Varjualuse katus millest teha?
#21
(19-12-2015, 16:38 PM)aavu Kirjutas: 5x5 m tahab vist mingit luba või kooskõlastust.

Kuni 60 ruutu nõuab teatist. Ja eskiisi tiheasustusalal. KOV ehitusnõunik teab, mida konkreetses kohas vaja. Wink
Vasta
#22

.pdf   fig-7.pdf (Suurus: 134.51 KB / Tõmbamised: 169)
(19-12-2015, 17:48 PM)virks Kirjutas: Pole küll päris õige, aga vast saab näidiseks võtta.
Käepäraste vahenditega kohapeal tehtud korstna krae laastukatusel.
https://www.upload.ee/image/5414018/Korstna_krae.jpg

Korrektne krae ju. Valtsid lõika nõgusaks , jääb silmale ilusam
Vasta
#23
Kas seadus sellele ka vaatama hakkab, et mul tehtud 50 ja 25 kantmeetrisest kütusemahutist kolalaod. All paar jalandit pikali, otsa uks lõigatud ja riiulid sisse taritud, kinni keevitatud. Et jalgu üles ei pööraks, aatomisõda ära ei veeretaks, on ekstsentriliselt otsapidi kokku kruvitud. Värvitud lapiliseks nagu Aadumeeste parka.  Kusmaalt pinda mõõdetakse- maaletoetumiselt? kontuuri pidi?
Vasta
#24
(20-12-2015, 20:46 PM)pen.skar Kirjutas: Kas seadus sellele ka vaatama hakkab, et mul tehtud 50 ja 25 kantmeetrisest kütusemahutist kolalaod. All paar jalandit pikali, otsa uks lõigatud ja riiulid sisse taritud, kinni keevitatud. Et jalgu üles ei pööraks, aatomisõda ära ei veeretaks, on ekstsentriliselt otsapidi kokku kruvitud. Värvitud lapiliseks nagu Aadumeeste parka.  Kusmaalt pinda mõõdetakse- maaletoetumiselt? kontuuri pidi?

Pinda mõõdetakse kaugemast väljaulatuvast kohast, ehk siis räästast. Kütuse mahuti nagu ka merekonteiner ei ole ehitis.

Katusel käimine ja lume lükkamine on igale katusele halb. Bituumen laineplaati ei soovita vaenlasele ka. Kõige mõistlikum oleks plekk ja lund tõmmata roobiga. Eterniit, bituumen sindel jne. külmub lumi kinni ja ei tule hästi alla.
Hea libe ja valge oleks ka terve katus panna makroloniga.
Vasta
#25
(20-12-2015, 21:04 PM)klemm Kirjutas: ...
Bituumen laineplaati ei soovita vaenlasele ka.
...

Miks?
Vasta
#26
(20-12-2015, 23:31 PM)v6sa Kirjutas:
(20-12-2015, 21:04 PM)klemm Kirjutas: ...
Bituumen laineplaati ei soovita vaenlasele ka.
...

Miks?
ühinen küsimusega, mul vanal aidal ca 20 peal, pole häda miskit.
Vasta
#27
(20-12-2015, 21:04 PM)klemm Kirjutas: Kütuse mahuti nagu ka merekonteiner ei ole ehitis.
Selle kohta öeldi, et kui on kasutusel kui ehitis, siis ka on ehitis. Ehk siis, suvekuudel mererannas olev ratastel ubrik on ehitis, kui vaid nädalavahetustel, siis ei ole ehitis. Mitmendast päevast algab ehitis, sellest sotti ei saanud.
Vasta
#28
(21-12-2015, 00:06 AM)honkomees Kirjutas:
(20-12-2015, 23:31 PM)v6sa Kirjutas:
(20-12-2015, 21:04 PM)klemm Kirjutas: ...
Bituumen laineplaati ei soovita vaenlasele ka.
...

Miks?
ühinen küsimusega, mul vanal aidal ca 20 peal, pole häda miskit.

Mina soovitaks küll vaenlasele sel juhul kui on valesti paigaldatud. Kui on õigesti katus pandud ei ole tal häda midagi, elab nii mõnegi valitsuse üle. Kuid tuleb meeles pidada, et igal asjal oma koht. 
Aquila captas non muscas.
Vasta
#29
(21-12-2015, 01:36 AM)Raivo Kirjutas:
(20-12-2015, 21:04 PM)klemm Kirjutas: Kütuse mahuti nagu ka merekonteiner ei ole ehitis.
Selle kohta öeldi, et kui on kasutusel kui ehitis, siis ka on ehitis. Ehk siis, suvekuudel mererannas olev ratastel ubrik on ehitis, kui vaid nädalavahetustel, siis ei ole ehitis. Mitmendast päevast algab ehitis, sellest sotti ei saanud.
Päris kindlasti mitte ei ole reaalne ratastel ja liikuv asi ehitis. Kui tegu on oma maaga, siis ma pargin seal kus tahan ja seda, mida tahan. Ja kasutan oma vara, kuidas tahan ning seda ei saa mitte keegi mulle keelata. See on Põhiseadusest tulenev paljude erinevate seaduste vastavate punktide kogum. Käib seejuures just ka isikliku maa veekogu ranna kohta. Kusjuures ka registreering ARKs ehk ka avalikul teel liiklemise õigus ei ole üldse tähtis! Samamoodi ei muutu mitte kunagi ja mitte kuidagi telk ehitiseks. 

Jah, uue Ehitusseadustikuga tekkis selline punkt sisse ja see on ka teada, miks: needsinased brittide ratastel majad, kuhu ette-ümber ehitati terassid jms ja öeldi, et on "haagissuvila" ja elatigi sees! Püsivalt! See on pigem ennetav tegevus, et Eestis ei tekiks statsionaarseid treilerparke jms võikust, mis on Rootsis ja mujal Euroopas ammu olemas! Selllega hoitakse ära  tõelist jälkust! 

Tsitaat:§ 3. Ehitis
 (1) Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.
See läheb Kohtus väga tõsiseks tõestamiseks KOVi või muu kaebaja poolt, et otstarve, eesmärk, kasutamise viis või KESTVUS on just see, millena nemad seda tahavad näha. Kuna ehitis on ka rajatis, siis hakkab veel Eestis nalja saama! Ühelt poolt muutus asi mõistlikumaks aga tegelikult saab peaagu IGA vähegi Omanikku pedereerida mille eest iganes! Ja need asjad hakkavadki jõudma Kohtutesse, kus kõigepealt hakatakse "targemate peade" ehk Advokaatide ja Kohtunike poolt üldse arutlema teemal: kas see oli Seaduse mõte? 

Tsitaat:§ 4. Ehitamine

 (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.
Sa ei tohi enam ilma loata oma maale jupikest kuivenduskraavi kaevata, mudaauguks muutunud erateed killustikuga täita, kuhuiganes truupi paigaldada, metsa väljaveoks sisse sõidetud rajatisele nimega "tee" palkidest silda üle kraavi teha jne!jne! 
Aga see EI OLE selle Seadustiku mõte ega eesmärk. Kõik, mis TAKISTAB normaalset elamist ja tegevust, ei ole eesmärgiks! Sest takistamine ei ole jätkusuutlikuse soodustamine ega tagamine. Seda eriti Eesti hajaasustuse puhul. 
Aga kahjuks on tegu järjekordse 101 lolli dalmaatslase soperdisega, kus ilma Riigikohtu otsuseta, mis teataks otse aga peenes juriidilises keeles "Omaniku vara ja tegevus oma maal/oma varaga, mis ei ole ohuks ühiskonnale, on lubatav ja normaalne ilma loa küsimiseta", jääb alles võimalus näiteks Tallinnas koerasitamiilitsalt trahvi saada, kui lased koduõuele tuua koorma mulda ja selle laiali ajad... rääkimata juhusest, kus sa "omavoliliselt" oma koduõues näiteks pinnas-kõnnitee väravast ukseni tänavakividega asendad! 


Tsitaat:§ 1. Seadustiku eesmärk

  Käesoleva seadustiku eesmärk on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.


Mis aga nüüd kuuri katust puudutab: mina valiks äkki trapetspleki... See on konkurentsitult kestvaim, libedaim, tugevaim ja odavaim aga visuaalselt mitte kõige õnnestunum, kui tegu on kiiskava tsinkplekiga. Ma ei tea ühtegi muud sellist katusekatet, mis kestaks aastast 1936 ehk 80 aastat!!! siiani ilma hoolduseta (isegi ei pühita okkaid maha - ise tulevad koos veega, puhastatakse mõnikord vaid renne) ja nii, et tilka ka kusagilt läbi tuleks! Meil siin Nõmmel on selliseid "saksa kulliga" tsinkplekist valtsitud katuseid palju! Eeldus on muidugi: parim materjal ja oskajad töömehed. 
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#30
Tsitaat:Sa ei tohi enam /.../ mudaauguks muutunud erateed killustikuga täita, /.../
Vt ehitusseadustiku lisa 1. Kui tegemist ei ole avalikult kasutatava erateega, siis võib täita omal äranägemisel. EhS välised nõuded kehtivad ikka edasi, nt vajadusel KOV kaeveluba, killustiku asemel lammutusjääkide kasutamisel jäätmeluba jne. 
Vasta
#31
(21-12-2015, 11:06 AM)Daff Kirjutas:
(21-12-2015, 00:06 AM)honkomees Kirjutas:
(20-12-2015, 23:31 PM)v6sa Kirjutas:
(20-12-2015, 21:04 PM)klemm Kirjutas: ...
Bituumen laineplaati ei soovita vaenlasele ka.
...

Miks?
ühinen küsimusega, mul vanal aidal ca 20 peal, pole häda miskit.

Mina soovitaks küll vaenlasele sel juhul kui on valesti paigaldatud. Kui on õigesti katus pandud ei ole tal häda midagi, elab nii mõnegi valitsuse üle. Kuid tuleb meeles pidada, et igal asjal oma koht. 
 Minumeelest on tegu lainesse aetud tõrvapapi ja kotiriidega komboga. Aga kui õpetusest kinnipidada või roovi veel tihedamalt panna, võiks toimida. Õpetuses oli, et alla 10 ..12 kraadise kalde peab olema täislaudis või OSB all. Mingil varjualusel olen näinud, kuidas roovide vahelt oli lihtsalt see lainepapp ära pudenenud (omanikku ei tea ning mis ja kuidas, nüüd tundub et oli värvilise eterniidi pannud. [see oli vast 5...7 kraadi]) 
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#32
Mul naabritel ondulaini nimeline asi ja 10aastaga on päikesepoolne külg otsas omadega.Omal on katusealused kaetud suure eterniidiga ja suht rahul,ainult lumerikkal talvel panin paar lisatuge alla(ei viitsinud lund rookida).Ainus viga on naelte väljaronimine Toungue .
Vasta
#33
ondulainil ja eterniidil on hind sama, kui sebida saab eterniidi isegi soodsamalt kui ondulaini, minul tuli 8eur M2 pruun karastatud värviga ja selles hinnas olid ka 6x100mm puidupoldid koos tihendiga, mis ei roni puidust välja ja hoiab plaadi kindlalt kinni. Eterniit kannatab ka paremini peal käimist kui see ondulain plaat. 
Mina olen eterniidi usku, majale tuleb kindlasti eterniit mitte plekk ainuüksi selle tõttu, et see ei krabise vihmaga.
Vasta
#34
Ehk kellelegi abiks... Puhkehetkel trehvas "Maalehes" teemaga haakuv kuulutus ette:

""Müüa katusepleki tootmisjäägid Soome tehasest. 
Uus kaup, väga suur valik! Hind 2-5 eurot/m2.
 Arukülas Raasiku vallas. Tel. 5398 3916 """
loll on loll olla.
Vasta
#35
Tegin eelmine suvi kuuri katust.
Valik langes nendesamade 'tootmisjääkide' peale.
3,50 / ruut
Ondulain oli kuskil 6.-
Eterniit kuskil 9.-

Tootmisjäägid kujutavad endast erineva pikkusega paanijuppe, ehk paigaldus oli sipa keerulisem.
Mul on 3,5m üks pool ja paanid olid 3m  + jupid otsa. Vend, kes müüs, mõõtis-lõikas valmis.

No ja muidugi on nad kriibitud, puudub garantii (mis reaalsuses puudub ilmselt ka 'poekaubal').
Tunnistan ausalt, et mina ei viitsinud neid svammiga tupsutada, läksid niisama. P-tunne ütleb, et paarkend aastat kestab lõtva.

Olematu kalde puhul peaks tegelikult seda jätkamist vältima. Või siis aluskatte eriti korralikult panema.
Vasta
#36
Ok plekk,aga kumb etem kas trapets või valts?1250 rullist keeraks servad üles ja olemas?
Vasta
#37
(21-12-2015, 20:19 PM)muska71 Kirjutas: Ok plekk,aga kumb etem kas trapets või valts?1250 rullist keeraks servad üles ja olemas?
Trapets. Kõige tugevam. Trapetsplekk on ise ferm. Aga jah, koliseb. Kõrvalhoonele, kus ka kallet vähe, mõistlik valik. 

Vaikuse kohalt on ikka esimesel kohal kivikatus, teine moodne tõrvapapp-sindel ja siis tulevad alles teised. Jättes rookatuse  ja mätaskatuse kõrvale, kui erilised, haruldased ja eksklusiivsed Big Grin  
Minu jaoks majale mistahes eterniidilaadsed asjad alternatiiviks pole. Kodus on kivi ja kunagi tuleb uus kivi, suvekodus ja linna väikese kaldega katusega kõrvalhoonel sindel tollisel laual. Plekk võiks tulla kõnealla, kui katust on a'la 1000 ruutu - mingi tohutu viilkatusega laut vms, siis trapets - ja/või ülikeerulised poolkelbad, katusseinad vintskappide jms "hull värk", siis puhas käsitöö rullist lõigates kohapealse valtsimisega. Eterniit ja teised analoogid on alati olnud odav hädatapp... 
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#38
(21-12-2015, 00:06 AM)honkomees Kirjutas:
(20-12-2015, 23:31 PM)v6sa Kirjutas:
(20-12-2015, 21:04 PM)klemm Kirjutas: ...
Bituumen laineplaati ei soovita vaenlasele ka.
...

Miks?
ühinen küsimusega, mul vanal aidal ca 20 peal, pole häda miskit.

Jäin  natuke hiljaks vastamisega. Siin juba palju juttu vahepeal. Nelja aastaga sulas see põhimõtteliselt ära.Roov oli neljakümnese sammuga ja teisel suvel hakkas roovivahelt kotti vajuma. Kolmandal suvel oli ka pealt tõrv maha kulunud. Õnneks oligi vana kuur ja läks lammutamisele. Uuel garaazil trapets plekk, nagu ka majal. Oleks palju raha oleks jah igalpool kivi. Ja nende 20-30 aastat vanade asjadega on selline lugu, et need kestavadki. Võta sama firma uus ja s..t mis s..t.  Pleki eelis eterniidiga veel kaal, saab sarikate pealt koonerdada, või siis talvel harvemini lund lükata. Olen selline looder ja kooner, et üritan niikuis saab igaltpoolt  Smile
Vasta
#39
Mida kergemaks ajad seda kaugemalt saad katuse ära tuua peale tormi.
Vasta
#40
(21-12-2015, 23:04 PM)klemm Kirjutas:
(21-12-2015, 00:06 AM)honkomees Kirjutas:
(20-12-2015, 23:31 PM)v6sa Kirjutas:
(20-12-2015, 21:04 PM)klemm Kirjutas: ...
Bituumen laineplaati ei soovita vaenlasele ka.
...

Miks?
ühinen küsimusega, mul vanal aidal ca 20 peal, pole häda miskit.

... Nelja aastaga sulas see põhimõtteliselt ära.Roov oli neljakümnese sammuga ja teisel suvel hakkas roovivahelt kotti vajuma. 
Nojah, mul ikka vana laastukatus all, mis lihtsalt vanaks ja auklikuks hakkas muutuma, sel roovitis mingi 25 sendise sammuga umbes-täpselt nagu ta vanasti üle 100 aasta tagasi pandud oli. Keldrile panin mõned aastad hiljem, sel pole kah häda, sammal tükib selga vaid. Aga nendele hoonetele ei julgenud eterniiti panna raskuse pärast ja üksi panna ka väga raske, seda bituwelli võtad mitu tahvlit kaenlasse ja redelit pidi üles.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne