Küsimus hüdroga kodus olevale inimesele, eriti sellisele, kes teab MTZ hüdrosüsteemi.
#1

Hüdrojagaja mark on R80, kasutatakse T40, MTZ 80, T150 jt. traktoritel. Plaan on panna see omavalmistatud aiatraktorile. 
Kas sõiduauto roolivõimu pump toidab ära, et tõsta umbes 100 kilost agregaati?
Kui kasutan ühte sektsiooni, kas teised avad peab kinni panema, kui ma sinna kange otsa ei pane?
Kas silinder võib olla ühepoolse töötamisega või on vaja kahepoolse töötamisega silindrit?
Kuhu tutsi otsa ühendan silindri, kui on ühele poole töötav silinder, kas siis läheb silidrisse ainult üks voolik?
Lisan ka netist leitud skeemi, võib olla kellegil on veel selgem skeem kusagilt võtta?

   
   
   
   
   
   

Lõpuks ka tark video kes vene keelt oskab, see küll ei näita mulle täpselt kätte kuhu tutsi külge ühendan silindrisse mineva vooliku.

https://www.youtube.com/watch?v=wlRbmVE0iqI
Vasta
#2

See skeem edasijõudnutele- võimaldab ühelt pumbalt kahte jagajat toita. S.o 3 asemel kuue sektsiooniga toimetada. Mtz 80 jagaja pole hea- ta on harjunud positsiooni ja haardekaalu regulaatoriga töötama. T-40, -150, -16, -25 omad küll sobivad. Kasutamata sektsioonide augud võiks sellegipoolest korkidega sulgeda- ei satu tolmu jagajasse, ei tekita halva juhuse puhul õlivikerkaart. Nii tihedad jagaja kasutamata siibrid ka pole et sealt aja jooksul midagi ei immitse. Roolivõimu pumbaga hüdro veidi aegluup on aga seeest ajami koostamine lihtne.
Vasta
#3

Kust võiks saada kangi ja korke ja ka hüdrovoolikuid? Võiks asuda Tartus. Kas mul sõiduauto roolivõimu pumba pealt jõudu võttes on vaja ka lisafiltrit tagasivoolule ja lisapaisupaaki? Kuidas käib täitmine, voolikutesse, jagajasse ja silidrisse kulub ju omajagu õli? Mulle jäi netist uurides silma, et T40 ja MTZ 80 nel. on sama hüdrojagaja?
Vasta
#4

Voolikuid saad lasta teha enamuses hüdrotarvete ärides. Lõigatakse rullist soovitud pikkusega teraskoega voolikujupp ja pressitakse otsad külge. Kas tolli-, millimeetrikeermega, emme, issi otsaga, nurga all või sirge jne. Soovitaks silindri panna kahe voolikuga käima. Siis ei lutsi vaba otsiku kaudu tolmust õhku silindrisse. Kui see korgiga suletud, siis seal kord hõrendus, kord surve- ka pole hea. Ja kahe vooliku kasutamise põhieelis- paagis õlitase peaaegu ei muutu, saab väiksema paagiga hakkama . T40 ja Mtz-80 jagaja erinevus korpustes- külgmise väikse korgi taguses avas on ühel poolviltu puuritud kanal äravoolu. 80 jagaja 40 peal hakkab inisema, sest neutraalis tagasivool saab toimuma läbi kaitseklapi. Möödavooluklapp ei avane. Sinu masinal hakkab pumba rihma libistama, mootorit hingest kinni.
Vasta
#5

Kas 80-ne jagajal ei olegi siis vaba läbivoolu või ?
Vasta
#6

Kõige viimase pildi peal kõige vasakpoolsem ava, sinna stuts ja sealt otse voolik paaki ning inin kaob.
Vasta
#7

Kumb jagaja mul siis on, kas 40 või 80 oma? Kas äravoolu (eelviimane pilt) külge müüakse ka sellist ühendust, kuhu saaks vedada viimase pildi pealt lühikese toru? Selleks, et undamist ei tekiks?
Vasta
#8

(11-06-2015, 23:34 PM)maitus Kirjutas:  Kas 80-ne jagajal ei olegi siis vaba läbivoolu või ?

Oh sa issand Smile !!


Vasta
#9

222 lõpuga peaks olema kaldkanaliga,nii et pole vaja viia väikest voolikut eraldi paaki.
Päris nii ei saa võtta et mtz-i jaga,neile on pandud tehasest erinevaid variante peale,vastavalt siis kas regulaatoriga või ilma.Vaata viimase pildi asendiga kas selles väiksemas augus paistab üks või kaks kanalit.
Vasta
#10

Ja äratoitmisel sõltub kui suurt survet see roolivõimu pump aretab, mida väiksem on surve seda jämedam peab olema silinder, et jõuaks tõsta, aga siin on vaja teha täpsed arvutused, milleks meil siin paar ksf on hakkajad poisid. Kui su jagajal on ujuv asend, siis saad 1 voolikuga ja ühe nn üheaugulise silindriga hakkama, sest jõudu vaja tõstmisel, ujuvasendis alla vajub ise
Vasta
#11

Arvutada on lihtne Cool , kui on teada andmed.

Jõud=rõhk korda pindala. Järgi ühikuid!
Kiiruse määrab pumba tootlikkus: kui kiiresti silindrit täidetakse. Palju pump ühe pöördega õli annab? Mitu pööret pump tegema hakkab? Või tead pumba tootlikkust, mitu l/min?

Rehnungiks on vaja teada silindri kolvi diameetrit, varre diameetrit (kui on kahepoolne silinder) ja kolvikäiku.

Palju Su pump rõhku toodab? Jaguri kaitseklapp on teoorias 160 bar peal. Tegelikkuses ei tea keegi, kas konkreetset isendit keerati stendis või tehti õhtul kiiruga ilma ühendamata...

Surveklapi drenaažist juba räägiti. Kui silt paika peab, ei ole vaja lisatoruga jännata. Kontrolli kaldkanali olemasolu väikese punni allt.

Kõik "tühjad" avad jaguril tuleb sulgeda, kuna minu silmad ei ole näinud lekkevaba "venelast".

Kangid saab vanarauast või mõne vana töökoja õuelt, punnid ja muu vajaliku Hydroscandist. Keere peaks olema M20x1,5, kui uuematel asjadel just "moderniseerimist" pole tehtud.
Vasta
#12

Keskmine roolivõimu pumb tõstab lõdva randmega üle tonni, hüdrosilinder võiks olla väiksema poolne et kiirus ei kannataks. Tootlikus on väike kuid survet annavad nad kõik sinna 100bar ligidale. 

[Pilt: attachment.php?aid=37528]

[Pilt: attachment.php?aid=41081]


'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#13

Käisin pildistamas, seda väikest ava kus sees peaks olema olema kaldava, silmaganähtavat ava ma seal ei näinud. Te mõtlete ikka seda viimast pilti ja seda ava kus polt puudu? Ju siis tuleb lisatoru vedada kui hakkab undama, tööle peaks ta ilma toruta ka ju hakkama.

   
Vasta
#14

Tsitaat:Ja kahe vooliku põhieelis- paagis õlitase ei muutu.


Muutub kolvivarre ruumala võrra

No lõpuks sain aru, et vastamiseks peab osa pealkirja kustutama.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#15

Loe ja imesta. Küll üks küsib, kas rv pump jaksab midagi tõsta, teine ütleb et tõstab üle tonni. Esmalt tuleks ikka selgeks teha, kuidas tõsta ja milline on hüdrosüsteem tervikuna.
Vasta
#16

Küsimus mlsluik le, kas rihmaratas libisema ei hakka, kui tõstmist või langetamist ei toimu, kas sõiduauto roolivõimu pump jõuab hüdrojagajas oleva klapi avada, et õli tagasi paaki jookseks? Mis marki õli on hea kasutada, kuidas täidad süsteemi esimesel testimisel?
Vasta
#17

(12-06-2015, 19:51 PM)laplander Kirjutas:  Loe ja imesta. Küll üks küsib, kas rv pump jaksab midagi tõsta, teine ütleb et tõstab üle tonni. Esmalt tuleks ikka selgeks teha, kuidas tõsta ja milline on hüdrosüsteem tervikuna.

Kui insener saab aru, kuidas surve suhtleb kolvi pindalaga ja kangi põhimõte ei pane kukalt kratsima siis saab roolivõimupumbaga mägesid liigutada. Kiirus on eraldi teema.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#18

(12-06-2015, 20:43 PM)gossip Kirjutas:  Küsimus mlsluik le, kas rihmaratas libisema ei hakka, kui tõstmist või langetamist ei toimu, kas sõiduauto roolivõimu pump jõuab hüdrojagajas oleva klapi avada, et õli tagasi paaki jookseks? Mis marki õli on hea kasutada, kuidas täidad süsteemi esimesel testimisel?

Lugupeetud ksf gossip! Üldjuhul on mtz jagaja (ja suurem osa maailmas toodetavaist) avatud keskmega ehk siis läbijooksuga jagaja. Kui sa midagi ei liiguta siis pumba poolt pumbatud vedelik liigub läbi jagaja takistuseta läbi tagasivoolufiltri hüdropaaki. Ei mingit survet mitte kuskil, tagasivoolu liinis on tavaliselt...noh max 1 at, kui sedagi.
 Reduktsiooniklapp avaneb 160 vms atm juures siis, kui sa kasutad mingit funktsiooni ja tarvitatav surve hakkab ületama reduktsioonklapi avanemispiiri. Sest kui sa avad mingi funktsiooni, siis samaaegselt funktsiooniliini avanemisega sulgeb siiber jagaja läbivoolukanalit, sundides osa pumba poolt pumbatavat õli minema funktsiooni täitma (silindrit liigutama vms). Kui funktsioon jõuab lõpule vms, siis tavaliselt lastakse kang lahti, siiber liigub omale kohale ja kõik on korras. Kui aga on tarvis edasi toimetada - lükata silindrit väljaspoole vms, aga jõudu hakkab nappima ehk õlil pole enam kuhugi minna, siis saavutades funktsiooniliinis reduktsioonklapi avanemissurve reduktsioonklapp avaneb ja laseb liigse õli tagasivooluliini. Loodan, et ei olnud liiga keeruline Smile . Et asi endale pisut selgemaks teha võiksid uurida komponentide hingeelu või tööpõhimõtet lähemalt, siis ka endal kergem asju läbi mõelda ning ka küsimusi esitada.


Vasta
#19

Hakkame siis koos ühendama.

Õli sisse: esimene pilt parempoolne suurema korgiga ava või kolmas pilt praegu pimepoldiga kinni, need avad peaks omavahel olema ühendatud.

Õli välja: eelviimane pilt kolme poldiga ava.  Kas pean viimaselt pildilt vasakpoolsest avast viima toru eelviimase pildi õli välja avasse?

Silindrisse läheb siis esimese pildi lülitite all olevatest avadest, vastavalt millise sektsiooni lülitit hakkan kasutama. Keegi oskab öelda kummas asendis kangil tekib ujuv asend, kui vaadata esimest pilti, kas üles või alla? Kas ujuva asendi puhul peab kindla ava ühendama kindla silindri poolega?
Vasta
#20

Äkitse on abi:
               

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne