Vanarataste leiu- ja arutelunurk
(08-12-2016, 12:27 PM)omenaossi Kirjutas: ...
Lõpptulemus EI PEA olema peegelsile.

Ja ei olegi... Aga Kadakast soetatud De Beeri värv läks pintsliga kenasti peale ja kestab neljandat talve. Sai tehtud sama suhtega.
Vasta
(08-12-2016, 12:27 PM)omenaossi Kirjutas: Kas keegi oskab anda kogemuspõhist nõu - milline kahekomponentne autovärv on kõige sobivam pintsliga peale kandmiseks? Tean, et parima tulemuse saab värvipüstoliga, aga vaja on sel korral pintsliga. Milline praegu müügil olevatest sobib selleks kõige paremini? Kas pintsliga peale kandmisel oleks vaja kuidagi teisiti vahekorda timmida? Lõpptulemus EI PEA olema peegelsile.

Eelistada tuleks tavalist kinnitit kiirkinnitile - kui on kuivamisaega päev-paar, jõuab värv kenasti "tasaseks vajuda", kiirkinnitiga mitte.

Kui tegu on väga (sõjaeelse) värvi parandusega, olen ma tulemuse tavaliselt poleerimispastadega nr 2 ja 4 üle poleerinud, et vana luitunud värv ja uus värv oleksid välimuselt üksteisega võrdlemisi sarnased. Uue värvi (paranduste) korral tasandab need viimased konarused, vana värvi osas olen jälginud, et säilinud ilujoonte jms kauniste osas mitte eriti nühkida, et neid mitte maha poleerida.

Nt meie muuseumi rohelises toas väljas olev Saare Original on niiviisi tehtud - vana värvi jäi 60%, parandusi 40%. Muid rattaid muidugi ka.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni mai keskpaigani oleme avatud kokkuleppel







Vasta
(08-12-2016, 13:03 PM)valdo Kirjutas:
(08-12-2016, 12:27 PM)omenaossi Kirjutas: Kas keegi oskab anda kogemuspõhist nõu - milline kahekomponentne autovärv on kõige sobivam pintsliga peale kandmiseks? Tean, et parima tulemuse saab värvipüstoliga, aga vaja on sel korral pintsliga. Milline praegu müügil olevatest sobib selleks kõige paremini? Kas pintsliga peale kandmisel oleks vaja kuidagi teisiti vahekorda timmida? Lõpptulemus EI PEA olema peegelsile.

Eelistada tuleks tavalist kinnitit kiirkinnitile - kui on kuivamisaega päev-paar, jõuab värv kenasti "tasaseks vajuda", kiirkinnitiga mitte.

Kui tegu on väga (sõjaeelse) värvi parandusega, olen ma tulemuse tavaliselt poleerimispastadega nr 2 ja 4 üle poleerinud, et vana luitunud värv ja uus värv oleksid välimuselt üksteisega võrdlemisi sarnased. Uue värvi (paranduste) korral tasandab need viimased konarused, vana värvi osas olen jälginud, et säilinud ilujoonte jms kauniste osas mitte eriti nühkida, et neid mitte maha poleerida.

Nt meie muuseumi rohelises toas väljas olev Saare Original on niiviisi tehtud - vana värvi jäi 60%, parandusi 40%. Muid rattaid muidugi ka.
Kas tavaline on see "standard"? Segad värvi topsikusse samas vahekorras, kui pihusti jaoks või teisiti (paksemalt/vedelamalt? Ma küsin elementaarseid asju, aga ma pole selle teemaga absoluutselt kokku puutunud. Kas on võimalus ka "õige" lakiga tempides saavutada mingeid pool-läbipaistvaid värve?
Vasta
                           
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
Aspelundi postitusest ma ennast täiesti distantseerin, sest haigus, millest ma lootsin juba vahepeal natuke tervemaks saada näitab ägenemise märke ja on siis seda jama veel tarvis...

Värvimise kohapealt on olemas igasugust keemiat ka hajutamiseks, soovitan mõne automaalriga näiteks konsulteerida. Saab konkreetseid ja selgeid vastuseid, foorumi häda kipub see olema, et infot on maa ja ilm aga keegi just täpselt seda ei vasta mida tarvis oleks. Kuna tean, et ksf! omenaossi seda raami ilmselt eriti soojas ruumis värvima ei hakka, siis selle kõvendi kohapealt võib marurahulik olla- see värv on ka nädala pärast nätske kui just tuppa ahju kõrvale kuivama ei vii.

Vahekord asjadel võiks olla jah selline nagu konkreetse värvi juhendis kirjas, vahet pole ka spinsli või püssiga värvida. Pintsliga nagunii eriti head tulemust ei saa aga samas ei ole see ka ju alati eesmärk.
Vasta
(09-12-2016, 01:40 AM)s2si Kirjutas: Aspelundi postitusest ma ennast täiesti distantseerin, sest haigus, millest ma lootsin juba vahepeal natuke tervemaks saada näitab ägenemise märke ja on siis seda jama veel tarvis...

Värvimise kohapealt on olemas igasugust keemiat ka hajutamiseks, soovitan mõne automaalriga näiteks konsulteerida. Saab konkreetseid ja selgeid vastuseid, foorumi häda kipub see olema, et infot on maa ja ilm aga keegi just täpselt seda ei vasta mida tarvis oleks. Kuna tean, et ksf! omenaossi seda raami ilmselt eriti soojas ruumis värvima ei hakka, siis selle kõvendi kohapealt võib marurahulik olla- see värv on ka nädala pärast nätske kui just tuppa ahju kõrvale kuivama ei vii.

Vahekord asjadel võiks olla jah selline nagu konkreetse värvi juhendis kirjas, vahet pole ka spinsli või püssiga värvida. Pintsliga nagunii eriti head tulemust ei saa aga samas ei ole see ka ju alati eesmärk.

Lugupeetu, kui mul oleks tahtmist, siis ma ju viiksin selle, mis mul värvida vaja, professionaalse automaalri kätte ja ei uuriks siin. Veelgi enam - ma palkaksin endale rattaid kokku ostma ultravolteri, neid puhtaks nühkima 3 Sorget, sadulaid restaureerima Oresti ja siis käiksin uhkelt ringi, et vaat, milline vanarattakoguja ma olen, aga sellest hoiab mind tagasi ainult fiskaalkõhnus. Aga mis ruumi puutub, siis võttis kõhedaks ennustus, et soe ja kuiv ruum, kus ma värvida plaanisin, muutub külmaks, niiskeks ja nätskeks .... peab vist nõid Nastja kutsuma seda needust maha võtma.
Vasta
Victoria

[Pilt: vana_saksa_jalgratas_victoria_werke_ag_n...-315-e.jpg]
Vasta
Raamijärgi pigem Victor!?
(13-12-2016, 21:43 PM)s2si Kirjutas: Victoria

[Pilt: vana_saksa_jalgratas_victoria_werke_ag_n...-315-e.jpg]
Vasta
Ei süvenenud täpsemalt, mis ta täpsemalt on , tänapäeval võib vabalt olla ka Victor-Victoria ühes isikus Big Grin . Võimalik, et pole ei Victor ega Victoria vaid hoopiski midagi muud, ega müüja sõnu ei saa uskuda ka alati, tont teab kes seda ratast üleüldse tuvastanud on.
Vasta
Miskipärast tekkis üks jalgratta-ajalooline küsimus, kuigi vanajalgratastest ei tea ma midagi, sest pole ühtegi päriselt näinud.
Aga kinokaadritest on jäänud mulje, et inglise omad pisut teistsugused on kui enamik keskmisi eestimaaltleitud vanu säilikuid, mis siis on peamiselt kas kohalikud, sakstemaalt või rootsi rauatehasest.
Küsimuse all siis leistangi kuju. 
Kas see ongi mingi inglismannidele iseloomulik ja eristuv tunnus, või oli ikka ka mujal euroopas niisuguseid lenksusid, mis ristsirgelt kahvlivarre otsa käivad ja mille otsi peab pikkupidi käes hoidma? Või oli säärane juhtraud mingi ajastu märk?
Ja et üks lenks räägib rohkem kui sada kodarat, siis näide ka pildi kujul:
[Pilt: 1_1_35524415.jpg]
https://osta-ee.postimees.ee/en/vana-jal...64210.html
Vasta
Lenks vast polegi nii iseloomulik kui see naisterahva ratta raami kuju pildil. Samas tehti ka mandripeal selliseid raame ja kindlasti kasutati ka sarnaseid lenkse, midagi võib neist ju järeldada aga kindlasti mitte sajaprotsendiliselt.
Vasta
Dürkopp. Tõenäoliselt 30ndate teine pool? Vajab sõbralikku uut kodu. Huvitav pakiraam ning raami esiossa löödu Dürkoppi logo. Ka vändad on Dürkoppi kirjaga.

                                                               

A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
dateering õige, kuskil 37-38 Smile Tasuks kontrollida, ega ketiratta tagumisel küljel mingeid kirju või arve pole
Vasta
Väga vinged pildid,  lugupeetud Lõimevader ksf! Aspelund !!!

Kas see Dürkopp leiti Titanicult ?

Ma kindlasti tahaksin samasuguste ilupiltide tegemist oma ratastest Smile See on uus suund velofotograafias!
Vasta
Kui juhtraudadest juttu tuli. Kas siin pildil parempoolse ratta lenks on midagi ebaharilikku või mitte väga?

https://osta-ee.postimees.ee/seltskond-j...src=search
Vasta
Hi!

Sellel samal Titanicul on ujunud nii kenake Rossija kui ka kardaanveoga Dürkopp, nii et ma väga palju ei virise.

Fotod on aga selleks, et teadjameestel oleks mida tuvastada... Ilupildid jäävad teiste teha.

A.


(15-12-2016, 00:35 AM)O:MEGA Kirjutas: Väga vinged pildid,  lugupeetud Lõimevader ksf! Aspelund !!!

Kas see Dürkopp leiti Titanicult ?

Ma kindlasti tahaksin samasuguste ilupiltide tegemist oma ratastest Smile See on uus suund  velofotograafias!
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
(15-12-2016, 03:07 AM)manic Kirjutas: Kui juhtraudadest juttu tuli. Kas siin pildil parempoolse ratta lenks on midagi ebaharilikku või mitte väga?

https://osta-ee.postimees.ee/seltskond-j...src=search

Ma pakun, et sedasi valepidi keeratuna on haruldasem kui õigetpidi, ehk allapoole kõverusega. Mingi võiduka või sportratta lenks ilmselt, väga palju neid just ei liigu.
Vasta
(14-12-2016, 21:14 PM)TeeTL Kirjutas: Küsimuse all siis leistangi kuju. 
Kas see ongi mingi inglismannidele iseloomulik ja eristuv tunnus, või oli ikka ka mujal euroopas niisuguseid lenksusid, mis ristsirgelt kahvlivarre otsa käivad ja mille otsi peab pikkupidi käes hoidma? Või oli säärane juhtraud mingi ajastu märk?
Ja et üks lenks räägib rohkem kui sada kodarat, siis näide ka pildi kujul:

Kes sellise kujuga lenksu leiutaja oli, seda mina ei tea. Aga algas see lugu juba 19-nda sajandi lõpupoole, kui seda "tüüpi" lenkse tehti ja tarvitati, aga alguses olid nad horisontaaltasapinnas ilma ülespaindeta, st torul lihtsalt otsad ca 90 kraadi või vähem taha poole painatud. Aga sellist lenksu, mis sel india jalgrattal küljes, seda tõesti inglased armastasid ja ka teised, kes selliseid kasutasid või pakkusid, sellist lenksu "inglise - tüüpi" lenksuks nimetasid. Sakslased kasutasid päris usinasti, nii naiste- kui ka meestemudelitel. Suurtel tootjatel oli kataloogis toodud valik lenkse, mida nad võisid oma toodangule pakkuda, kas mudelinumbri järgi või lenksutüübi nimetusega, näiteks saksa tüüp, uus-saksa tüüp, ka oli soome tüüp jne...Kurikuulus saksa sõjaväeratta kiireemaldatav Express-lenkski on ju sama kujuga. Eestis oli naiste ETK jalgratastel sellised lenksud levinud, meestekatel eriti meie tootjad neid ei kasutanud.
Ilmselt oleks lihtsam lugeda neid riike, kelle tootjad selliseid lenkse ei kasutanud. ..vist rootsis ei tea eriti, vähemalt sealsed suurtootjad justkui ei pruukinud selliseid, muidugi rootsi tootjatel oli ka täiesti "oma stiil".
"Tõelise inglise lenksu" tunneb ära lenksul olevatest piduriheeblite kronsadest nagu sel indialasel, mis küsimuse näitlikustamiseks oli lisatud, india jalgrattad on ka "ehtsad inglise jalgrattad", jätkavad briti koolkonna jalgrattaehituse traditsioone.
Kas kellelgi tekkis veel mingeid küsimusi, vb oskan vastata?
Vasta
(15-12-2016, 00:21 AM)Aspelund Kirjutas: Dürkopp. Tõenäoliselt 30ndate teine pool? Vajab sõbralikku uut kodu. Huvitav pakiraam ning raami esiossa löödu Dürkoppi logo. Ka vändad on Dürkoppi kirjaga.



A.

Jaa, jälle üks "ülimasslevinud" Dürkopp... ja jälle on esihatgi alumised otsad puhta purruks, lausa proteesid on otsa istutatud. Dürkopi 30-ndate tüüpviga, millele ka ksf! Illi123 selle aasta ajakirja "Ma Olen Jalgrattur" 3-nda numbri artiklis tähelepanu juhtis. Huvitav, et selline suur ja traditsioonidaga jalgrattatootja endale sellist nõrga-pidamisega esiharki lubas /sai lubada). Aga ilmselt on siin jällegi põhjuseks meie tollased halvad teeolud ja ebakaines olekus sõitmine, tüdrik pulgal või taga raami peal. Raamist rääkides - sel Dürkopil paistab Saare S-logoga raam olevat, kui ma nüüd ei eksi.
Veel üks jutt vanast ajast ja esikahvlist, täiesti võimalik, et isegi Dürkopi esikahvlist, mille rääkis mulle kunagine töökaaslane. Läks nimelt ühel mitte eriti toredal päeval kellelgi jalgrattal esihark katki, ise läks nagu asjad tavaliselt ikka läksid. Läks siis kurb jalgrattur kauplusse, kust ta jalgratta oli ostnud (asi võis toimuda Tartumaal) ja soovis uut harki. Kaupmees olla olnud kimbatuses, uut harki netu!  Sad Aga harki saama, miks ei saama, ainult läheb tiba aega kuni see lennukiga Saksamaal kohale tuuakse, no läheb päev või kaks. Aga ühtlasi pani kaubamees kundele kõvasti südamele, et too ei paneks lugu suure kella külge, ei seda, et hark katki läks ega ka seda, et toda harki poest ka riiulist kohe võtta ei olnud. Kunde oli selle uue hargi tõesti paari päevaga saanud ja vist lausa tasuta, kui ma õigesti mäletan, üle küsida pole kahjuks enam kellegi käest.
Vasta
Kes oskab ja viitsib ehk pakub välja, mis raipega tegu on.             
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne