24-10-2015, 10:15 AM
Väljavõte Võlaõigusseadusest:
§ 774. Kaubaveolepingu mõiste
(1) Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).
(2) Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.
(3) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata veose vedamisele merel.
Kahjuks aga on VÕS väga üldsõnaline, mille alusel võib isegi selle, kui mina annan naisele 200 EURi kleidi ostmiseks, lugeda laenulepinguks.
§ 774. Kaubaveolepingu mõiste
(1) Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).
(2) Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.
(3) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata veose vedamisele merel.
Kahjuks aga on VÕS väga üldsõnaline, mille alusel võib isegi selle, kui mina annan naisele 200 EURi kleidi ostmiseks, lugeda laenulepinguks.