobunud, see tõstku käsi üles!


(26-04-2017, 12:36 PM)pat1 Kirjutas:  Haamer, elik vasar võis olla peenemate kruvide keeramise vahend.

Löömisjälgi ei tuvastanud ja need peaks tekkima ka siis, kui oleks löödud mingi kruvikalaadse asjaga. Lisaks olid mõned kruvid ikka nii kinni, et tuli sõrgkangiga ikka jõudu ka rakendada.

(27-04-2017, 19:23 PM)Tift Kirjutas:  Nii...väike arutlus. - 3000 tundi töötanud 3-silindriline diiselmootor. ca 100 tundi tagasi vahetatud õli ja filter. Hakkas lärmi lööma, et midagi on viltu mootori õlitamisega. 
 Võtsin õlirõhu anduri maha . (vahepeal olgu öeldud, et õlitase on normis :Smile  Ühendasin lahti kõrgsurvepumba klapi juhtme, et mootor käima ei hüppaks. Andsin võtit - anduri august ei tulnud ...midagi. Mitte poolt piiskagi! Keerasin ka filtri maha - khmm, sama lugu. Kes arvab samuti nagu mina, et õlipump või seda käitav ajamiosa on koostööst loobunud, see tõstku käsi üles!

No kui õli on, siis ei saa selle viga olla ju Toungue . Aga võimalusi mitu näiteks: õlivõttur sodi(vms kraam) täis, tõsi võib ka pump olla või ajam. Kõige parem oleks võtta karter maha ja vaadata. Kui saladus pole, siis mis masina mootor?

Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.

tegu väiksemat sorti ehitusmasinaga, mootor Yanmar, töötand vähe, vaid 3000 tundi, see pole diislile mingi aeg :Smile Sodi suhtes kahtlen.. olen näinud ka 30 000 ühe jutiga töötanud mootoreid ja karterid on puhtad olnud. Pealegi - asi hakkas järsku, mitte aegapidi . Tõenäoliselt ikkagi mingi anomaalia pumba juures, see on kõige tõenäolisem. Karter maha. On ka veel võimalus, et reduktsiooniklapp on avatud asendis kinni kiilunud Smile .


Kas ainult minul viskab Kuldsebörsi lehel turvahoiatuse ette?
   


(29-04-2017, 10:34 AM)hulgus Kirjutas:  Kas ainult minul viskab Kuldsebörsi lehel turvahoiatuse ette?

Ei ole sa ainuke.

_____________________________________
Kuldsete kätega soss-sepp.

Oskab keegi head rohtu välja kirjutada sipelgate vastu?  Kevadel on raisad jalad alla ajanud ja kipuvad kusagilt tuppa rüüsteretkedele tulema, viivad laualt hää ja parema minema. 

Need kilukargi suuresed plastikust "majad" ei toimi vist, võtavad selga ja panevad tuuri :Big Grin 
Mingit balti agro sipelga tõrje pulbrit sai ka toodud, noo esimese pataljoni murrab maha aga teine diviis paneb ringiga mööda... ehk ei ole ka suurem asi... vist. 

On ehk veel mõtteid?

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 20 külali(st)ne