[viplala]

Ma proovisin ette kujutada kui palju on 10miljonit tihumeetrit aastas. See tähendab järgmist... Kui puu on maha võetud ja läbinud saekaatri, kus puult eemaldatakse mittearvestuslik osa, ehk pinnud. Järele jäänud puhtast puidust saaks kokku liimida pika puidust tee mille mõõt oleks 1mx25cmx40000 km, ehk teisi sõnu, eestis raiutakse iga aasta nii palju puitu, et selle kogusega saaks teha puust kõnnitee tee ümber maakera või siis redeli maalt kuule.

[saarrand]

Lageraie on elamine tuleviku arvelt. Suuresti filosoofiline küsimus, kas see on lihtsalt saagikoristus või vargus tulevastelt põlvedelt.

Mina küll nii ei ütleks. Hommikul just esitasin metsateatise ära, et suvises, täpsemalt 3 juuli, tormis tugevalt kannatada saanud haavikus lageraie teha. Tõsi, kõik puud ei ole pikali, aga samas sinna ei ole mõtet ka midagi alles jätta, sest nad kukuvad sügistormis niikuinii pikali. Ja kui pärast uuendus peale läheb, nagu ka kõigil varasematel minu tehtud lankidel, siis ma ei näe probleemi.
Viimased 3 nädalavahetust olen metsas puhtalt noorendikke hooldanud, 2 päeva läheb veel, siis peaks valmis saama. 5.5 ha 3-4 aastase vahega kuusenoorendikke. Mõtlesin eelmine aasta, et see aasta osa jätan võsalõikajaga üle käimata, aga ikka krt sarapuud  jms kasvab kohati nii võimsalt, et ei saa tegemata jätta. aga ilmselt minusuguseid metsaomanikke, kes oma noori puistuid hooldavad, väga kahjuks ei ole jah.

[PlyVal64]

Kummaline on lugeda keskmaa-meeste poolt tormijuttu :ga tegelikult, kui just tromb või eriline äikesepagi pole liiga teinud, siis ei tohiks küll õigesti lõigatud/hooldatud  metsades kerge tuuleõhk midagi maha murda. Aga see valesti lõikamine algab praegu juba maantee äärest, kuskohas täiesti arutuid tuulekoridore lõigutakse ja puud harjumuspärasest hoopis teise olukorda pannakse! JA siis vaatad, kuidas kerge tuulekesega jälle metsad kukuvad ja teed on läbipääsmatud...

Jällegi - sisemaamehed, küsige mereäärsetelt ja meremeestelt nõu!!! Tulge vaadake neid "esimese rinde" mände ja kadakaid, eks mistahes tormide ja ajuJÄÄGA hakkama saavad! Teil ei puhu peaagu mitte kunagi tuuled 25-30 m/s ehk keskmaal lähebki see loodusõnnetuse mõiste alla. Meil mere ääres on need TAVALISED tuuled ja mul on elu jooksul sealt mereääre metsast ümber läinud KAKS mändi!!! KAKS!!!!Nüüd saa needki enam murduda, sest kadakast ja sanglepast on eraldi tuulemüür ette kasvanud. 

Muusas, selle legendaarse 1967 ja eelnenud 1964 aasta tormide tohutu laastamise taga on tegelikult sellel ajal üliagar nõuka-maaparandus ja ka teede-ehitus!  Lihtsalt sattusid selless eaega võimsad "vale suuna" tormid, uute sirgete teede ehitamine, suured maparandused koos metsalõikusega jne. Sest kõike sedasama tehti ka mere ääres, tekkisid uued tuulekoridorid uutsest suundadest, mis laastasid. 
PS: just kusagil nägin, see võis olla Nõva kaudu maantee ääres, et ilusti oli jäetud lagelangi ja eurotee vahele seesinane "tormiriba" kasvama. Kuigi ka seal lõigati ju teetamm laiemaks, on puud siiani püsti püsimisega ennast tõestanud. Vähemalt ei ole seal uut sirget teetammi elik kõverused on samad ja tuulekoridorid ka ajaloolised. Aga teed seal ühes kohas lolluse lagedaks lõikamisega ja järgmise detsembritormiga on kümned hektarid kummuli.

[mutikas]

Enam ei pidanud olema nimetus lageraie vaid uuendusraie.

[mlsluik]

Kuule Priit, meie tikripõõsad on ka suuremad kui rannarahva männipuud....      

[PlyVal64]

Kuule Priit, meie tikripõõsad on ka suuremad kui rannarahva männipuud....      

No ma ei tea, on Sul tõesti suuremad tikripõõsad Teine tegelane on sanglepp, kes ka kohati mul kännust 70 cm on. Jämedaim mänd on kännust üle meetri...  

[v6sa]

Enam ei pidanud olema nimetus lageraie vaid uuendusraie.

Uuendusraide tegemise üks võimalus on lageraie:
www.hot.ee/sinumets3/sinumets03-13.pdf

[Inri]

Lageraie on elamine tuleviku arvelt. Suuresti filosoofiline küsimus, kas see on lihtsalt saagikoristus või vargus tulevastelt põlvedelt.

Mina küll nii ei ütleks. Hommikul just esitasin metsateatise ära, et suvises, täpsemalt 3 juuli, tormis tugevalt kannatada saanud haavikus lageraie teha. Tõsi, kõik puud ei ole pikali, aga samas sinna ei ole mõtet ka midagi alles jätta, sest nad kukuvad sügistormis niikuinii pikali. Ja kui pärast uuendus peale läheb, nagu ka kõigil varasematel minu tehtud lankidel, siis ma ei näe probleemi.
Viimased 3 nädalavahetust olen metsas puhtalt noorendikke hooldanud, 2 päeva läheb veel, siis peaks valmis saama. 5.5 ha 3-4 aastase vahega kuusenoorendikke. Mõtlesin eelmine aasta, et see aasta osa jätan võsalõikajaga üle käimata, aga ikka krt sarapuud  jms kasvab kohati nii võimsalt, et ei saa tegemata jätta. aga ilmselt minusuguseid metsaomanikke, kes oma noori puistuid hooldavad, väga kahjuks ei ole jah.

 
Ei ole see asi nii hull miskit. Järjest rohkem metsaomanike uuendab ja hooldab oma metsa. Ise käin neid noorendike hooldamas ja valgustusraiet tegemas ja seega näen iga aastaga suurenevat huvi oma metsa uuendada.

[mutikas]

http://www.eramets.ee/wp-content/uploads...i_2016.pdf
lk 8

[olli]

Oman umbes 1,5 hektari suurust, heina kasvanud endist põllulappi. Soov oleks okaspuu mets peale istutada. Kõrval kohe naabri ~25a tagasi istutatud männik ja teisel pool sama vana ise kasvanud kaasik, mõlemad väga hästi kasvanud. Seega pinnas peaks olema soodne. Olen kuulnud, et istutatud mänd üks kitsede lemmikuid. Kuusega olevat lugu parem? Kitsi on seal igatahes palju. Kumb kiiremini kasvab? Lõppeesmärk oleks ise ehitusmaterjali saada. Kas siis endal või lastel. Olen ka metsaühistu liige, ilmselt taimi mõistlik sealt kaudu tellida või saab neid ka lihtsalt osta kusagilt? Istutada tasub kevadel? Kas kasutada suletud või avatud juurekavaga taimi? Arvestades umbes 2000 taime hektari kohta, siis kaua selline töö kogenud istutajal aega võtab/maksma läheb? Ühesõnaga olen üsna võhik metsa istutamise alal, aga sooviks end natuke kurssi viia.

[mlsluik]

Olen kuulnud, et istutatud mänd üks kitsede lemmikuid.

Metsa istutamise kohta ei oska hetkel veel miskit tarka lisada kuna isegi alles poisike sel alal kuid korralikult hautatud kits maitseb küll kõigile, või siis hoopis marinaadi... pigem selles on küsimus?    

[olli]

Haha, point õige  Ma ise alles nii värskelt maal toimetama hakanud, et ei oska kohe selle peale tullagi.

[maisalup]

vahet pole kas kuusk või mänd, kõik nad maitsevad kitsedele. Selle röövlooma tõrjeks metsades on mingi kulla hinnaga bioloogiline mögin mis kuuse või männi latva määritakse, pidi selle maitse ebameeldivaks tegema ja hoidma kitsed/põdrad eemal, või tee aed ümber tervele alale.

[viplala]

Kui majas peaks ahjuküte olema, paneks ma sellele piskule hoopis lepa või haava peale kasvama, saaks elu jooksul korduvalt sealt kasu. Kuuse ja männiga jääks ainult tegemise rõõm.

[mihkelr]

Kooli ajast meelde jäänud, et vaese mehe variant sellele möginale võis olla majapidamisseep, aga vot ei mäleta, kas tuli sellest ka mingi pasta teha või aitas ka lihtsalt postide/okste külge riputamine, kahjuks õppematerjalide seast ühtegi kinnitust ei leidnud.
Võid isegi vähe suurema istutustiheduse teha, sõltuvalt kasvukoha tüübist pannakse isegi kuni 5000 taime hektari kohta. 
Põllumaa ja okaspuud on muidugi omaette teema, enda õpingute vältel näidati vist pea igal praktikal Järvseljal ühte põllumaale istutatud kuusikut, nimelt oli hoolduraiete käigus nö. vohama hakanud juurepess, hooldatud alal oli see peaaegu igal teisel puul, hooldamata alal mõnel üksikul.
Ise läheks ka pigem lehtpuu rada, või siis nt. kase ja kuuse kooslus. Kui on soovi, kirjuta, saan otsida sulle mõned õppematerjalid metsa uuendamise teemal, põllumaa metsastamisest seal küll juttu vähe, aga abiks ikka.

[Daff]

Kuusega ongi see kurb lugu, et ta ei kannata põllumaale istutamist. Juurepess on kohe kohal. Ei talu liigviljakat kasvukeskkonda. Teine juurepessi tekkepõhjus on tallamine. Kuna kuuse juured on pinnalähedased siis igasugune tallamine vigastab juurt ja sellest saab alguse juurepess. Vanad talumaad kus karja karjatati metsa all on kõik juurepessist kahustatud. 
Kuuse peajuur ei lähe sügavamale kui 50-60 cm ja siis hakkab kasvama paralleelselt maapinnaga. Tuuleheitega kenasti näha kui kuused kummuli ja terve "hektar" maad kaasas.

Teine karm teema on kitse- ja põdrakahjustused. Värskelt istutatud puude eest "kannab hoolt" kits kes käib ja hammustab istikutel ladvapunga küljest ära. Ta on selline põrguline kellele meeldib just värskelt istutatud taim. Istutatud taime kõrval olev omajuurne jätab ta külmaks ja seda ta ei puutu. Põhjendatakse seda sellega, et taimeaiast toodud taim on väetatud ja magus ning teine põhjus on tema uudishimu. Kõik uued asjad metsas ja aias  peab ta kas hamba või sarvega järgi proovima.

Nende kahjustuste vältimiseks on olemas erinevad repellendid mis enamus põhinevad verepulbri baasil. Kui selle möginaga ladvad kokku määrida siis see hoiab kitse eemale taimedest. Taimede möksitamine on aeganõudev aga tasub ennast ära.

[tcumen]

Olen samuti lugenud/kuulnud soovitust põllumaale esimeseks puistuks okaspuud mitte panna. Mainitud juurepessuohule lisaks ei pidavat saadav puit olema eriti kvaliteetne, rabe pidi olema.

[v6sa]

Olen samuti lugenud/kuulnud soovitust põllumaale esimeseks puistuks okaspuud mitte panna. Mainitud juurepessuohule lisaks ei pidavat saadav puit olema eriti kvaliteetne, rabe pidi olema.

Tasuta lõunaid ei ole olemas. Tahate kiiret kasvu, siis on puit nigel. Tahate head puitu, siis laske sel ise kasvada seal, kus tahab. Okaspuu ei ole kunagi pioneeriks, ikka lepp või kask. Paju tuleb servast peale.

Küsijal tasuks minna kohalikku metsaühistusse ja oma maatükist juttu teha. Kui hästi läheb, on ehk mõni projektki riupakil, mille serva alt osa kulusid kaetud saab. Kambaga ostes saab taimi soodsamalt, aga kevadeks tellimise aeg on vist juba läbi. Aga oma soov anna üles, igal kevadel pakutakse väikemaid partiisid ka väljaspool tellimisnimekirja. Igal juhul: mine ja räägi, saad oma küsimustele vastused.

[Daff]

Kui metsa istutada siis peab ka veel vaatama kasvukoha tüüpi. Igal pool iga puu ei kasva, ei looduslikult ei kultiveeritult. Alati ei saa arvestada oma vajadustega, vahel tuleb ka loodusele näkku vaadata ja tema poolt kehtestatud reeglite järgi mängida. Igal puul on omad nõudmised.
 Isegi paljukirutud/kiidetud lepp. Tema näiteks kasvab eranditult hea ja toitva maa peal. Teda loetakse lausa mullaviljakuse indikaatoriks, kus on lepp sinna võid ka põllu teha.
Kuuske on mõistlik kasvatada segametsana kase või männiga. Nemad hoiavad kuuse külgedelt varjus ja annavad ka ladvale mõõduka varju, jättes kuuse teise rindesse, mis on viimasele eriti meelepärane ja ka omanikule sest sellistes tingimustes kasvab kuusk kõige kiiremini andes sirge ja laasunud tüve.

[diesel]

tavalise põlluna kasutada enam ei saa?
kui ikka puupõlluks vaja teha, siis aed ümber ja hübriidhaab maha.