Eelmäng juubelirallile ehk kas Sierraga saab rajale vol.N?
#61
Ehk, siis see aasta saab lõpuks sierraga rajale?

Homme järgi. [Pilt: 1_9_30392177.jpg]
Vasta
#62
(13-01-2016, 00:38 AM)Peeter Kirjutas: Ehk, siis see aasta saab lõpuks sierraga rajale?

Karm küll aga roheline vana ninaga Sirje on ikka juba paras haruldus! Ja juba tasub Sirjet põllurallil lõhkumise asemel natuke säästa, elus hoida ja muul moel nautida. Sest tegelikult on ju Sierra väga hea auto oma omadustelt, eriti, kui ta veel tõsta aastasse 1982/83. See oli siis ULME! Teine asi: nüüd on ka Sirjede tootmise lõpust jäme 25 aastat möödas, nagu ka Sigaril, teisel ulmedisainil ja ulmeautol samast tootmisajastust. Lihtsalt kolhvkaks ei muutnud mitte midagi, isegi disain ei ole siiani muutunud, siis Taunus vs Sierra või C2 vs C3 oli metsik arenguhüpe. Eriti suur oli see tegelikult üldse Fordil: sõltumatu tagasild, aerodünaamiline disain, head polstrimaterjalid, GHIAl igasugune mõnuvarustus jne. Scorpa oma standardis-ABS'iga pani kirsi tordile tegelikult. Ja Audi otseloomulikult Quattro I'ga ehk kahenupukvadroga. Lisaks võib Sirje kohta öelda, et selle vagun oli esimene, kus ei tundunud taguots jõuga külge poogituna vaid kogu auto oli ühtlaselt ilus. Scorpaga nad rikkusid jälle kõik ära muidugi Big Grin Ning mis me räägime sigari-vagunist, kui see veel on kvadro...

PS: "spetsialistid" väidavad, et talveks ja lõbusamaks sõiduks tasub eelistada roolivõimuta Sirjet, võim pidi kiireks kruttimiseks fekaal olema, katkuma.

PPS: ühe "kaitsekõne" Sirjele pean ikka veel tegema. Eks siiani on teadlikult sellele mudelile liiga tehtud. Nimelt Euroopa AAsta Auto valimised 1983 ja võitis Sigar Sirje ees üliväikese vahega aga Sirje käes on siiani teise koha punktirekord. Kolmas oli Volvo 760. Ehk kui KÕVA aasta oli 1983 takkajärgi mõeldes!!! Sirjest järgmine "kaotaja" on ka samamoodi tegelik võitja Peugeot 406, kes erinevalt Sirjest, kes kaotas pikas perspektiivis vaadates reaalselt ausas lahingus, siis 406 kaotas täiesti mõttetule autole, mida keegi enam isegi ei mäleta ehk Fiat Bravo/Bravale...
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#63
(13-01-2016, 15:12 PM)PlyVal64 Kirjutas:
(13-01-2016, 00:38 AM)Peeter Kirjutas: Ehk, siis see aasta saab lõpuks sierraga rajale?

Karm küll aga roheline vana ninaga Sirje on ikka juba paras haruldus! Ja juba tasub Sirjet põllurallil lõhkumise asemel natuke säästa, elus hoida ja muul moel nautida. Sest tegelikult on ju Sierra väga hea auto oma omadustelt, eriti, kui ta veel tõsta aastasse 1982/83. See oli siis ULME! Teine asi: nüüd on ka Sirjede tootmise lõpust jäme 25 aastat möödas, nagu ka Sigaril, teisel ulmedisainil ja ulmeautol samast tootmisajastust. Lihtsalt kolhvkaks ei muutnud mitte midagi, isegi disain ei ole siiani muutunud, siis Taunus vs Sierra või C2 vs C3 oli metsik arenguhüpe. Eriti suur oli see tegelikult üldse Fordil: sõltumatu tagasild, aerodünaamiline disain, head polstrimaterjalid, GHIAl igasugune mõnuvarustus jne. Scorpa oma standardis-ABS'iga pani kirsi tordile tegelikult. Ja Audi otseloomulikult Quattro I'ga ehk kahenupukvadroga. Lisaks võib Sirje kohta öelda, et selle vagun oli esimene, kus ei tundunud taguots jõuga külge poogituna vaid kogu auto oli ühtlaselt ilus. Scorpaga nad rikkusid jälle kõik ära muidugi Big Grin Ning mis me räägime sigari-vagunist, kui see veel on kvadro...

kui ma nüüd ei eksi oli Sierra ka esimene plast pamperitega seeriatootmises auto.

Aga sellise "Sirjega" sõidaks täna juba küll Smile
[Pilt: 2008061912566770936petra%20bonnet%201.JPG]
Vasta
#64
Tere.
Sirje Sirjeka,aga see Sierra on ka ikka väga edev... 

https://en.wikipedia.org/wiki/Ford_Sierra
Rendi nostalgiline RAF 2203 buss, juht + 8 reisijakohta.
Rendi nostalgiline RAF 22031 KIIRABI, juht + 2 doktorikohta + 1 patsient.
Rendi nostalgiline RAF 2203 MIILITS,juht + 8 reisijakohta.
Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta
#65
(13-01-2016, 15:31 PM)nymmik Kirjutas: kui ma nüüd ei eksi oli Sierra ka esimene plast pamperitega seeriatootmises auto.
Kas nad just koos Sigariga seda polnud? Ehk siis "sellisel moel" nagu siiani kasutusel, lahendusega. 
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#66
(13-01-2016, 15:52 PM)PlyVal64 Kirjutas:
(13-01-2016, 15:31 PM)nymmik Kirjutas: kui ma nüüd ei eksi oli Sierra ka esimene plast pamperitega seeriatootmises auto.
Kas nad just koos Sigariga seda polnud? Ehk siis "sellisel moel" nagu siiani kasutusel, lahendusega. 

Huvitaval kombel said venelased juba mõne aasta pärast ju samaga hakkama...üllatav kiirus nende poolt ikka VAZ-2108

https://en.wikipedia.org/wiki/Lada_Samara  
Rendi nostalgiline RAF 2203 buss, juht + 8 reisijakohta.
Rendi nostalgiline RAF 22031 KIIRABI, juht + 2 doktorikohta + 1 patsient.
Rendi nostalgiline RAF 2203 MIILITS,juht + 8 reisijakohta.
Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta
#67
Esimene seerijas integreeritud plast pamperiga auto oli lancia delta ja see on ajalooline fakt mitte minu oletus
Vasta
#68
(13-01-2016, 16:26 PM)supp Kirjutas: Esimene seerijas integreeritud plast pamperiga auto oli lancia delta ja see on ajalooline fakt mitte minu oletus
Esiteks, fakti võiks muidugi esitada koos viitega algallikale.
Teiseks, kuhu jätate Renault 5? See ilmus 7 aastat enne Deltat:
https://en.wikipedia.org/wiki/Renault_5

P.S. Kirjutatakse "seeria".
Vasta
#69
(13-01-2016, 16:47 PM)olevtoom Kirjutas:
(13-01-2016, 16:26 PM)supp Kirjutas: Esimene seerijas integreeritud plast pamperiga auto oli lancia delta ja see on ajalooline fakt mitte minu oletus
Esiteks, fakti võiks muidugi esitada koos viitega algallikale.
Teiseks, kuhu jätate Renault 5? See ilmus 7 aastat enne Deltat:
https://en.wikipedia.org/wiki/Renault_5

P.S. Kirjutatakse "seeria".

Täitsa peab paika et Ranault oli pioneer selles vallas https://en.wikipedia.org/wiki/Bumper_(automobile) 
Vasta
#70
(13-01-2016, 16:47 PM)olevtoom Kirjutas: Teiseks, kuhu jätate Renault 5? 
R5 võib oma tootmisaastaga 1972 olla tõesti see kõige-kõige esimene. Aga kas polnud mingi selline vahe, et R5'l on hall plast lihtsalt plastikust odav kaiseraud aga Sigaril/Sirjel juba kompleksne turvalahendus, mis arvestad nii aerodünaamika, jalakäijate kui üldturvalisusega? Iseenesest oli esimene sellina ju üldse SAABi kaitseraud, kus väljas kummi-plastik, seest kõva plastikärg ja koos hoidis seda kruvidega alumiiniumlatt.  Saab 99 5mph/8kmh kannatavad plaststanged tulid mudeliaastaks 1972. Ja veel enne neid oli veel tore muskelauto GTO teine põlvkond aastast 1968 oma "pehme ninaga", mis liigituks ka plastiku alla?  
Pigem on Sigari/Sirje puhul mõeldud lahendust, mis sai võimalikuks just aastast 1982 USAs lõppenud kolestangede regulatsioonist. Ehk kus plastik on eraldi peale käiv voolund. Aga eks see hea retrospektiivne lugu Sulle või M-H Kuusele kirjutada oleks Wink Kui M-H seda juba ammu teinud pole... algse Autolehe viimase veeruna "esimesed lahendused" või oli see "Tagatuli" vms. 
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#71
Selline ka väga edev Sierra.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Rendi nostalgiline RAF 2203 buss, juht + 8 reisijakohta.
Rendi nostalgiline RAF 22031 KIIRABI, juht + 2 doktorikohta + 1 patsient.
Rendi nostalgiline RAF 2203 MIILITS,juht + 8 reisijakohta.
Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta
#72
(13-01-2016, 17:29 PM)PlyVal64 Kirjutas:
(13-01-2016, 16:47 PM)olevtoom Kirjutas: Teiseks, kuhu jätate Renault 5? 
R5 võib oma tootmisaastaga 1972 olla tõesti see kõige-kõige esimene. Aga kas polnud mingi selline vahe, et R5'l on hall plast lihtsalt plastikust odav kaiseraud aga Sigaril/Sirjel juba kompleksne turvalahendus, mis arvestad nii aerodünaamika, jalakäijate kui üldturvalisusega? Iseenesest oli esimene sellina ju üldse SAABi kaitseraud, kus väljas kummi-plastik, seest kõva plastikärg ja koos hoidis seda kruvidega alumiiniumlatt.  Saab 99 5mph/8kmh kannatavad plaststanged tulid mudeliaastaks 1972. Ja veel enne neid oli veel tore muskelauto GTO teine põlvkond aastast 1968 oma "pehme ninaga", mis liigituks ka plastiku alla?  
Pigem on Sigari/Sirje puhul mõeldud lahendust, mis sai võimalikuks just aastast 1982 USAs lõppenud kolestangede regulatsioonist. Ehk kus plastik on eraldi peale käiv voolund. Aga eks see hea retrospektiivne lugu Sulle või M-H Kuusele kirjutada oleks Wink Kui M-H seda juba ammu teinud pole... algse Autolehe viimase veeruna "esimesed lahendused" või oli see "Tagatuli" vms. 

69 Camarol oli plast stange, võimalik tellida lisana (optional), välimuselt sama nagu kroomitud metall stange, tänapäeval pidavat väga haruldane leid olema.
http://www.camarocentral.com/1969_Rubber...938643.htm
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Triumph TR7, Corvair Spyder Turbo 64 
Vasta
#73
"Ei and kohe mitte rahu" see kaitseraudade värk Big Grin 

[Pilt: renault5_restauration.jpg]

Ütleme nii, et Renault 5 tuleb mistahes visuaalse materjali ja ise oma silmaga nähtu põhjal ikkagi tunnistada selleks "kõige esimeseks" täiesti tänapäevase kerelahendusega autoks Maailmas. Üks asi on ülikerge unibody/kandevkere, mida oli ka varem väga palju ju tehtud, aga see on küll esimene kere, kus ei ole spetsiaalseid esi- ja tagapõlle, R5'l pole isegi peale polditavat eesmist risttala/mootorikatte hinge-luku alust, monoliitsest radikaseinast rääkimata jne. Esi- ja tagatiivad on "lõigatud" altservadega ja metalli asendab plastist kaitseraud. Kõik teised on kunagise klassikalise kereehitusega, kus plastik on lihtsalt kaitseraua või ninaosa valmistamise materjal. Plastikninaga autosid toodeti USAs ju palju aga neil olid siis toredad 5mph eriti jõhkrad kroomstanged Big Grin Nagu oli mul Monza või Mustang II:
[Pilt: chevrolet-monza-towne-coupe-08.jpg] 

Ehk Renault või üldisemalt prantslased pani ka siin teistele pika puuga, nagu on nad teinud veel ja veel. Pisike disaini-idee kulude kokkuhoiuks ja võimalikult odavaks tootmiseks, milleni teised jõudsid kümnend hiljem. JA seda tegelikult kõige odavamal ja tähelepandamatumal väikeautokesel, mitte superluks-eliitklassil! Respect!
Huvitav, kui Renault oleks sellise lahenduse patenteerinud - millega me täna sõidaksime?
Samas peab ikka ka ameeriklasi tunnustama ja kuigi kõike ja kõiki ei viitsi peas läbi mõelda ja üle kontrollida, siis igal juhul võib Mustangi "fox body" alates 1979 ka igal juhul tänapäevaseks lugeda. Ehk tegelikult sörkisid sakslased teiste sabas!!!
[Pilt: 1979_00019_01.jpg]
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#74
Lisaks stangedele oli R-5 pikalt ajast ees ka C-piilaris asetsevate tagatuledega (laialt levinud kaasaegsete Volvo universaalmudelite juures)
Vasta
#75
(14-01-2016, 13:29 PM)Sax Kirjutas: Lisaks stangedele oli R-5 pikalt ajast ees ka C-piilaris asetsevate tagatuledega (laialt levinud kaasaegsete Volvo universaalmudelite juures)
Ühtpidi läheb juubeliralli eelmängust kaugele ja peaks olema youngtimerite teemas, teiselt poolt...
Näed, jõudsimegi kohe järgmise samapõneva disainilahenduse juurde Big Grin 
C-piilari esimene masstoodangu tuli võiks olla muidugi prantslane aga siiski DS oma ülisuperluksilusa suunatulega Wink Aga ei sa olla kindel, et mingitel USA "wagonitel" ei olnud tuled tehasest samades kohtades! Küll kohe ette ei tule aga wagonid olid kohati ikka täitsa ulmelised. Samas DS'i vagun on ühtpidi veel ulmem aga teiselt poolt tavalisem; tuled klassika, tagatiivad pole hingedel jne. 
[Pilt: 18n3lgxcquptwjpg.jpg]
[Pilt: citroen-ds-23-safari-2-large.jpg]

Aga R5 kummagi seeria puhul ei olnud siiski kasutusel C-piilari tuled. Küll olid mõlemal tagapiilarite ehitus selline, kuhu saanuks ka tuled panna! Seest tühjad avaustega, tahapoole suunatult, aga esimesel olid seal ventvõred mõlemal pool ja uuemal lihtsalt plastikkate. See, et uuemal tule ülaserv aknajoonest natuke kõrgemal on ja hästi pisut tiivalt ka piilarialasse ulatub - OK. Aga lihtsalt aknajoonest kõrgemale ulatuvat tiivatuld oli ka kõrgtiibsete autode ajastul! 
[Pilt: _dsc9394.jpg?itok=-jN9hrG9]
No ja kuidas suhtuda mitte idee- aga eriseeriaatode ja reaalselt eksisteerinud lahendustesse? See on 55 Caddy, tulejoon kõrgem, C-piilari ülaosas katusejoonel tuled - DS'iga sama aasta ju Big Grin 
[Pilt: 1955Cadillac03.jpg]
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#76
kuna vahepeal oli mul neti kasutamine raskendatud, siis pean siiski endale tuhka pähe raputama, ehk siis lancia oli väidetavalt esimene standardis kerevärvi integreeritud stangedega massin, linke pean hakkama otsima, sest ma tavaliselt leian oma andmeid paberil
Vasta
#77
Enam odavamalt ei saa: http://www.blocket.se/gavleborg/Ford_sierra_clx_64481755.htm?ca=11&w=3
http://http://www.blocket.se/gavleborg/F...?ca=11&w=3
Vasta
#78
(18-01-2016, 16:37 PM)Indrek66 Kirjutas: Enam odavamalt ei saa

Nii on ja see ka lõpu oma ning suisa 4X4 (mis pole ju paha). Hetkel tundub, et Sirjede paradiisid on veel Eesti/Läti/Leedu, sest isegi Soomes on Sirjed juba (suhteliselt) kallid, kui just algusaastate isendeid otsida Big Grin Vähemalt need, mis sõiduauto moodi välja näevad Big Grin Ja nii hullumeelne, kui see ka pole, siis kabe "Sirje" on juba kallim, kui kabe "Kutsikas" Wink Korralikud, vanemad ja rikkumata Cossud algavad aga 14K eurist Sirjede puhul ja isegi siin leiab korraliku ja algse/vanema Kutsika-Cossu palju odavamalt! Mersu tagumien ots on muidugi ulmehindadega... 

Sirje on hea näide, kuidas ÄKKI asjad muutvad Big Grin 
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne