[ebergs]

Mul pakkuda üks 340. 1987a. kui ei eksi.

Algselt oli 1,4 või 1,6 koos variaatoriga. Variaator kodus isegi alles veel kui keegi peaks tahtma.
Nüüd 2.0 ja käigukast taga.

Omal ajal sai hoolega vuntsitud seda. Pmst oli esimene päris enda legaalne sõiduriist, mille keretöödesse sai usinasti investeeritud nii aega kui raha.
 
Pilt 4-5 aastat tagasi. Nüüdseks 2 rehvi tühjad. Juhiukse klaas katki.
   

[Ööbik]

Aitüma kõigile kommentaarijatele! Valik sai jupp aega tagasi tegelikult ää tehtud. Ma sonkisin ka väljamaa jututubades rigi. Eks see jutt lühidalt sinnakanti jõudis, et sapikas jääbki sapikaks ja keegi ei tea kedagi kes oleks näinud, et vaeva nähtud sapikast miskit rohkemat oleks tulnud kui vaid silmale vaatamiseks. Pikk versioon jutust on, et autod ikka sõitmiseks on. Miuke masin professionaalide käes on võistelnud Escort Mk II või Bemari e30'ga edukalt, st neid võitnud- pisivolvo. Viitsimise korral jalaga segada volvo mootoreid mis sinna peale panna, seffim alfa käigukast või kangem porsche tagasild millega säilub transaxle- autod mis lubaks omanikule selliseid valikuid ja sõidurõõmu pole nii palju kui võib tunduda. Jäin juttu uskuma. 

Käisin huumuse alt oma pisivolvot välja kaevamas. Paberites tuhnides ja allikatelt uurides selgus, et 19 aastat ta metsaääres vahtinud oli. Dokumenteeritud läbisõit 67 tuhh ja väljalaske aasta 81. Mootoris vett ei olnud, käis ringi teine, jahutusvedeliku peale oli sambla kiht tekkinud. Sädet kätte ei andnud, peale kõikide süüdet puudutavate juhtmete värsket üle näppimist sai leegitorust ämblikuvõrgud välja. Peale esimest käivitust alates on järgnevad kõik olnud poolest pöördest, nagu volvodega ikka. Eks ta on kaua passinud ka ja nüüd äksi täis, selle ta tiksub kui siidi. Tahtis ühe päeva jagu elustamist ja välja kaevamist, 19 aastat seisnud masin sõitis ise garaazi alla. #volvopower
Lõpetan põhja aluseid keretöid mis 19a tagasi pooleli jäid, salong vaja kokku saada, esituled hankida(parandamatult katki-otsin neid), elektrit näppida, pidurid üles leida, värvida ja ehk saab suvel liigelda. 

Eks teen ka ühel hetkel projektipäeviku. Karmale mõjub kuidagi eriti tervendavalt auto näppimine mis on samavana kui ise. 

Oskab keegi kommenteerida, kui autol on olemas numbrid mis välja antud enne euroliiduga liitumist siis kas need säiluvad vöi sunnitakse numbrid välja vahetama euroka vastu? Tahaks ikka teise EV aegset märki säilitada. 

[v6sa]

...
Oskab keegi kommenteerida, kui autol on olemas numbrid mis välja antud enne euroliiduga liitumist siis kas need säiluvad vöi sunnitakse numbrid välja vahetama euroka vastu? Tahaks ikka teise EV aegset märki säilitada. 

Kiidan valikut 343 võib olla Rootsis igapäevane, kuid meil on neid vähe järgi jäänud.

Tänast seisu ei tea, kuid eelmisel aastal oli võimalik saada ühekaupa sinilindita numbreid dublikaadina teise kaotuse korral. Riigilõiv oli vist kõrgem, ei pööranud siis tähelepanu. Hetkel seda rida enam hinnakirjas pole:
http://mnt.ee/index.php?id=10776

Iseteeninduses ei ole võimalik valida, kumba soovitakse.

Peatselt saan teada, kas dublikaadi kättesaamisel õnnestub vana number endale jätta. Väidetavalt on see võimalik. Iseteenindusest tellides tuleb panna linnuke, kus teavitatakse kadunud numbriga kaasneda võivatest jamadest.

Tasub uurida, kas õnnestub tellida "kadunud" numbri asemele riigitähiseta dublikaat. Ning siis poole aasta pärast protsessi korrata

[h2rra]

Tsitaat tekstist: Eks see jutt lühidalt sinnakanti jõudis, et sapikas jääbki sapikaks ja keegi ei tea kedagi kes oleks näinud, et vaeva nähtud sapikast miskit rohkemat oleks tulnud kui vaid silmale vaatamiseks. Pikk versioon jutust on, et autod ikka sõitmiseks on.


  Mäletan et nõukaajal üks sapakas loputas kõiki mosse ja zigullimehi  Hipodroomi ringil.  Vastaseid polnud pikalt näha.  Aga noh see oli ju kah ainult silmailuks ja vaatamiseks, kuid tolle aja kohta võimas.   


Ehk mõni meie hulgast teab pikemalt jutumulli puhuda.

[TeeTL]

Kui "enne euroliitu" ei tähenda NL aegseid numbreid, siis europlätakaid peale ei sunnita.

Aga pilti oleks küll pidanud tegema väljakaevamistest. 
Või veel parem -video. Cold start of an old Volvo after 19 years, millega oleks saanud yuutuubis miljonite vaatajate lemmikuks - hetkel on niisugustest videotest seal suur defitsiit.

Tänapäeva urbaniseerunud linnainimesel lihtsalt ei ole võimalik pidada vana autot kuurinurgas ja siis iga paarikümne aasta tagant sättida ja käivitada. Aga hirmsasti tahaks! See oleks nagu ajamasinasse sattumine. Ja siis polegi muud, kui et vaatad igatsusega teiste tehtud videot ja võõraste ämblikuvörkude eemaldumist leegitorust.
Katsu see sammal nüüd autopeale tagasi sättida ja tee ikka video ka. Või tegid juba, aga pole valmis lõigatud ?
Jätku edaspidiseks!

[muska71]

Tasub uurida, kas õnnestub tellida "kadunud" numbri asemele riigitähiseta dublikaat. Ning siis poole aasta pärast protsessi korrata

Mõni aasta tagasi tegin dublikaate ja planketid olid vanad kus on valikuvõimalus ja kuna ma nagunii piiri ei ületa siis pole ja vaja,tädi väitis,et ilma enam ei tehtagi.

[ZIL 131]

Kellelgi on Rootsis ülearu
https://www.blocket.se/uppsala/Volvo_360_GLT_Samlarobjekt_69723167.htm?ca=10&w=3

[spitfire]

Ühinen arvamusega, et 968A on seebikarpidest kõige mõistlikuma välimusega; M kannatab feisslifti tagajärgede all. Võib-olla olen ma noores eas tema kujundusega ära harjunud, aga mulle tundub ta Volvo 343-ga võrreldes suisa kena. Lõppude lõpuks on ta maha viksitud NSU 1200-lt, mis omakorda on maha viksitud Chevrolet Corvairilt, nii et sugupuud häbeneda pole vaja. DAF (mis omanikuvahetuse järel Volvoks nimetati) ei saa kuskilt maha viksitud olla .

Mõtled ilmselt NSU Prinz 4-ja, mis on enam-vähem üks ühele seebikarbiga. Huvitav on seejuures, et selle disainis sama vend (või siis vähemalt osales) kes joonistas Volvo P1800. Svensson Pelle Petterson. Wikipeedia seda ei maini, aga ta on ise seda mingis intervjus maininud. Seda kuulsat Ikea tugitooli joont mina sealt ei leia. Selle auto (NSU) disaini oli rohkem mõjutanud tehase etteantud parameetrid kui kunstniku lennukas joon paberil.

[spitfire]

muidu  kuulnud suht õudsaid jutte vanamehe sõnutsi  oli jabur

venelasel tulid mootorid tehasest nii nagu parasjagu juhtus, tõenäoliselt sõltus kvaliteet palju palgapäeva ja/või riigipühade ajalisest kaugusest.

Ütleks, suht pommikindel kone,sai sellisega vuratud hulk aastaid.Ainuke vbl.mis häiris just see jahutus,suvel kuuma ilmaga,keis ikka puuklots taha kapote vahele ja talviti see hull ahi küttis nii.et sula või ä,õnneks käisid aknad lahti 
Takka järgi on naljakas mõelda,milliste rehvidega sai sõidetud aasta läbi,oli siis talvel kiilakas,või soojal ajal kruusane,vahet polnud.Kiilakaga mudugi oli ka kiirus suht olematu,vahest tuli ka autu keset teed lihtsalt otseks lükata sõidu suunda   Mulle see käula  sobis,väga mahukas,just jalgade ruumi osas

Mind paneb imestama kui hõre see sapika mootori ruum on, moto ja kere vahel ei ole neil mingit tihendit.

Omades 150Hj õhkjahutusega motot pagassis, ütleb minu kogemus, et see ruum peaks olema piisavalt tihendatud, et tekiks alarõhk moto ruumis siis imeb õhku nagu tolmuimeja, muidu jahvatab ventikas ju tühja. A ega seda lennukit tuuletunnelis ei testitud ka.
Nendele lekkivatele õlitorudele pannakse Viton rõngad tänapäeval ja need on põhimõtteliselt igavesed.

[CORRADOg60]

Mind paneb imestama kui hõre see sapika mootori ruum on, moto ja kere vahel ei ole neil mingit tihendit.

Omades 150Hj õhkjahutusega motot pagassis, ütleb minu kogemus, et see ruum peaks olema piisavalt tihendatud, et tekiks alarõhk moto ruumis siis imeb õhku nagu tolmuimeja, muidu jahvatab ventikas ju tühja. A ega seda lennukit tuuletunnelis ei testitud ka.
Nendele lekkivatele õlitorudele pannakse Viton rõngad tänapäeval ja need on põhimõtteliselt igavesed.

Zaparellol nüüd küll see mootoriruumi tihendamine kasuks polnud. 
Õhuvahetus mootoriruumis oli probleem. Tehase õhuavad erilist õhku standardsena külgedelt ja ülalt eriti sisse ei lasknud, alt ja tagant välja ka nagu eriti ei saanud. Ventikas keerutas suht sama kuuma õhku ringi ja nii ta kuumaks minema kippus kui palavam ilm oli.
Eriti hull oli see õhuvahetus vanematel masinatel. 968M-il olid tehasemehed miski õhukanali kokku kombiininud, mis kapoti õhuavast välisõhu pidi ventilaatori juurde toimetama.
Nutikamad omanikud tegid igasugu suunajaid lisaks, vähem nutikad loopisid tehase omadki minema.
Näiteks ühel enda küla käsitsijuhtimisega 968M-il(peremees oli vaatamatta puuduvale jalale väga asjalik sell, elukutselt elektrik, tegi küla peal elektritöid, parandas kodumasinaid ja telekaid, jalgrattaid ja külameeste masinaid) oli kapotil lisaõhusuunaja, mis tõhusamalt õhku väljast sisse haaras. Selle all kapoti all õhukanalisse oli elektriventikas paigaldatud ja kapoti all õhukäigu ja kapoti vahe hoolikalt tihendatud.
Kõhu alla rataste vahele oli transportöörilindist midagi põlle taolist tekitatud. Siis imes sõidutuul alt kuuma õhu välja.
Selle sapikaga käidi suviti/sügiseti tihti Paides turul ja Tallinnas sugulaste juures, haagis aiasaadustega sabas. 
Ja üle see loom ei kuumenenud. Suuremal kiirusel kippus õli rohkem hävitama...

[mossepower]

40 hj sapakas ei kuumenegi üle kui on 3 asja korras: süüde õige (sh. jagaja korras), küttesegu paigas ja silindrid/õliradiaator puhtad (tõukurvarraste ümbristorude tihendite vahelt kipub õli sinna sattuma ning ventilaator ajab selle muidugi rõõmuga laiali). Aga noh kui ideaal-timmis neid masinaid ikka hoita jõuti, eriti kui iga päev sõita oli vaja mitte nagu täneapäeval, hobiautona putitades ja nautides.

Aga nii Sapaka kui Volvo korral ühe asja hindaks küll kriitilise pilguga üle - mis 19 aastat õues seismist masinale teinud on. Salong, plast- ja kummiosad kindlasti kannatada saanud ja korrosiooni ulatus? Näiteks 19 aastat muru peal seisnud sapakal põhja eriti all olla ei saa. Et kas kõikide vajalike asjade korda tegemine ja uue muretsemine tasub ära võrreldes korraliku masina ostuga?
Samas kui soov perekonna "pärandit" säilitada siis arusaadav ka ülemäärase aja ja raha panek masinasse. Samas tekiks kiusatus number teisele ämbrile tõsta ning kokku hoitud summa pealt näiteks tasemel värvitöö, salongi vms. "lisaväärtusi" tellida.

Mina näiteks ei tahaks enam isegi ca. 5 aastat õues seisnud vene masinat endale ehitamiseks võtta. Kummi- ja plastdetailid, sh. salong, tihtipeale ka kroom selle aja peale juba hävinud. Muidugi ei saa selliseid tingimusid seada 60+ aastat vanadele autodele, aga antud teemas arutluses olevaid kohtab veel isegi liikluses igapäevaautona.

[13piisab]

wikipedia viitab 340 reklaamile. See on sinutorust nähtav - ma lootsin kirjelduse põhjal muidugi purunevat betooni näha, aga ses osas tuli natuke pettuda
https://www.youtube.com/watch?v=nf2ATS44osA

[90Deville]

Ka könealuse volvoga seotud klipp:
https://www.youtube.com/watch?v=3RcrRRlKTUM