Sõidumeeriku kasutamine
#1
Ma olen oma pead vaevanud nüüd juba paar nädalat, ning ei leia kusagilt õiget seadust, mis kohustaks eraisikut, tema enda veokaga, tema enda lõbusõitudeks kasutama sõidumeerikut. Ajades näpuga järge ka EL direktiivides, koorub sealt välja, et terve see seadustik on siiski koostatud äriliste vedude ohjamiseks. Seega, kui väga kõvasti näpuga järge ajada seadustes, siis kas mina eraisikuna, tehes erasõite poodi piima järgi oma veokaga mis on 18 tonnise reg massiga, pean sõidumeerikut kasutama või mitte?

Seadus on selle koha pealt suhteliselt ümmargune. Liiklusseadus ütleb...
§ 130 (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 lõikes 4 nimetatud isikud peavad järgima juhi töö- ja puhkeajale õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 


ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus sätestab siinkohal lõike 4 järgnevalt... (võin ka eksida EPNM lõike õigsuses või õige seaduse kommimises)
4. Ettevõtjad, kaubasaatjad, ekspedeerijad, reisikorraldajad, peatöö­ võtjad, alltöövõtjad ja juhtide vahendamise agentuurid tagavad, et lepinguliselt sätestatud ajakavad ei lähe vastuollu käesoleva määruse sätetega.



Kui siit edasi minna, on ju töö ja puhkeaeg reguleeritud vastavate seaduste ning mõistetega, ning mina kui poodi piima järele sõitev isik, ei ole kohe kuidagi tööl, ega oma ka samas mingisugust töösuhet kellegagi, mis omakorda tõmbab kriipsu peale kõikvõimalikele sõidumeeriku kaartide hoiu, kasutamise, ning nendest tulenevatele vastutusalastele seadustele, kuna puudub osapool, kes neid kaarte peaks hoiustama aastakese jne. 


Noh, võtame näiteks suvalise punkti liiklusseaduses....
 (5) Juhi keskmine iganädalane tööaeg, sealhulgas ületunnitöö, ei tohi ületada 48 tundi.



Lähtudes aga Töö- ja puhkeaja seadusest, on...
 (1) Tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.



Seega kui ma ei ole tööl, on tegemist minu vaba ajaga, mis omakorda ei tohiks kuidagi sõidumeeriku kasutamise kohustuseks. Vaadates seda seaduserägastikku, ei saa ka puhtalt ainult veoka massi pealt määrata sõidumeeriku kasutamist kohustuslikuks, kuna seaduse mõte on siiski reguleerida EL siseselt ärilist transpordi konkurentsi ning kõrvalsaadusena sellest tulenevalt ka liiklusohutust. Aga mina tahaks ainult poest piima tuua pühapäeviti Sad 


Toon siinkohal ära ka EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 561/2006, esimese sätte...


Artikkel 1 Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Lisaks sellele on käesoleva määruse eesmärgiks aidata kaasa järelevalve ja haldussunni praktika parandamisele liikmesriikides, samuti töökorralduse parandamisele autoveosektoris.




Ehk oskab keegi targem kommida, millise seaduse alusel, pean mina kui eraisik oma isikliku veokaga, kui ma ei tee ärilist vedu, pidama sõidumeerikut? 
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#2
Siinkohal on tuhat muud pisiasja, aga laias laastus peab eraisik siiski meerikut kasutama kui sõiduk on aastast 85 või uuem. Vanematel sõidukitel ei pea üldse meerikut olema.  Nõutakse ühe päeva meeriku, eelnevaid ei pea säilitama.  
Praktikas näeb see välja nii, et kui oled hommikust kuni lõunani ära kärutanud ning 45min pausi hakkab peale suruma, tuleks võtta hommikune ketas välja ja visata minema ning panna uus ketas ja päev just algas uuesti... Jääb mõtetu 45min passimist ära. Vanu kettaid mitte alles hoida, võivad auto läbi otsida kui neil soov peaks olema.

Kõik muu jutt on pigem juba kutseliste juhtide teema.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#3
Tsitaat: " võivad auto läbi otsida kui neil soov peaks olema."


Tee ikka seadused enesele selgeks ja ära oma teadmatust laialt ja kõvasti kuuluta, rikud oma nime ära
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#4
(23-10-2015, 07:23 AM)h2rra Kirjutas: Tsitaat: " võivad auto läbi otsida kui neil soov peaks olema."


Tee ikka seadused enesele selgeks ja ära oma teadmatust laialt ja kõvasti kuuluta, rikud oma nime ära

Kahjuks või õnneks vastab Meelise väide tõele. On juhtunud, et auto vaadatakse läbi!

Aga iseenesest hea teema, mina ka mingi aeg tagasi olin selle meeriku asjaga kimpus. 
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#5
Eraisikul talle kuuluva tühja auto kasutamisel meerikut olema ega kasutama ei pea. Iseasi, kuidas seda kontrollijale selgeks teha, eksole. Big Grin Kontrolliv kordnik ju teab, et veokal peab ketas sees olema. Et kellegi võib olla isiklik veokas, millega sõidetaksegi tühjalt, ei ole just tavapärane asiWink

Asi läheb huvitavaks, kui auto ei ole tühi... Siis rakendub kuulus "oma kauba vedu". Oli kunagi klausel 50 km raadiuse kohta omaniku elukohast. See tekitas palju muret neile Kuldse Rõnga elanikele, kelle elukohaks ARK (toona oli veel ARK) andmebaasis oli miskine kagu-eesti või väikesaare küla... Mõõda, kuidas tahad, aga Tallinna ringtee on kaugemal, kui 50 km. Minule teadaolevalt see kaugusepiirang on kaotatud, aga kuidas tõestada kauba kuulumist mulle, kui eraisikule? Sellega oli palju jagelemist juba varem.

Kõik, mis ei ole "oma kaup", käibki juba viidatud seadusepügalate alla. Kas tasu makstakse käibivas valuutas, mõne kolmanda isiku kaubana või tasaarveldatakse paslikul hetkel sobiva isikuga natuuras, omab tähtsust vaid maksuametile. Sisuliselt on tegu teenuse osutamisega ja sedasi säärast tegevust ka käsitletakse. Ning mo arvates, põhjusega.
Vasta
#6
(23-10-2015, 11:02 AM)EU uuem määrus: Kirjutas: (4)

Sõidumeerikud tuleks paigaldada sõidukitesse, mille
suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006. Teatavad
sõidukid tuleks kõnealuse määruse reguleerimisalast välja
arvata, et võimaldada teatavat paindlikkust, nimelt kuni
7,5-tonnise täismassiga sõidukid, mida kasutatakse selliste
materjalide, seadmete või masinate veoks, mida juht vajab
seoses oma tööga, ning mida kasutatakse ettevõtte asuko
hast 100 km raadiuses, tingimusel et selliste sõidukite
juhtimine ei ole juhi põhitegevus. Määruses (EÜ)
nr 561/2006 sätestatud asjaomaste erandite vahel sidu
suse tagamiseks ja veoettevõtjate halduskoormuse vähen
damiseks, järgides samal ajal kõnealuses määruses kehtes
tatud eesmärke, tuleks vaadata läbi neis erandites sätes
tatud teatavad maksimaalsed lubatud vahemaad
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/E...54&from=ET

kes viitsib tutkida, siis palun...
Vasta
#7
Uurisin ka seda teemat päris palju enne omale veoka hankimist. Foorumeid jms. Ise jõudsin järeldusele, et eraisikuna on mõistlik vaadata masin kas alla 7,5t või vanem kui 84.a. Kui alla 7,5t on selgelt lubatud kasutada ilma meerikuta tingimusel et tegu pole igapäevatööga või raha teenimisega (selle alla lähevad ka BE sõidud, kuna autorongi mass üle 3,5t), siis raskemate masinate kohta ei ole ühtegi välistavat paragrahvi kahjuks. Välja arvatud see 50km raadius muidugi. Ja kui tuleb meerik, siis tulevad juba ka kauba saatelehed kauba päritolu kohta. Meeriku taatlemine on päris arvestatav lisakulu hobiveoka jaoks.
Vasta
#8
(23-10-2015, 07:23 AM)h2rra Kirjutas: Tee ikka seadused enesele selgeks ja ära oma teadmatust laialt ja kõvasti kuuluta, rikud oma nime ära


Soovitan sama teha... sellist lolli mämmerdamist ei maksa ka kohe trükkida.
On teistel läbi otsitud masin ja on ka mulle kuuluv masin läbi otsitud... Kuna varjata polnud midagi ei hakanud uurima mis alusel see toimus, suht poogen tegelikult.  Pärnus on ka sohvril lausa spordikotti piilutud....lootes sealt siis vanu kettaid leida.

Nii et härra võib oma teadmatusega rahulikult edasi elada...  kuigi jah, nii põhjalikuks läbiotsimiseks olev luba tekib neile imeväel kui küsida.
Tühjalt sõites samuti ketas sisse, las raisk tiksub kasvõi niisama, keerad puhkeajale ja las ollagi seal koguaeg. Kui sõitma hakkad siis on nii või teisiti näha et sõidad...     noo ja muidugi kord kuu jooksul võib meerik rikkis ka olla, siis täidad ise ketta.... 

Meelis @ pidevalt eraisikuna veoka roolis nii Eestis, Rootsis, Soomes kui ka mujal Euroopas...  ning mitte ühtegi registeeritud töö ja puhkeaja rikkumist.

Ei maksa meerikut karta, see on siiski kutselise autojuhi ja teiste kaasliiklejate huvides. Eraisikuna autot omades ja tasulisi sõite mitte tehes ei ole midagi karta, las ketas tiksub ja masin veereb. Saab sõiduaeg täis siis vaatad ise, kas teed lõuna, lased metsaveeres kondentsi välja või surud uue ketta sisse ja põrutad edasi...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#9
Sõnal on suur jõud... kui Sa selle suust (kirjapildis) välja lased,siis tagasi toppida ei saa.   
 Läbiotsimine  on lubatud ainult  prokuöri loal.Politseinik võib Sinult PALUDA avada läbivaatluseks pagaasnik...salong kindalaegas......     Kui ta hakkab sedasaamust toimingut ise toimitama, siis see kvalifitseerub juba läbiotsimisele-.  tsitaat on tehtud sihilikult.... rahune ja õpi
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#10
Mehed meerikuga mängimine pole enam ammu mehe tegu.Sama mis tahmas peaga sõit.Ei soovita trikitada.
Vasta
#11
KLASSIKA:  "Hoia mind sõprade eest...  vaenlastega saan ise hakkama"    
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#12
Pole vaja siin lahterdama hakata mehe tegudeks ja muudeks ollusteks.

 Seadused peavad olema üheselt mõistetavad, ning järgima terve mõistuse printsiipe. Kui seadus tehakse äriliste kaubavedude ohjamiseks, konkurentsi alalhoidmiseks normaaltingimustes, siis nii ongi. Kui aga see sama seadus hakkab otsast pärssima tavakodaniku õigusi, kes ei ole selle seaduse valdkonnas tegutsev, siis on miskit valesti. 

Ainus punkt, mille ma leidsin (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 561/2006 ) sellest seadusest, ning mis võiks tekitada valearusaama eraisiku, ning tema eraauto ja sellega teostatava sõidu vajalikkusest sõidumeeriku kasutamisele, on järgnev punkt, mille alusel seda seadust üldse oleks võimalik sätestada ka tavakodanikule, era autoga jne...


Artikkel 2 1. Käesolevat määrust kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist: a) kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni, või ...jne


Seega peame tulema sõnade ja tähenduste juurde.


Kaubavedu tähendab kauba/kaupade vedu. Kaup aga omab ärilist omadust. Kui ma võtan koorma sitta laudast peale, ning viin selle oma põllule, siis see ei ole kaup, vaid koorem sitta. Kui ma aga enne põllule jõudmist müün koorma maha naabrimehele, siis on sellest saanud kaup. 
Kui ma põrutan oma naist, siis on tegemist seksiga, kui ma laenan naise naabrimehele mõne euri eest, on saanud naisest kaup.


Wiki ütleb selle kohta järgmist (ei saa küll seadustesse üle tuua, kuid kuna seadusandluses kaup kui selline on sõnastamata, käib ka see)


Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted. Teenuseid nimetatakse ka immateriaalseks kaubaks.
Kaupa võidakse vahetada teise kauba vastu (vahetuskaup), mida üldiselt eristatakse vahetamisest raha vastu, kuigi ka raha on kaup, millel on oma hind.
Kauba tootjatelt tarbijateni vahendamisega tegelev majandusharu on kaubandus.



Kaup on ja jääb äriliseks terminiks. Seega kui ma sõidan poodi oma 18 tonnise veokaga, ning ostan sealt paki või 150000 pakki piima, ning suundun koormaga koju, siis ei ole tegemist kaubaveoks kasutatava sõidukiga. 

Ühesõnaga, ma ei leia vajadust kasutada sõidumeerikut enda 18t veokal. Kui selleks pole vajadust, siis miks ma pean kummardamiseks ja koogutamiseks, lihtsalt selleks sõidumeerikut kasutama, seda enda raha eest ülal pidama, ning taatlema ja vajadusel maksma soolaseid trahve, et olla meelepärane juht põõsas passivale mendile, kui tegelikult pole seadusepügal minu jaoks tehtud, ega puuduta mind karvavõrdki, kuigi kõik meediaväljundid maalivad pildi vastavast seadusest valesti, kaasa arvatud ka maanteeameti koduleht ja liikluseadus eesotsas? 
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#13
150000 paki piima transport on juba laiem teema, kui liitrised pakid.
Vasta
#14
Et saada siit teemat, mis oleks teema vääriline koos oma poolt ja vastu argumentidega, võiksid osalised end kurssi viia paari seadusega. Esimeseks oleks liiklusseadus, ning teiseks  (EÜ) nr 561/2006, millele liiklusseaduse vastav osa toetub ja allub. 

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexU...604:ET:PDF

https://www.riigiteataja.ee/akt/10512201...ara130lg12

Kõik ülejäänud pläma nagu... ''kas sa tahad et su laps unise veokajuhi rataste alt läbi käib'', jätke delfi kommentaariumisse või arutage seda oma vanaemaga saunas. 

Väga oleks oodatud siia oma arvamusega ka liiklusjuristika raudvara hr Sirk. 
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#15
Kaup - naabri lehm Võrust Rakvere lihakombinaati, pole kaup - sama teekond vanaema lehmaga. Kas nii, sest naaber ju maksab rahas? Vanaema ütleb aitähh pojake.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#16
(24-10-2015, 01:42 AM)aavu Kirjutas: Kaup - naabri lehm Võrust Rakvere lihakombinaati, pole kaup - sama teekond vanaema lehmaga. Kas nii, sest naaber ju maksab rahas? Vanaema ütleb aitähh pojake.

Kui naaber maksab sulle veo eest, siis on tegemist kaubaga, kuna aga vanaema aitäh pealt tulumaksu riik ei saa, siis ei ole tegemist kaubaga. Nii lihtne see ongi (väikeste kõrvalkalletega). Ühel juhul on tegemist äriga, teisel juhul mitte. Kuid ärgem ajagem sassi seaduse tegelikku sihtgruppi ja seaduse tõlgendamise vigadest tekkivat olustikku. Ega vanaema, ega ka mind, kui piima poest toojat, pole ju tegelikult selle seaduse loomisel silmas peetud. Seega on nii vanaemale, kui ka minule tehtud ülekohut seaduse üldistamisega. Ja siinkohal pole vaja hakata ei mind, ega ka minu vanaema süüdistama, ei selles, et mina ega tema pole nõus sellise ülekohtuga, ega ka selles, et me peame seadusele pimesi alluma, vaid tegemist on siiski seadusloojate näpukaga, mida oleks vaja parandada nii, et seadus oma otstarvet täidaks seaduse väljatöötatud sihtgrupi jaoks.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#17
http://issuu.com/tooinspektsioon/docs/so...a022c65fd7
Vasta
#18
Väljavõte Võlaõigusseadusest:
§ 774. Kaubaveolepingu mõiste
(1) Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).
(2) Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.
(3) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata veose vedamisele merel.

Kahjuks aga on VÕS väga üldsõnaline, mille alusel võib isegi selle, kui mina annan naisele 200 EURi kleidi ostmiseks, lugeda laenulepinguks.
Vasta
#19
(24-10-2015, 00:10 AM)viplala Kirjutas: ...
Ainus punkt, mille ma leidsin (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 561/2006 )...
Käesolevat määrust on vahepeal mitu korda kohendatud. Vist korda kolm?
Korralikult koolitet kutseline sohver peaks olema targem kui haritud jurist.
Vasta
#20
Lihtsalt tutvustamiseks, kui keegi pole juhtumisi sissejuhatusest kaugemale jõudnud: "Käesolevat määrust ei kohaldata vedude korral, mille puhul on tegemist /---/ kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavate sõidukite või sõidukite kombinatsioonidega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni" (määrus 561, artikkel 3, punkt h). Ehk kui sõita oma 18 tonniga 51 km kaugusele poest suitsu tooma (oma otstarbeks), siis tuleb meerikut kasutada. Iseasi on see, kas, kes ja kuidas seda tõestab, aga see ei muuda asja ja sellega tuleb arvestada. Muidu on pärast üllatus suur ja itk ka valla.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne