Projekt: SAURER BERNA
#41
(24-10-2015, 10:24 AM)mlsluik Kirjutas:
(23-10-2015, 23:17 PM)Kult Kirjutas: Pidavat olema parem sõita mägiteedel kui saad tee äärt jälgida.

Noo nii, huvitav argument... aga samal mägiteel tagasi sõites oled ikkagi siis ju valel pool....  Big Grin

Tagasi tulles sõidad mäeküljele lähemal vähemalt mandri euroopas. Kunagi kaitseliidus või ajateenistuse aeg keegi rääkis nii.
Vasta
#42
Hakkab kahtlaselt meenutama seda lugu kuidas kahuriväelastele tutvustati kahurikuuli liikumistrajektoori, noortest keegi küsis, et kui kahur küljeli keerata kas siis saab nurgataha ka lasta, tuli vastuseks teoreetiliselt võimalik kuid praktilist kasutust ei leia.
Aga põnev on vaadata kui kaua vastuse nuputamisega aega läheb.
Vasta
#43
(24-10-2015, 12:21 PM)pvr Kirjutas: Hakkab kahtlaselt meenutama seda lugu kuidas kahuriväelastele tutvustati kahurikuuli liikumistrajektoori, noortest keegi küsis, et kui kahur küljeli keerata kas siis saab nurgataha ka lasta, tuli vastuseks teoreetiliselt võimalik kuid praktilist kasutust ei leia.
Aga põnev on vaadata kui kaua vastuse nuputamisega aega läheb.

Sveitsi ja Itaalia armee tellisidki sel ajal masinaid millel rool paremal pool, siis sõduril parem tee-äärt jälgida...  (Sapöörid jms)
Vähemalt nii rääkis üks saksa militaarmuuseumi taat mulle.
Samas tule alla sattudes hea võpsikusse hüpata...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#44
(23-10-2015, 21:50 PM)zurik Kirjutas: Ise olen lähtunud reeglist et kui jalg pahkluuni  sisse vajub ja nii on pikalt, siis sinna ei ole mõtet autoga ronida kui just äärmist vajadust ei ole. Eriti veel veoautoga Big Grin
Mind õpetas üks mees kannaga katsuma. Kui saapa kand läheb kergelt läbi kamara ja jätab augu, siis ära veokaga peale roni. 
Vasta
#45
Olen nüüd Saureriga ringi müttand nii metsas, rabas kui ka linnas ning igati pull aparaat...
Selle ajaga on masinast kerge ülevaade kujunenud, kojameeste lülitil peaks proovima tihendid ära vahetada, õhk susiseb läbi...
Esitiib tuleks kas ära lappida või uus muretseda, täna õhtul lõpetas generaator töö, eks vast mõni juhe lahti vms, genekale peale vaadates pole võimalik et sellega midagi juhtuda võiks Wink  Big Grin
Muidu sõidab päris kenasti.
[Pilt: 20151026_134924%25255B1%25255D.jpg]
[Pilt: 20151026_083511.jpg]
[Pilt: 20151026_111912%25255B1%25255D.jpg]
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#46


'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#47
Kas ehituspoe tõstukimees ärkas transpordivahedit märgates üles ka? ei ole just tavaline, et koorma järgi ülemõõdulise masinaga tullakse Big Grin

Kas tavalisel maanteel saab kaks korda tagurdades otsa ringi? Või on lihtsam läbi kraavide keerata?
Vasta
#48
(27-10-2015, 10:42 AM)v6sa Kirjutas: Kas ehituspoe tõstukimees ärkas transpordivahedit märgates üles ka? ei ole just tavaline, et koorma järgi ülemõõdulise masinaga tullakse Big Grin

Kas tavalisel maanteel saab kaks korda tagurdades otsa ringi? Või on lihtsam läbi kraavide keerata?



Tõstukimees päris tõesti et kust kohast selline pill välja on aetud.... Wink   Polnud masin midagi nii väga ülemõõduline, enamus oli tulekindel kips mis on raske kui kurat... Wink

Maanteel nikerdab kahe korraga vast otsa ringi küll, teinekord on tõesti lihtsam läbi kraavi sõita...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#49
(27-10-2015, 12:57 PM)mlsluik Kirjutas:
(27-10-2015, 10:42 AM)v6sa Kirjutas: Kas ehituspoe tõstukimees ärkas transpordivahedit märgates üles ka? ei ole just tavaline, et koorma järgi ülemõõdulise masinaga tullakse Big Grin



Tõstukimees päris tõesti et kust kohast selline pill välja on aetud.... Wink   Polnud masin midagi nii väga ülemõõduline, enamus oli tulekindel kips mis on raske kui kurat... Wink

Ma rohkem pidasin silmas seda, et allaviietonnised koormad viiakse tavaliselt ära kerghaagisega Big Grin  Sa tulid suisa veokaga.

Roolivõimendus sel krokodillil ikka on?

Rattad kinnituvad kodaratele kiiludega. Kas veljel on kiilpind lõtkuvabaks paigalduseks või istub kodara ots täpses pesas?
Kas allolevad rehvid on autoga samaealised või midagi pehmemat?
Vasta
#50
Kui need originaal kalasabad ära siledate vastu ära vahetada (oksjonil on ka uute Yokohama ja ka vene Kama rehvidega isendeid) siis saab 5l 100km kohta ka vähem kütust maanteel rüüpama.
Vasta
#51
(27-10-2015, 23:26 PM)svenson Kirjutas: Kui need originaal kalasabad ära siledate vastu ära vahetada (oksjonil on ka uute Yokohama ja ka vene Kama rehvidega isendeid) siis saab 5l 100km kohta ka vähem kütust maanteel rüüpama.

... ja kulu maa seest kättesaamisele kasvab hüppeliselt Big Grin , sest:...

(27-10-2015, 00:13 AM)mlsluik Kirjutas: Olen nüüd Saureriga ringi müttand nii metsas, rabas kui ka linnas ning igati pull aparaat...
Vasta
#52
(27-10-2015, 23:26 PM)svenson Kirjutas: Kui need originaal kalasabad ära siledate vastu ära vahetada (oksjonil on ka uute Yokohama ja ka vene Kama rehvidega isendeid) siis saab 5l 100km kohta ka vähem kütust maanteel rüüpama.

Eks jah Bakuu pole küll enam meie kuid ega see kütusekulu sel masinal ka suurt miskit ei loe, maastikusõiduk siiski ju.
Aga Svennilt küsiks spionaasi mõttes et kas Saureri rehviketid on enne oksjonile saatmist pealt ära korjatud ning kas kas selle aasta sees tiibasid jms kraami ka võib oksjonile oodata. 
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#53
Eelmine aasta sai üks välja valitud  kus ketid kaasas olid, aga nädala pärast järele minnes enam kette polnud Big Grin 
Vasta
#54
Kaitseväe tehnika ja kettidega selline pisiasi tulevikuks, et isegi kui kaasas või eraldi oksjoni korras müüakse, siis kindlasti ka masina rattale peale proovida, et kas õige asjaga tegu.
Ise pidin ajateenistuses kettide pealepanemise väljaõpet läbi viima. Esimene Unimog, millel ketid olemas ja hakkasime peale panema, pingutati ca 3 mehega lukku kinni, aga keti lukk kinni ei ulata. Kett sai ikka 100% nii tihkelt paika sõidetud rehvi peale kui võimalik (tegelkult peaks ikka lõtk ka sisse jääma). Seekord pakkusin välja, et võibolla teist mõõtu v. mustriga rehvi kett.
Tegelikkuses on kõigil sügavalt savi mis kett seal auto varustuses on, kui on puudu ja vaja komplekteerida, siis võetakse laost hunnikust esimene ettejuhtuv, mis silma järgi sobib ja läheb varustusse. Tungraudade jms. asjadega suht. sama seis, meil ühekorra väljaõppel purunenud rehviga selgus, et MAN 4640 varustuses oli MB GD tungraud.... Big Grin

Aga enda kogemus Saureriga oli seni tore ja rõõmus kuni hoiuplatsil tagasi teiste omasuguste vahele oli vaja tagurdada Big Grin
Vasta
#55
(29-10-2015, 12:50 PM)mossepower Kirjutas: Kaitseväe tehnika ja kettidega selline pisiasi tulevikuks, et isegi kui kaasas või eraldi oksjoni korras müüakse, siis kindlasti ka masina rattale peale proovida, et kas õige asjaga tegu.

Kus sa seal oksjonil neid kette proovima hakkad. Mul olid ilusti kottide sees ja paksu tavotiga koos.
Ja lõpuks jäigi proovimata. Autod said otsa aga ketid jäid alles Cool
Maastikuvõimekus
vintsimine
http://www.pritsumees.ee/
5 112 112


Vasta
#56
(27-10-2015, 23:26 PM)svenson Kirjutas: Kui need originaal kalasabad ära siledate vastu ära vahetada (oksjonil on ka uute Yokohama ja ka vene Kama rehvidega isendeid) siis saab 5l 100km kohta ka vähem kütust maanteel rüüpama.
Saura on niigi öko ju, ma ei kujuta ette kui palju kütust sõjaväest varastatud ja kõrvale pandud on et need 40 liitrised kulunormid tekitada kui reaalselt võtab see 25-30 sajale.
Vasta
#57
(29-10-2015, 23:17 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:
(27-10-2015, 23:26 PM)svenson Kirjutas: Kui need originaal kalasabad ära siledate vastu ära vahetada (oksjonil on ka uute Yokohama ja ka vene Kama rehvidega isendeid) siis saab 5l 100km kohta ka vähem kütust maanteel rüüpama.
Saura on niigi öko ju, ma ei kujuta ette kui palju kütust sõjaväest varastatud ja kõrvale pandud on et need 40 liitrised kulunormid tekitada kui reaalselt võtab see 25-30 sajale.
See on maantee kulu? Maastikul arvestuslik kulu on + 25% sellele 40 liitrit kulunormile, reaalne näide, et nt. 10 km sõit polügonile, ca. 8 h tüübiväljaõpet polügonil, madala käiguga gaas peal mudas müttamine, mägede ja kraavide ületus, vintsimine jne, pärast maanteel 10 km sõit tagasi. Ja kokku selle umbes 30 km läbisõiduga peab kütusekulu ja kilomeetrid kokku minema, sellest sellised kulunormid tulevadki. See lihtsaim viis selliseid olukordi paberipeal "normi" viia võimalikult vähese ajakuluga.
Samamoodi õppuste ajal liigutakse ka alati kui võimalik pinnasteel ja metsavahelisel maastikul kui on tarvis ümber paikneda või mõni ülesanne antakse, sest reaalse sõja ajal maanteesõit oleks enda vaenlasele kätteandmine Big Grin

Aga seda kõrvalepanemist parem eriti ei kommenteeri, kui siis ainult niipalju et põhimõtteliselt ma arvan, et sama seis, mis 30 aastat tagasi vene sõjaväes.
Vasta
#58
Kas olete isiklikult kütusekulusid arvestanud? Mina igatahes olen. Saureril parim kütusekulu, mida ise tunnistada võin, on 31 liitrit sajale. See oli 100% maanteel sõites, ilusa kevadise ilmaga. Kuskil metsavahel nõkutades kulus hoopis enam. Ja arvamus, et mingi nõukogudelik varastamine käis, ei ole eriti asjakohane. 
Vasta
#59
Saureri kütusekulu maanteel täisgaasiga, kiirusel ca. 75 km. tunnis on keskmiselt 22 liitrit sajale. Mõni võtab vähem mõni gramm rohkem. Ma olen neid 4 tükki juba omanud ja kahega Tapa - Valga teekonna läbinud (lisaks hulgaliselt Valga ümbruses väiksemaid otsi läbinud).
Sõit maanteel nõuab muidugi parasjagu kannatust, aga tõmbad käsigaasi peale ja lähed nagu autopiloodiga Smile. Käik pole veel mitte ühelgi sisse jäänud kui õhud maha jooksevad. Nats raskemalt käivad, aga sellist asja, et peaks võõrast õhku andma, pole olnud. Käivitus + kraadidega on "poolest pöördest". Muidugi suitsevad nad külmalt päris hirmsasti. Üldises plaanis on nad väga korralikud oma vanuse kohta, Volvod on nagu roostehunnikud Saureri kõrval.
Rahva tähelepanu on ka täielikult garanteeritud. Viimati sai eputatud Valga Milfesti ajal. Päris paraadi kolonni ei lastud, aga paraadi lõppedes ära kodu poole vurades sai kõvasti tähelepanu.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on oma ajastu kohta väga tubli masinaga ja toimetavad nad ka tänapäeval veel täiesti rahuldavalt. Nii et soovin teema algatajale õnne hea ostu puhul.
Vasta
#60
Maanteel võib tõesti arvestada vist sinna 20-30 liitri vahele, iseasi juba palju sellisega ikka maanteel sõidetakse. Nagu juba eelnevalt mainitud siis eriline vormel just ei ole, maastikul ja metsas palju mõnusam lasta. 

Täna viisin metsaka täishaake ära tartusse, pilti kahjuks ei teinud kuid haagis ise on saurerist ca 2 x suurem...
Vintsil pole endiselt trossi, ega pole enda varusid lappanud ka kuid arvatavasti nii jämedad niiti ei pole piisavalt, ehk saab keegi aidata? Wink
Kui jäme tross üldse Saurerile käis?
Üldiselt peaks hüdropumba peale aretama veel, 2PTS4 käru sobiks kenasti haakesse lohisema ning jube hea oleks ikka koorem maha kallata.  Üldiselt peaks ka enda kasti ikkagi kallutama panema...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne