Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

Kas keegi on tegelenud kaarhallide paigaldamisega? Kuidas kaared vendamendile kinnitasite? Ette tänades!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 

Üldiselt valatakse kannud postide alla ja valu sisse istutatakse vastavad poltide või keermelattide kooslused... või kuda keegi neid nimetab.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!

(08-03-2018, 08:28 AM)veix__ Kirjutas:  Tihti arvatakse, et oma palgast ei või rääkida: http://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselg...d=81369983

Just oli lehes, et "Eesti Keskkonnateenused" ei saa prügiveoga hakkama, kuna töötajaid napib. Teatmik.ee all on olemas maksudest lähtuv keskmise palga arvutus, mis näitas paar euri üle kaheksasaja selleks kättesaadavaks keskmiseks.  Miks ma ei imesta? Üldiselt pole mõtet raisata aega kandideerimaks ettevõtetesse, kus keskmine palk naeruväärne.

Keda huvitab kahtlane venekeelne investeerimis võimalus, helistage numbrile +3728804548
Pakuti mingit mercedesele sobivat hüper-super vigurit, mis pidi ära ütlema, mis autol viga, ehk soovivad asja arendamiseks raha saada.
Kõigest jutust aru ei saanud, kuid pidi vääga popp ja hea asi olema-tulema, kanna ainult raha.
Mainiti ka mingit ISDA lühendit, mis jäi arusaamatuks.

(09-03-2018, 12:00 PM)tõnn Kirjutas:  Mainiti ka mingit ISDA lühendit, mis jäi arusaamatuks.

ISDA lühend on väga arusaadav. See õeldakse siis, kui sa raha kanda ei taha. Ainult trükikurat on sealt eest P tähe ära söönud.

Umbes nii jah, jutu lõpus tuli see lühend.

(08-03-2018, 22:21 PM)saarrand Kirjutas:  Kas keegi on tegelenud kaarhallide paigaldamisega? Kuidas kaared vundamendile kinnitasite? Ette tänades!

Kui jutuks kommunismiaegne kaarhall, siis oluline element oli ka kaare otsi ühendav läbi põranda tõmmits kui vundamendiga ratsiti ja näiteks 300mm asbotorudele pandi.

Kui betooni oli ja vundamendiks korralikud kannud või plokirida, siis ikka ankrud, siis pole tõmmitsat vaja.

Tollel ajal betoneeriti ankrupakett seest tühja kannu, tänapäeval toodetakse kannud koos ankrutega.  Ankur on min d20 ja piisavalt betooni ulatuv (min 500 mm) mitte poest kiilankur.

Kui ikka vanadest rääkida, siis konstruktsioonil ja eri tootjatel on vahe, kas kuidas ja millest kaar on keevitatud, on ette tulnud ka selliseid, kus kaare ühenduslapp haamrilöögiga irdub.  Küsimus on selles, et ega nood lumekoormust ülearu hästi ei talunud, eriti kui mitu kõrvuti.  50x100 mm roov ka suhteliselt nõrk. 

Kui on kahtlusi, siis enne igaks juhuks üle kontrollida - keevitada või tugevdada.

(08-03-2018, 22:46 PM)viplala Kirjutas:  Üldiselt valatakse kannud postide alla ja valu sisse istutatakse vastavad poltide või keermelattide kooslused... või kuda keegi neid nimetab.

"Ankru poltideks" saadaval ümarmaterjal, 20 mm ja 18 mm   ise keermestamiseks ja lõikamiseks 6 meetrised jupid. Lasnakoski väljamüügi hind 70....50  senti kg.

Parimat h2rra

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA

(09-03-2018, 12:35 PM)pkmp Kirjutas:  
(08-03-2018, 22:21 PM)saarrand Kirjutas:  Kas keegi on tegelenud kaarhallide paigaldamisega? Kuidas kaared vundamendile kinnitasite? Ette tänades!

Kui jutuks kommunismiaegne kaarhall, siis oluline element oli ka kaare otsi ühendav läbi põranda tõmmits kui vundamendiga ratsiti ja näiteks 300mm asbotorudele pandi.

Kui betooni oli ja vundamendiks korralikud kannud või plokirida, siis ikka ankrud, siis pole tõmmitsat vaja.

Tollel ajal betoneeriti ankrupakett seest tühja kannu, tänapäeval toodetakse kannud koos ankrutega.  Ankur on min d20 ja piisavalt betooni ulatuv (min 500 mm) mitte poest kiilankur.

Kui ikka vanadest rääkida, siis konstruktsioonil ja eri tootjatel on vahe, kas kuidas ja millest kaar on keevitatud, on ette tulnud ka selliseid, kus kaare ühenduslapp haamrilöögiga irdub.  Küsimus on selles, et ega nood lumekoormust ülearu hästi ei talunud, eriti kui mitu kõrvuti.  50x100 mm roov ka suhteliselt nõrk. 

Kui on kahtlusi, siis enne igaks juhuks üle kontrollida - keevitada või tugevdada.
Tänan pōhjaliku vastuse eest! Tegemist on Soome päritolu kaarhalliga, konstruktsioonilt sarnane nōuka aegsetele, aga kaarte vahe on väiksem, ja roovitus on ka tihedam. Kaared on väga tugevad ja korralikud. Äkki oskad kirjeldada, millised need betooni valaravad kannud olla vōisid? Siis teaks järgi teha. Praegu olid kaared keevitatud betooni sisse valatud metallplaadile, millel oli neli M20 varrast, mis olid betooni sees teise metallplaadiga kokku ühendatud. Muud ei tuvastanudki kopa piigiga lahti piikimisel.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 

Kas keegi oskab mind juhatada tõmmatava 12 V kolmeastmelise lülitini, millel esimene väljatõmme fikseeruks ja ühendaks ühe klemmipaari ja teine (ehk kolmas asend) ei fikseeruks (oleks vedrutagastusega esimesse asendisse) ning selles asendis ühenduks teine klemmipaar esimesele juurde.

Tekkis mõte streikiv süütelukk asendada tavalise tõmmatava lülitiga, aga seni olen leindud vaid kolmeasendilis ümberlülitavaid lüliteid, mis mind palju edasi ei aita. Sooviks leida siis sellise, mis esimeses asendis ühendab süütevoolu ja teises lisaks starteri.

Odavam ja lihtsam oleks kindlasti kaks suvalist lülitit panna, aga ehk saab elegantsemalt teha. Rolleyes

Ühtlasi võib mulle säärast lülitit pakkuda. Koormustaluvus pole probleem, kuna tegelik lülitamine hakkab käima läbi releede.

(10-03-2018, 13:02 PM)v6sa Kirjutas:  Kas keegi oskab mind juhatada tõmmatava 12 V kolmeastmelise lülitini, millel esimene väljatõmme fikseeruks ja ühendaks ühe klemmipaari ja teine (ehk kolmas asend) ei fikseeruks (oleks vedrutagastusega esimesse asendisse) ning selles asendis ühenduks teine klemmipaar esimesele juurde.

Tekkis mõte streikiv süütelukk asendada tavalise tõmmatava lülitiga, aga seni olen leindud vaid kolmeasendilis ümberlülitavaid lüliteid, mis mind palju edasi ei aita. Sooviks lieda sii ssellise, mis esimeses asendis ühendab süütevoolu ja teises lisaks starteri.

Odavam ja lihtsam oleks kindlasti kaks suvalist lülitit panna, aga ehk saab elegantsemalt teha. Rolleyes

Ühtlasi võib mulle säärast lülitit pakkuda. Koormustaluvus pole probleem, kuna tegelik lülitamine hakkab käima läbi releede.

Moskvitsi kojamehelüliti laadne toode ei sobiks? Seal on 0 I ja II asendid pööratavad, tagastusega pesuasend käib vajutades.

Kindlasti on sarnase ehitusega kojamehelüliteid veel teistegi autode küljes.

Kas Datsuni tagakojamehe lüliti polnud selline? Esimene aste kojamees tööle ja teine vesi.

Kae, kui kiired vastused. Tänan.

Ma eelistaks lülitit, millel starter käib tõmmates, et vältida juhuslikult lülitile vajutamisel starteri lülitumist. Tõsi, seda saab blokeerida vastava releega...  Samasugune kojameeste lüliti on ka  Krooksul endal .

Datsuni lülitiu kõlab hästi. Nüüd tuleks see veel leida Big Grin

Kodust kaugel. Ei saa kontrollida aga tommatav ta oli.

Aga miks isand v6sa ei soovi kasutada originaalset süütelukku? Ei ole ju meie mail vähelevinud imeasi, ei maksa miljoneid.


http://www.flint.ee/otsing&q=s%C3%BC%C3%BCtelukk

https://www.pmkaubamaja.ee/et/catalogsearch/result/index/?limit=30&q=s%25C3%25BC%25C3%25BCtelukk

Turgatas pähe, et äkki saaks tulede lülitit modifitseerida, kaotades teise asendi fikseeritavuse ja korraldades vedru jõul tagastuse, aga see ei pruugi töökindel jääda Sad

Minul umbes samast ooperist st startimisega seotud küsimus. Kust leida sellise aparaadi elektriskeemi? Täpne mudel Lancer C14V 1,8D, mootor 4D65, sünniaasta 1990.

Vool ei jõua süütelukust starterini, kiire lahendusena kasutasin juhtmejuppi trassil tõmberelee-aku. Aga tahaks asja viisakaks teha, skeem oleks abiks. Muidugi kahtlusaluste ring pole väga lai: süütelukk või lülitusrelee tuksis, või ei jõua vool kas lülitusrelee mähiseni või kontaktideni.

Ps. Vabandan "solgi" pärast postituse lõpus, aga aeg-ajalt juhtub, et ei õnnestu linki "ära killida". Mõnikord jälle õnnestub. Milles asi?
[url=https://www.google.ee/search?q=mitsubishi+lancer+c14v&client=firefox-b&dcr=0&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwji6cDCrObZAhWKFJoKHb61AVEQ_AUICigB&biw=1280&bih=890][/url]

(12-03-2018, 11:33 AM)oltsberg Kirjutas:  Aga miks isand v6sa ei soovi kasutada originaalset süütelukku?
...

Sest ma olen piisavalt puutunud kokku idast tulevate varuosade kvaliteedi puudumisegaSad Pealegi pole minul üldse oluline võtme olemasolu. Ning eks mul on väike kiiks asju omamoodi teha ka küljes...

Kui süütelukk võtta, siis säärane kolmefaasiline Smile

Ega sel lantseril äkki automaatkasti ei ole? neile kiputi turvalülitit paigaldama.

Manuaalidel pruugiti samaks otstarbeks siduripedaali lülitit...

(12-03-2018, 12:36 PM)v6sa Kirjutas:  
(12-03-2018, 11:33 AM)oltsberg Kirjutas:  Aga miks isand v6sa ei soovi kasutada originaalset süütelukku?
...

Sest ma olen piisavalt puutunud kokku idast tulevate varuosade kvaliteedi puudumisegaSad Pealegi pole minul üldse oluline võtme olemasolu. Ning eks mul on väike kiiks asju omamoodi teha ka küljes...

Kui süütelukk võtta, siis säärane kolmefaasiline Smile
Selge. Eks meil kõigil on oma zajoobid Big Grin  Aga kui ikkagi leida uus CCCP-i aegne lukk...?

(12-03-2018, 12:40 PM)v6sa Kirjutas:  Ega sel lantseril äkki automaatkasti ei ole? neile kiputi turvalülitit paigaldama.

Manuaalidel pruugiti samaks otstarbeks siduripedaali lülitit...
Pole sel Mitsuputsil automaati, 5k manuaal. Mingeid blokeeringuid ei maksa kah otsida, lihtsalt pole. Rike tekkis ootamatult, kodus sain käima, käisin naaberkülas käru järel, ise hirmust värisedes, et miilits peale ei satuks Smile Sad  Ja kui koju tagasi jõudsin (vahepeal õnneks seisma ei jätnud) siis enam putkast ei käivitunud Sad

EDIT. Kas Krooksul masslüliti on? Äkki teha hoopis nii, et kaotada süütelukku klemm 15 (süüteasend) ja panna kõik tarvitid toituma otse akust (nii nagu traktoritel on). Ja siis startimiseks nupplüliti. On saadaval ka selliseid, millele käib turvaeesmärgil kaas peale. Ja ilmvõimatu pole ka starteri blokeerimine töötava mootori korral.

(10-03-2018, 13:02 PM)v6sa Kirjutas:  Kas keegi oskab mind juhatada tõmmatava 12 V kolmeastmelise lülitini, millel esimene väljatõmme fikseeruks ja ühendaks ühe klemmipaari ja teine (ehk kolmas asend) ei fikseeruks (oleks vedrutagastusega esimesse asendisse) ning selles asendis ühenduks teine klemmipaar esimesele juurde...

Päris soovile vastav ikke pole - esimene asend väljatõmmatav ja teine keeratav.
   
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne