Prussakad
#1
Tere.

Olen seda foorumit ilmselt juba üle viie aasta igapäevaselt jälginud, aga see ei puutu hetkel asjasse.


Aga mis puutub on see, et millalgi suht palju aega tagasi oli siin teema mis oli seatud prussakatega.

Omale tekkinud probleem nendega, ehk siis otsin kontakti kodanikuga kellel oli/on miskiseid tõrjevahendeid, mis on mõeldud lennukites tõrje tegemiseks.

Mäletan, et pakkus müügiks ka siin. 
Vasta
#2
Kasutaja kalleb
Vasta
#3
Endal parim kogemus Goliath geeliga. U 7-8a tagasi oli maal vanaema püstihädas prussakatega, praktiliselt kõik jaemüügis olevad ained sai mitme aasta jooksul ära proovitud, aga elukatest lõplikult lahti ei saanud. Ühelt tõrjeprofilt õnnestus hankida 5 süstalt geeliga, neist 3 jaotasin 300m2 rehielamu tüüpi talumaja peale tilkadena laiali ja siiani pole prussakad tagasi ilmunud.
Vasta
#4
Sinna on nüüd kõva kolmkümmend aastat tagasi, kui suured pealinna sugulased omad Mustamäe koduloomad meilegi hoiule ja paljunema tõid.
Mürgitati küll igatsugu aerosoolidega, aga abi oli vaid korraks. Maamaja, mis siis, et naabrid puudusid, aga nende fussudega ikkagi kaugele ei jõua.
Mingi kümmekond aastat elati siis sõpradega toitu jagades, kuniks maja päris minu hoole alla sai.
Ükspäev tõi naine töö juurest (lasteaed)  mingit pulbrit, mida sai põranda servadesse külvatud.
Järgmisel päeval töölt naastes oli laibavirn jõhker. Ikka mitu prügikühvlitäit. Korraks nagu tekkis miskine rahu, aga mitte täielik.
Otsustasime siis mõne kuu pärast ära proovida ka värskelt müügile jõudnud prussakalõksud. Sellised plastmasslätakad, mida sai kahepoolse teibiga vajadusel  kogunisti seinale kinnitada. Pidi sisaldama spets toiduollust, mida usinad tööloomad teistelegi raashaaval pessa pidavat armastama tassida ja peale mille mekkimist asjaga miilustanu halvatuks muutub ja lõpuks nälga sureb.
Igasse tuppa sai paar tükki paigaldatud, kööki kulus neid muidugi rohkem. Mõne päeva pärast jäi elu silmnähtavalt  rahulikuks.
Nüüd pole majas juba paarkümmend aastat keegi neid tüütuid seltsimehi kohanud.
Vasta
#5
Kui tegu vana palkmajaga soovitan kilki,laulab ilusti ja püüab ka prussakaid Big Grin ,kui ilma veevärgita maja,siis lase külm võtab ära.Viimane on omal järgi proovitud,kui ka mulle maale toodi mustamäelt koos kapiga.
Vasta
#6
Aastaid tagasi Tartus Narva tornis (tornühiselamu) sokutati neid söödakarpe ka satikatele närimiseks. Mõjusid küll, aga eriti hästi koristajale, kes neid regulaarselt minema pühkis. Surnud prussakaid ta seejuures ei puutunud...
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#7
Minu majas külm neid ei puutunud.
Võib-olla ei külmunud maja ühe talvega niipalju läbi ka, et oleks tappev oln'd, aga jah, vanaisa-vanaema kolisid sügisel välja ja majandus veetis ühe talve omapäi, kuniks kevadel ise sinna pessa elama asusin.
Kurjad keeled kõnelevad, et prussak olla loom, kes tuumasõja üle pidavat elama. 
Vasta
#8
Kunagi, ühes üürikas elades, sai köögi kraanikausi püstloodis seinad toiduõliga kokku määritud. Hommikul oli tore vaadata küll, kuidas hämmingus sitikad enam kausi seinast üles ei saand. Toungue
Vasta
#9
Ema rääkis kuidas Tartus medkooli ühikas lutikad ründasid, voodijalad pandi veekausside sisse  Smile
Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#10
Sellest polnud kasu,lutik kaval loom ronis lakke ja hüppas sealt sööma.
Vasta
#11
Käisin suvel itaalias ja olin ühes odavas hotellis öömaja ning seal oli see asi õige hull...kohe kui hämaraks läks hakkas elu kihama, mingi 20 sitikat oli korraga toas..sulgesin kõik aknad ja uksed jms ning tapsin ära...kuid rahu ei tulnud. Mõtlesin, et vahet pole, teeb siis rõdu ukse lahti ja vean voodi peapoolse otsa rõdult välja ( värske õhk, meelitas peale 44kraadist päevast soojatemperatuuri). nagu eespool painitud, siis vanaema aitas panna need veetopsiid voodijalgade alla jne, kõik tundus turvatud. Jäin magama ja siis järsku lendas mingine 2,5cm prusskas näkku, ärkasin terve voodi neid täis...peale seda enam magama ei jäänud... öö pimeduses muidu kuulasin, et mingi potsatamine käib, mõtlesin, et kuulen luulusid vms, aga siis lendas 1 näkku ülevalt jälle ning vihaga panin tule põlema ja siis nägin, et terve lagi oli neid täis seal ja kukkusid mõned alla iga minuti tagant. niiet Eesti halvale kliimale saab vahepeal tänulik ka olla.

See jutt pole küll abiks prussakate tõrjumisel, aga ehk kellegil huvitav lugeda ja kergem kümmnekonna prusakaga elada ntks.
Kui kohe telefonile ei vasta/telefon on väljalülitatud, siis võtan ise esimesel võimalusel ühendust.
Vasta
#12
Prussak inimest ei söö ju nad tahtsid lihtsalt kaissu Big Grin .
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne