Mehaaniline muruniiduk MEHMUR
#1
Kuna siin foorumis tundub kombeks olema atribuutidele nimede andmine, siis saagu minu muruniiduki nimeks "MEHMUR".

Küsimusele "Miks?" vastan koheselt. Nimelt on maja juures muruks niita kuskil 3+ ha maad, mida saab hetkel siin foorumis palavalt armastatud Belarussiga purustada. Rohi kasvab tulenevalt savipealsetest põldudest ebaühtlaselt ja kehva kasvuga põldudele russiga mõtet nii tihti ronida ei ole, sest see võrdub kahuriga rusikavõitlusse minekuga. Samas neid koledaid üksikuid tutte ka ei armasta. Mõtlesingi siis, et niidaks tihemini ja saaks pidevalt/odavamalt normaalset muru nautida. Sellise säästuniiduki kasutamise tulemusena siis, mis kütsi ei küsi (otseselt mitte) ja mille vedukiks on paarikümne hepane ATV või, jumala pärast, panen diisel pesukotile selle agregaadi sappa.

Idee auto tagasilda kasutada pärineb juutuubist https://www.youtube.com/watch?v=99fRn6rJQ1I .

Minul läks käiku 01 tagasild, mis oli väljas seisnud ja mida tuli omajagu togida, et see uuesti elule saada. Pooltelje laagrid olid kinni ja seest nägi välja selline:
[Pilt: 20150809_174121.jpg]

Aga lõppude lõpuks sain selle šokolaadist puhtaks ja asendasin sisu meekarva vedelikuga. Ühe laagritest ajasin käima, teise asendasin koos ühe kasutatud poolteljega.

Ehitamist alustasin otse sillast, st kõik kinnitub otse silla külge; kogu krempel rakisel:
[Pilt: DSCN0999.JPG]

Esimesed rootorivõllid tegin kuuskantmaterjalist:
[Pilt: DSCN0984.JPG]

Keskmine laagripukk oli "võlliga" koos ja otsustasin selle realiseerida. Võlliks mingi paksema seinaga toru, aga ehk peab ikkagi vastu.

Äärmised rihmaseibid, mis olid huvitaval kombel samas mõõdus ja profiilis, ärandasin esivanemate varasalvest ja neile tuli teha vastuseks topeltseib, sest sellist kodust ei leidnud ja otsima ei viitsinud minna:
[Pilt: DSCN1055.JPG]
[Pilt: DSCN1074.JPG]
[Pilt: DSCN1078.JPG]

Põhjus, miks ma selle ühes tükis tegin, tuleneb sellest, et puuduvad vahendid sellise läbimõõduga materjali poolitamiseks.

Keskmine laagripukk koos topeltseibi ja rootoriga paigas:
[Pilt: DSCN1121.JPG]
[Pilt: DSCN1125.JPG]

Ja siin niiduk oma täies koleduses (värvimise plaan puudub ilmselt ka tulevikus):
[Pilt: DSCN1141.JPG]

Ülemine rihmapingutus veel lõpetamata; tiisel on ajutine; terad pärinevad suurelt rootorniidukilt - mõned tuliuued, mõned vähem ja teised rohkem kasutatud:
[Pilt: DSCN1142.JPG]

Külge tuleb veel niidudeki laadne asi, sest keerutab hirmsasti rohtu üles; rataste juurde teen silikaattelliste jaoks korvid, et rehvide survet maapinnale suurendada või on kellelgi paar 32 kilost sangpommi üle? ; parema haardumise jaoks tuleb panna sügavama mustriga rehvid (ja võibolla klotsid sisse lõigata); paha ei teeks ka "kemppi lukk" diferentsiaalis, kui see neid õblukesi pooltelgi ära ei murra; võimalik, et on tarvis lisalaagripukka seibidega/hammakatega ülekande kiirendamiseks.

Niiduorgani tõstmine hakkab toimima, loodetavasti, silla kallutamisega tiisli suhtes.
Vasta
#2
Hetkel tundub, et esimesse otsa oleks ka vaja tugiratast kui mingi õõtsuva masinaga tirima kavatsed hakata. Muidu (Y)
Vasta
#3
Kitsamad rehvid aitaks haarduvust paremaks saada.
Vasta
#4
(18-08-2015, 23:21 PM)tanel. Kirjutas: Kitsamad rehvid aitaks haarduvust paremaks saada.

Ainult teatud piirini... Säärase preparaadi puhul tuleks panustada pigem kõrge krihviga traktorirehvile, mida 13" just palju ei liigu. Karvane maasturirehv oleks ka abiks.

Asjalik preparaat!

Oled rehkendanud, palju rootorile pöördeid tuleb 3 km/h niites?

Palju umbkaudne mass tuli? Oskad pakkuda, palju tiislile sellest langeb?

Raskuste korvid on siis kaval panna sillast tahapoole - see toob osa seni tiislile langenud massist ka sillale tagasi.
Vasta
#5
mina teeks tiisli otsa reguleeritava
ehk saaks muuta veopea kõrgust
sellega saab parandada seda häda, et erinevatel liikuritel on konks erinevatel kõrgustel
Vasta
#6
Kas su maa on nii tasane, et need propellerid küngaste-lohkude peal allmaaniitjaks ei muutu?

Terade peal võiks mingi kate olla, et lahti pääsenud tera sulle endale viga ei teeks.

Lukus difrist minu loogika järgi siin kasu poleks, kuna vaevalt sul mõni ratas kaapima hakkab niites. Küll aga mulle tundub, et lukus difriga jääb järsemalt pöörates kogu niiduk lihtsalt seisma, sest vedu käib sisekurvis oleva ratta kiirusel ja välimine ratas lohiseb.

Huvitav, kui sa valaksid veljed betooni täis, kas see pöörlev mass annaks hoorattana toimides mingit eelist staatiliste tellisekorvidega võrreldes?

Aga isegi kui see niiduk üldse ei peaks niitma, on ta ikkagi mersuniidukist valgusaastate võrra ees Smile Donn on ikka tegija!
Vasta
#7
Ise teeks tiisli üles alla vabalt liikuva ja ette nurkadesse paneks pöörlevad tugirattad, kopeerib maapinda paremini.
Vasta
#8
Kas on kopeerimisvõimalusega head masinat ülearu keeruliseks vaja teha? Ameerikas tehti isegi habemeajamisautomaat. Esimene kord oli erinevate lõugadega tegu, järgmisel korral kõik näod ühesuguseks saanud...
Vasta
#9
Väga 5+ ettevõtmine ja idee.. ainus asi mida me siin veel ootame on liikuvat pilti või võrdlust töötulemusest. Kui mahaniidetud muru OK, tuleb endalgi säärane projekt ligi võtta. Materjalid olemas, projekt puudub..mõte kuidas töötaks
Vasta
#10
Ma teeks niiduorganid kettad ja sinna lendterad külge jääb tükkmaad vaiksem ja ka tuuletakistust vähem Big Grin .Mul tavaniidukil on ja niidan tühikäigul ja 4 tera teevad oma tööd korralikult ja pole vaja mingeid kände ega muud karta vaja.
Vasta
#11
(18-08-2015, 22:39 PM)Provoker23 Kirjutas: ... esimesse otsa oleks ka vaja tugiratast kui mingi õõtsuva masinaga tirima kavatsed hakata.
Praegune plaan näeb ette jäiga tagasillaga ATV-ga tirimist.

(19-08-2015, 09:41 AM)v6sa Kirjutas: Oled rehkendanud, palju rootorile pöördeid tuleb 3 km/h niites? ...
Ei ole rehkendanud, aga suurema rohu jaoks võiks rohkem olla. Massi ei tea, liiga kerge on, juurde on vaja kõvasti. Tiislist on võimalik kogu kremplit hetkel probleemideta liigutada.
Korvide asukoha nõuande võtan arvesse. Tänud!

(19-08-2015, 10:00 AM)MeelisV Kirjutas: mina teeks tiisli otsa reguleeritava ...
Tiisel tulebki reguleeritav või õigemini tiisel niidudeki suhtes. Küljes olev kärakas lendab sealt suure kaarega eemale.

(19-08-2015, 10:46 AM)Mahno Kirjutas: Kas su maa on nii tasane ... ?
...
Maa on üsna tasane - kevad-suvi-sügisesel perioodil ikka korra kuus kindlasti on kõik maha purustatud. Kui mitte rohkem. Ja igal kevadel on äestatud, mis välistab läbikasvanud mutihunnikute ja kuumaastiku teket

Kate tuleb kindlasti peale, selles pole kahtlust, aga katsetamiseks on kaitsmata variant minu laiskusest tulenevalt sobilikum.

Minu niiduki katsetamine piirnes muidugi mingi superhõreda rohuga, sest nii kui vähe paksemasse kraami jõudsin võttis ühe ratta tagurpidi ringi käima. Sestap see difri keevitamise mõtegi. Betoonivalamise mõtte käis mul isagi välja ja pöörleva massi mõte sealjuures on veel parem. Inerts teeb imesid eriti sellisel põhimõttel töötava konstrui puhul.

(19-08-2015, 11:47 AM)AT100 Kirjutas: ... ette nurkadesse paneks pöörlevad tugirattad ...
Kuna tiisel on lühike siis jään lootma, et esimese tugiratta (tugirataste) ülesannet jääb täitma ATV tagasild. Selle niiduki ainus eesmärk olekski seda lühemat/hõredamat muru pügada, mille jaoks russ priiskamisena tundub.

(19-08-2015, 12:17 PM)pen.skar Kirjutas: Kas on kopeerimisvõimalusega head masinat ülearu keeruliseks vaja teha? ...
Ma nõustun sajaprotsendiliselt.

(19-08-2015, 19:23 PM)Zkax5 Kirjutas: ...ainus asi mida me siin veel ootame on liikuvat pilti või võrdlust töötulemusest...
Teen parandused ära ja siis loodetavasti näeb tulemust, aga see juhtub kõige varem ilmselt tuleva nädala lõpus. Aga viidatud videos on näha, et tasub selle idee kallal vaeva näha, sest see töötab. Toungue

EDIT: Kettaid ei kasutanud sellepärast, et võtsin eesmärgiks valmistada funktsioneeriva asja kodus leiduvatest asjadest (va tagasild, laagrid ja rihmad) - seda siis mingi pointi tõestamiseks eelkõige iseendale ja kui hästi läheb, siis ka mõnele mitte rauausku tuttavale.

Ma ei tea, paljud teist on kursis Pärnus valmistatava mehaanilise niidukiga "Muruhunt", aga ühel naabril on see kasutuses ja ta on äärmiselt rahul - seal ka kettad kasutusel. Mina seda endale kahjuks lubada ei saa. Katsun siis ise teha.
Vasta
#12
Pärast turbiinide ja tiibadega külmkapiga lendamist ja õnnelikku kodumaapinnale naasmist vahetult enne uudistekünnise ületanud mürsu lõhkamist on taas hea hubases, turvalises ja kassisitaga vooderdatud töökojas nokitseda, kus lendavad sädemed ja sünnivad imed. Veel pisut rohkem kui kümne aasta eest tuli siin ka päris olendeid kolks ja kolks pea ees põrandale maha, aga see on möödanik ja vanaraud võtab enda alla kogu kunagise piimakarja ruumi.

Valmis sai niiduki uus tiislikõverik. Kõver just sellepärast, et mahutaks üles tõstetud niidudeki oma põlveõndlasse:
[Pilt: DSCN1153.JPG]

Niidudeki tõstemehhanism (idee eostatud külmkapis):
[Pilt: DSCN1162.JPG]





Valmis sain ka telliserestid, mis mahutavad mõlemad 18 tellist (pildil ainult üks rest). Üks tellis andis kaalumise tulemuseks numbri 4,6 kg, mis tähendab niiduki lisaraskuseks kahte mind:
[Pilt: DSCN1164.JPG]

Tellised saan laduda resti sisse otsa peale kahte ritta ja omavahel kinnitada pisema koormarihmaga.

Nüüd jääb normaalseks testimiseks vajaka veel lisalaagripukk koos kettülekandega. Üldine väljanägemine niidukil hetkel selline. Hea mustriga rehvidega rattad on laenatud vaarisa kopika alt.
[Pilt: DSCN1167.JPG]
Vasta
#13
Lisalaagripukk tehtud, rootorid pöörlevad nüüd kaks korda kiiremini.

Aga tuleb ikka see kemppi lukk ära teha - olenemata sellest telliste hunnikust hakkas jälle üks ratastest tagurpidi ringi käima. Muidugi sadas täna vihma ka ja oli libe, aga see selleks.

Telliste kinnitamiseviis tuleb ka ümber mõelda - koormarihmad kipub nurkades läbinärima. Ilmselt aitab paar vinklit ja jupp keermelatti.

 Ülekandega saab ka veel ilmselt mängida. Pilte ei ole, aga küll mingi hetk jõuab needki teha.
Vasta
#14
Kui rehvidele suht hõredalt 3-6cm piigid sisse keerad, siis saab maakamar vajaliku õhutuse ka ühe töökäiguga. Samas kui pidamist pole, siis oht, et kraabid vaod sisse. Lihtsalt mõte.
Vasta
#15
[Pilt: images?q=tbn:ANd9GcREqMjpmjjEiiFyvkFcq0V...H3Xmn5Suy_]Midagi sarnast ei libise kindlasti
Vasta
#16
Olen näinud kus vallai rehvidel oli üle ühe klotsi klotsid vahelt välja lõigatud. Hõredam muster ja parem haardumine.
http://www.osta.ee/traktori-rehvid-7-5-1...84496.html
Üks näide mida ma silmas pidasin mustri lõikamise all
http://hot.ee/divxreklama/r03.jpg
Vasta
#17
(30-08-2015, 21:01 PM)donn Kirjutas: ...
Aga tuleb ikka see kemppi lukk ära teha - olenemata sellest telliste hunnikust hakkas jälle üks ratastest tagurpidi ringi käima. Muidugi sadas täna vihma ka ja oli libe, aga see selleks.

Telliste kinnitamiseviis tuleb ka ümber mõelda - koormarihmad kipub nurkades läbinärima. Ilmselt aitab paar vinklit ja jupp keermelatti.
...

Luku võid teha, oleks huvitav selle mõju näha. Aga ükski sõiduautomuster ei oma märjal, pudisel rohupinnal märkimisväärset haardumist... Raudkrihvidega rattad on ilmset parimad pehmel heinamaal, suundmustriga "kuused" ilmselt on ka head. Mul muidu ühed 6-12 on üle, millele leiaksin ka 12" veljed (Fordi omad) kaasa, aga need on vales maarjamaa otsas.

Sa toimetad mägi-Eestis - sealne põllukivi on üsna kaalukas. "Raudkivi" mahukaal võib ulatuda 2,7-ni, silikaat on alla kahe. Ning sobivalt kummuli keeratud autovelge saab mahutada pea sajakilose kolaka lisakinnituseta, suuremale peab mingid lahkumist takistavad toed lisaks organiseerima.
Silikaate pole vaja kinnitada, kui raatsid keevitada u 10 cm kõrgusele serva. Vaevalt niidutöö nii jõudus on, et need kivid endast kõrgemale hüppaks...

Muidu viis pihku huvitava teemaarenduse eest. Säärasel asjal pole ju vahet, mis seda veab: iseehitatud traik, kalli raha eest soetatud ATV või kodune kaeramootor. Ning nende viimaste entusiastid pruugivad sääraseid käituskaarikuid muu tehnika ringiajamiseks üksjagu:
https://www.youtube.com/watch?v=Gf22g1mK9VU
Vasta
#18
Kemppi lukku ju õliaugst 4mm elektroodiga lihtne teha.
Vasta
#19
Tigu ja taldrik tuleb keevitamise ajaks kinni katta, seal EI TOHI pritsmeid olla, olgu või niiduk.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#20
(31-08-2015, 14:08 PM)ahtos Kirjutas: Kemppi lukku ju õliaugst 4mm elektroodiga lihtne teha.

See rohkem nagu günekoloogi rida. Big Grin Big GrinMarkol aga õigus,tööeetikal kah oma hind.(võta ikka kaas maha ja tee asi korralikult).
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne