Pulbervärvi eemaldamise võimalused?
#1
Tere,

Vaevan juba pikemat aega oma pead murega, kuidas saada kiirelt ja korralikult pragunenud ja kooruvast pulbervärvist puhtaks metalluksed koos nende juurde kuuluvate lengidega.  Probleem selles, et niisama neid üle ei värvi, sest olemasolev värvikiht kobrutab ja on alt roostes.
Liivapritsi jaoks pidi plekk olema liiga õhuke, relakad ja terasharjad jätaksin kõige viimaseks võimaluseks.
Internetis on juttu Benco B17 nimelisest ollusest, mida meie kaubanduses pole leida. Seepärast küsingi, et mida austet kaasfoorumlased soovitavad. Ei tahaks nagu uskuda, et kellelgi pole kunagi vaja olnud pulbervärvi maha võtta ja saaksite ehk siinkohal oma kogemusi jagada.

Tervitades ja tänades,
IP
Vasta
#2
Kas atsetooniga oled proovinud? Enne ahjuminekut pulbrit lahustab küll.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#3
Enne ahjuminekut lahustab pulbrit ka kombinahhuun pintsel-tolmuimeja Wink Muul ajal jääb pulbervärv siiski abrasiivide või erosiooni pärusmaaks.
_______________________
KKK all the way...
Vasta
#4
Kas kuumaõhuföön ei tee sellele midagi?
Vasta
#5
Igasuguste pritsimise teel puhastamistega olen kasutanud Soodahai nimelise asutuse teenuseid.
Vasta
#6
Need uksed on ahjust läbi käinu juba aastat kümme tagasi. Ilmselt kas "üle küpsetatud" või halvasti puhastatud, sest värv praguneb ja niiskus on alla roninud ning roosteuss närib. Kohati on värv korralik ja hästi kinni. Otsin lahendust, kuidas kogu värv maha saada, et uksed uuesti kruntida ja üle värvida. Kuumutamine fööniga pidi hoopis värvi kinni põletama. Netis oli kirjutis, et alates 1000 kraadist hakkab pulbriks tagasi põlema. Loodan, et see 1000 on F, mitte C. Vähe lihtsam, aga ikkagi keeruline. Seepärast otsin lihtsamaid lahendusi. Hakkan vist esialgu leeklambiga või katusepõletiga proovima, vaatan, mis saab.

Tervitan, IP
Vasta
#7
Miks mitte relakas ja kärg ketas ?
Vasta
#8
Põleti võtab kindlasti puhtaks. Ainult, et kuumus hakkab painutama. Pärast ei pruugi uks enam sirge olla. 400c juures põleb pulbervärv väga hästi ära.
Vasta
#9
Üheks värvieemaldamise võimaluseks oninfrapuna soojedi,kas toimib ka pulbri puhul ei tea,aga vana emailvärvi võtab ahjupottidel küll pehmeks ja pahtlilabidaga maha lükatavaks.Omal vaja alumiiniumpaat puhastada kahekomponentsest värvist-seda ei võta ka liivaprits,soodaga pole proovinud.
Vasta
#10
Vana teema, sattusin siia googeldades.
Head lahendust netist ei leidnudki.

Värvieemaldid olid kõik otsas, siis leidsin riiulist Kenti Gasket & Carbon Stripperi.
Lasin peale ja pulber tuli kaltsuga nühkides maha.
Ehk kellelegi abiks.

.
Vasta
#11
(22-05-2018, 12:32 PM)stihl Kirjutas: Vana teema, sattusin siia googeldades.
Head lahendust netist ei leidnudki.

Värvieemaldid olid kõik otsas, siis leidsin riiulist Kenti Gasket & Carbon Stripperi.
Lasin peale ja pulber tuli kaltsuga nühkides maha.
Ehk kellelegi abiks.

.

Pole veel värvi leidnud, mis "nitrokompressiga" maha ei tule.
Kile kahekorra, kalts detaili alla ja peale, nitrolahusti ja kile võimalikult tihedalt kinni, et ära ei auraks, vajadusel lisad juurde ja lased ööpäeva laagerduda.
Pärast võid suruõhuga puhtaks lasta...
Vasta
#12
(23-05-2018, 00:03 AM)hulgus Kirjutas: Pole veel värvi leidnud, mis "nitrokompressiga" maha ei tule.

Pulbervärvi ikka oma silmaga oled elus näinud?  Big Grin
See on sihuke plastiku moodi kiht, tead, ja isegi tavalised liivapritsi mehed ei taha seda maha võtta...

.
Vasta
#13
(23-05-2018, 08:04 AM)stihl Kirjutas:
(23-05-2018, 00:03 AM)hulgus Kirjutas: Pole veel värvi leidnud, mis "nitrokompressiga" maha ei tule.

Pulbervärvi ikka oma silmaga oled elus näinud?  Big Grin
See on sihuke plastiku moodi kiht, tead, ja isegi tavalised liivapritsi mehed ei taha seda maha võtta...

.

Liivaprits ja keemiline eemaldamine on ikka kaks väga erinevat lähenemist...
Vasta
#14
+1 Nitro koos kaltsu ja kilega korralikult sisse pakkida. Vòib 60 liivakaga korra yle lasta, et kiiremini reageerima hakkaks. Veljed vòib niisama kaanega anumasse pista ja yle ujutada nitroga.
Vasta
#15
Pulbervärv eemaldub nitroga küll. Väga palju loeb värvikihi paksus (kaks kihti tuleb halvemini maha) ja ka erinevate tootjate puhul on värvi käitumine veidi erinev. Ise pole suurte detailidega pidanud jamama ja kilesse pole kunagi midagi mässinud, kuid väiksemad detailid saab uputada nitrosse. Hoida seal 20 - 30 minutit ja siis tuleb värv kaltsuga lükates kihina maha.
Aga sel meetodil on muidugi miinused, sest keerulisema kujuga detaili õnarustest selle värviolluse kättesaamine võib olla paras...
Vasta
#16
Ja kui tahate uuesti pulber värvi peale lasta siis see nitro võib tekitada probleeme. 
Osmetis extra toonitati, et detaile mitte puhastada nitroga sest võib ahjus mulle hakata ajama.
White spirt oli lubatud.
Vasta
#17
Nüüd on vist kohane küsida pulbervärvija teenust pakkuvatelt kodanikelt/firmadelt, mida teha? 

Muidu kiidetakse seda viisi metalli katta maast  taevani ja kui julged avaldada arvamust, et nt. auto esisilla detailide ja velgede katmiseks see ei sobi, tembeldatakse ebapädevaks. Selge on see, et kunde valib odavama värvimise viisi ja autovärvidega värvida tuleb kallim. Siis vaadatakse kui rahvavaenlast, liigkasuvõtjat. Kui aga tarvis uuesti värvida, pulbervärv eemaldada on häda käes.......  Kus on nüüd targad?

Veidi teemast mööda aga haakub probleemi olemusega.
Autoplekksepa- ja keevitustööd,  värvimine, avariijärgne taastamine ning vanasõidukite renoveerimine. http://www.hmp.ee/
Vasta
#18
Ma just eile viisin omal värvipüstolite puhastamiseks mõeldud kapi detailid liivapritsi ja soovisin ka,et need pulbriga üle tuisatakse. Kõik juba kokku lepitud kui mainisin jutu sees,et see ja see asi on pesuprotsessi käigus nitrolahusti sees.
Siis tuli suur stopp! Ning pidin näitama ära asjad mis nitroga otseselt kokku puutuvad. Ja neid ei pulberdata,sest tuleb maha nitroga.

Aga esisillale sobivusest. Oma GTO esisilla jubinad lasin pulberdada Osmetis toona. Läks krunt/tsink/värv.
Sõidetud küll vist jah mingi 15 tuhat kilomeetrit vaid. Aga seda ka igasugustel teedel. On peal täkkeid ja kriipse. Aga roostet ei miskit. Kuigi jah kui oleks vaja parandada,siis oluliselt keerulisem ja ilmselt ikka värviga siis. Samas tuttav tahtis kindlasti,et oleks värvitud. Lasin asjad liivatada ja siis viisin tema tuttava juurde värvida. Seal harjati puhtaks,siis epo krunt ja veoka raamivärv peale. Sõitnud suht sama palju ja kevadel just vahetasin õlisid ja asju ning silmasin,et kivitäkete ja kriipsude juures on näha roostet. 
Mõlema autod seisavad suvel väljas ja talvel garaazis.

Nii,et võta siis kinni mis parem või õigem. Ja kui lasta pulbris need krunt/tsink ja värv kõik peale,siis ega seal eriti hinnavahet tulegi. Ilmselt originaalsust taga ajavatel projektidel on värvimine see õige lahendus aga muidu ilmselt maitse küsimus.
Vasta
#19
(23-05-2018, 13:48 PM)wagoneer Kirjutas: ............
Aga esisillale sobivusest. Oma GTO esisilla jubinad lasin pulberdada Osmetis toona. Läks krunt/tsink/värv.
Sõidetud küll vist jah mingi 15 tuhat kilomeetrit vaid. Aga seda ka igasugustel teedel. On peal täkkeid ja kriipse. Aga roostet ei miskit. ..............
Läks krunt/tsink/värv. Need kes hinda taga ajavad ei krundi, ega tsingi. Haljale metallile lastakse pulber otse peale. Kui pulbervärvija ka materjaliga koonerdab, et hinda alla viia, on häda väga kiirelt käes.
Kindlalt siin mängib rolli eelnev kruntimine ja tsinkimine, mis ei lase rooste minna kuigi värvipind on kahjustatud. 
Võimalik veel ka pulberlakkimine.  Pulbervärv on mõeldud metallkontstruktsioonide odavaks ja kiireks värvimiseks.
Pulbervärv on oma olemuselt kalk ja mehaanilised löögid löövad killud välja. Hilisem eemaldus ,,peavalu"
Seega sillakinnitused rahvakeeli ,,rekka raamivärviga" või ,,Cobraga"
Autoplekksepa- ja keevitustööd,  värvimine, avariijärgne taastamine ning vanasõidukite renoveerimine. http://www.hmp.ee/
Vasta
#20
Kasutage lahusti asemel atsetooni. See on kõvasti kangem ja täiesti puhas aine. Lahusti kuivades jääb alati mingi x kiht pinnale. White spirt jätab samuti rasvase kihi ja sellel ei ole pea üldse värvile mingeid mõjusid (oleneb muidugi värvist aga mõtlen selliseid tööstuslikke) Üks ülimalt jõhker värvi lahusti on ksüleen. On päris palju värve mis atsetoonile ei allu aga ksüleen suudab lahustada. Ksüleeni ja atsetooni ei anna võrrelda lahustiga ühestki asendist kui on vaja puhastada pindu või lahustada vana värvi. Proovige ära ja imestate isegi Smile

E: Ksüleen atsetooni siiski ei asenda ja vice versa. Täiesti erineva toimega ained. Riiulile oleks vaja mõlemad muretseda. Ksüleeniga töödeldud pinnad on vaja samuti atsetooniga pesta muidu jääb rasvane kiht sinna.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne