[Inri]

Kui metsa istutada siis peab ka veel vaatama kasvukoha tüüpi. Igal pool iga puu ei kasva, ei looduslikult ei kultiveeritult. Alati ei saa arvestada oma vajadustega, vahel tuleb ka loodusele näkku vaadata ja tema poolt kehtestatud reeglite järgi mängida. Igal puul on omad nõudmised.
 Isegi paljukirutud/kiidetud lepp. Tema näiteks kasvab eranditult hea ja toitva maa peal. Teda loetakse lausa mullaviljakuse indikaatoriks, kus on lepp sinna võid ka põllu teha.
Kuuske on mõistlik kasvatada segametsana kase või männiga. Nemad hoiavad kuuse külgedelt varjus ja annavad ka ladvale mõõduka varju, jättes kuuse teise rindesse, mis on viimasele eriti meelepärane ja ka omanikule sest sellistes tingimustes kasvab kuusk kõige kiiremini andes sirge ja laasunud tüve.

Oled täitsa kindel? Lepp kasvab ka madalama toiteväärtusega pinnasel . Kuuski saab kaskedega koos küll, aga kuuse ja kase vahe peaks olema minimaalselt 2,5m (soovituslik 3m) kuna oksad piitsutavad kuuse ladva ära ja kui arvestada mitu tm. Ha kohta nimoodi kaotad (kuuskede vahe 1,5-2m)

[Inri]

Oman umbes 1,5 hektari suurust, heina kasvanud endist põllulappi. Soov oleks okaspuu mets peale istutada. Kõrval kohe naabri ~25a tagasi istutatud männik ja teisel pool sama vana ise kasvanud kaasik, mõlemad väga hästi kasvanud. Seega pinnas peaks olema soodne. Olen kuulnud, et istutatud mänd üks kitsede lemmikuid. Kuusega olevat lugu parem? Kitsi on seal igatahes palju. Kumb kiiremini kasvab? Lõppeesmärk oleks ise ehitusmaterjali saada. Kas siis endal või lastel. Olen ka metsaühistu liige, ilmselt taimi mõistlik sealt kaudu tellida või saab neid ka lihtsalt osta kusagilt? Istutada tasub kevadel? Kas kasutada suletud või avatud juurekavaga taimi? Arvestades umbes 2000 taime hektari kohta, siis kaua selline töö kogenud istutajal aega võtab/maksma läheb? Ühesõnaga olen üsna võhik metsa istutamise alal, aga sooviks end natuke kurssi viia.

Kui sul huvi siis saada ps  oma kontakt ma hirm laisk kirjutaja. Minu leiva toob lauale mets. Põhiosa noorendike hooldus alates istutusest kuni nooruki ikka jõudmiseni  .

[mihkelr]

Pigem on lepp viljakuse indikaatoriks sellepärast, et lepp lisab mulda lämmastikku, seda siis juurtel elutsevate mügarbakterite abil (sama teema nagu liblikõielistega). Samuti on lepiku alla tekkinud varis üsna viljakas, st. lepp ei tõmba kõiki toitaineid sügise saabudes lehtedest välja. Lepp muidu väga hea valik, otsest raievanust pole, sisevoodrina lepalaud ikka kuradima ilus ja küttepuuna igati sobilik.

[Daff]

Oled täitsa kindel? Lepp kasvab ka madalama toiteväärtusega pinnasel . Kuuski saab kaskedega koos küll, aga kuuse ja kase vahe peaks olema minimaalselt 2,5m (soovituslik 3m) kuna oksad piitsutavad kuuse ladva ära ja kui arvestada mitu tm. Ha kohta nimoodi kaotad (kuuskede vahe 1,5-2m)

Seda pole ma ise välja mõelnud vaid seda õpetati meile juba koolis. Ja igal asjal on erandid. Ka mänd kasvab soos kuigi on tegelikult liivase või liivsavi pinnase taim. Erandeid leiab kõigi puude kohta.

Kuuse ja kase koosluse saamine on reeglina järgmine. Esmalt istutatakse kuusk maha 1,5-2x2m vahedega ja kultuurihoolduse käigus jäetakse järele kuusele toeks kask mis on kiirema kasvuga ja jõuab varsti kuusele järele ja läheb tast mööda, selleks ajaks on kuusk juba piisavalt tugev, et varju jääda ning tekkib olukord millest eespool juttu oli. Sellises olukorras pole mingit hirmu, et kuusel ladva ära peksaks. 
Kui aga istutada kuusk koos kasega siis kiirekasvuline kask võtab võimust ja ei taha lasta enam kuusel normaalselt kasvada. Jääb liiga alla, hakkab kiratsema ja jääbki kääbuseks. 
Enesestki mõista ,see ei ole seadus. Kõik oleneb kasvukoha tüübist ja tingimustest mida antud kohal pakkuda on. Metsa teema pole must-valge. Siin on meeletud variatsioonid.

[maisalup]

Ei kaota midagi kui hõredamalt istutad ja kaske vahele, sest umbes 20 aasta pärast pead pooled kuused niikuinii välja lõikama, et tugevamatele kuuskedele ruumi teha.  Olete mehed näinud mõnd 80 aastast kuusikut kus kuused kõik 2 meetriste vahedega? Mina ei ole, nii tihedalt suudab kuusk kasvada kui on väiksemas puude grupis mitte aga suures metsas 1,5ha suurusel alal... Seal tekib niikui nii looduslik uuenemine. Küll aga põllu maal kasvavast kuusest ei pruugi palgipuud saada, kuna tükib mädanik kallale tulema, miks see nii on ei tea, kuid et see nii on siis seda rääkis kunagi ammu vanaisa kui ta tahtis karjamaa serva kasvanud puudest palki teha ja mõni üksik puu kõlbas ainult palgiks.

[Inri]

Ei kaota midagi kui hõredamalt istutad ja kaske vahele, sest umbes 20 aasta pärast pead pooled kuused niikuinii välja lõikama, et tugevamatele kuuskedele ruumi teha.  Olete mehed näinud mõnd 80 aastast kuusikut kus kuused kõik 2 meetriste vahedega? Mina ei ole, nii tihedalt suudab kuusk kasvada kui on väiksemas puude grupis mitte aga suures metsas 1,5ha suurusel alal... Seal tekib niikui nii looduslik uuenemine. Küll aga põllu maal kasvavast kuusest ei pruugi palgipuud saada, kuna tükib mädanik kallale tulema, miks see nii on ei tea, kuid et see nii on siis seda rääkis kunagi ammu vanaisa kui ta tahtis karjamaa serva kasvanud puudest palki teha ja mõni üksik puu kõlbas ainult palgiks.

80 aastapärast ei saa olla nii tihe. Enne tuleb kaks harvendust   . Ma olen küll puru tatikas , aga enamus minu elust on möödunud merel ja metsa ja ma julgen juba veidi väidelda selĺel teemal. Aga laisk olen ikka ja pikalt kirjutada ei viitsi.

[PlyVal64]

Ma arvan, et puuliik, mida tasub kasvama panna, sõltub eelkõige ikka asukohast! Ma ei ole küll istutanud vaid mänd ise paljuneb ning teeb seda väga võimsalt! Justnimelt vanadele pool-looduslikele karjamaadele, kuskohast pole nüüd aastakümneid enam niidetud, sinna kasvab uhke mänd. Aga tegu on mere äärse liivapõndaku pealse alaga. Männi "juurdekasv" on jämedalt 2-meetrine puu 5-6 aastaga. Seda alal, kuskohast sai paari aasta eest pappel maha lõigatud, nüüd viskab jõuliselt mändi ja kuuske peale ehk igavene kena tukake tuleb. Samas sanglepp ei paljune üldse, kuigi merepool on märg maa - ikka samamoodi mänd. Sanglepp paljuneb omaenda keskkonnas ja kõik.

[mihkelr]

Eks see mänd ka ikka valib seda kasvukohta, mul hoovis ka paar mändi, üks annab juba paraja põlispuu mõõdu välja, käbidki suht tihti otsas, aga väikseid mände võin ühe käe sõrmedel kokku lugeda, kuusega suht sama lugu, suured puud ümberringi, aga looduslikku uuendust väga ei teki, pinnas korralik, niitmata hoovi osal sama lugu. Ei tea, kas teevad rähnid ja oravad puhta töö või milles asi. Vastukaaluks tuleb hoolega vahtra, tamme ja mingil määral ka saare looduslikku uuendust, ei loe neile sammal, vana niitmata rohi/hein jne, mis ka muidugi paha variant pole. Toomingast, haavast ja lepast ei hakka parem rääkimagi, omaette nuhtlus juba, eriti toomingas ja haab. Sanglepp kasvab eelkõige lodu tüüpi kasvukohas.

[olli]

Väga põnev arutelu tekkinud, loen täitsa huviga. Noor kaasik on mul seal juba olemas, kust kütet tuleb ainuüksi sanitaarraidega juba rohkem kui vaja. Sellest ka huvi eelkõige okaspuu vastu. Aga selge on muidugi ka see, et looduse ja kogemuste vastu punnida pole mõtet. Eks seetõttu ma ka uurin. Oma kartulimaa on samuti olemas ja seega põllumaana pole see konkreetne lapp kasutust leidnud. Eks peab seda asja mõtlema veel ja vast on metsaühistuga ka hea mõte rääkida tõesti. Võimalikust õppematerjalist olen huvitatud kindlasti, aga telefoni teel nüüd jõulu ajal kedagi tülitama ei hakka.

[tcumen]

Siin teemas:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=52095&pid=412150#pid412150
tuli juttu looduse kaitsjatest ja kaitsealuste liikidega kaasnevatest piirangutest.
Mul tekkis küsimus, mis võibolla siia paremini sobib: kas kusagilt avalikest allikatest on võimalik leida ka infot, milliseid konkreetseid kitsendusi seab konkreetse liigi esinemine konkreetsel kinnistul?
No näiteks musträhn kinnistul x. Mida selle linnu elutsemine kinnistul metsaomaniku jaoks tähendab.
Maaameti kaardiserveris on piirangualad märgistatud, mööda riigiteatajaid kaevates leiab ka kaitseala moodustamise aktid ja üldsõnalise mula selle ja tolle eluka või taime kuuluvuse kohta sellesse ja tollesse kategooriasse.
Mingeid kaitsealuste liikidega seotud kirju pole saadud.

Oskab keegi selle kohta midagi kosta?

[ZIL 131]

Muide omanikku teavitatakse. Aga lisaks on veel kirjas, et avalikult ei või mina edasi teistele teavitada

[tcumen]

Et kui pole teavitust, pole ka piirangut?

[Tift]

Vabandust, aga ei viitsinud kogu teemat läbi lugeda, päris metsavõhik ega vihkaja ka pole, elame sõbralikult. Ütlen lühidalt, kuidas toimisin umbes 1,2 ha metsatükiga, mis oli juba ammu mahavõtmisküps. Sees oli kuuske, mändi, kaske, haaba ja muud puitu.. 
 Ei mõistnud ka alguses kust otsast alata.. Niisiis lasksin teha metsamajandamiskava 10 aasta peale. Eesmärgiks metsa uuendamine. Selle aja jooksul pidin kõrvaldama haiged, vanad, täisküpsed okaspuud jne. Samuti teatud protsentide ulatuses lehtpuud, need küll siis praktiliselt kõik täiskasvanud, väiksemad jäid alles, niipalju, kui jäid pärast okaspuu langetust . 
 Esimesel-teisel aastal alustasingi aluse puhastamisega... seitsmendal aastal sai okaspuu maha võetud, samuti lehtpuu...ja kohe samas ka ära viilutatud (mobiilne lintsaag) . Tarbepuuks sobimatu läks kütteks. Hmm..sarnaselt Talupoeg-Taluja`le läks kütteks kuni pöidlajämedune oks... Igavene jant oli, aga lõppkokkuvõttes tasus ära!
 Järgmisel kevadel istutasime uued männi-kuuse istikud asemele, kokku pea 6,5 tuhat tükki ja mitte ainult mahavõetud metsa asemele, vaid ka söödis olevale maale, las kasvab... 
 Lugupeetud teemaalustaja 4 ha suurune "lapike" on hea suutäis üksinda tegutsemiseks..sesmõttes, et üksinda ja kiiresti seda korda ei tee.. kui on käest läinud ja tahaks siva korda saada, siis võsa ja rämpsu võtavad maha ja lasevad läbi hakkemasina ka erinevad selle teemaga tegelevad ettevõtted. Ei pea kohe lageraidega tegelema... Ja mõned isegi maksavad selle eest  .

[Tift]

Ma arvan, et puuliik, mida tasub kasvama panna, sõltub eelkõige ikka asukohast! Ma ei ole küll istutanud vaid mänd ise paljuneb ning teeb seda väga võimsalt! Justnimelt vanadele pool-looduslikele karjamaadele, kuskohast pole nüüd aastakümneid enam niidetud, sinna kasvab uhke mänd. Aga tegu on mere äärse liivapõndaku pealse alaga. Männi "juurdekasv" on jämedalt 2-meetrine puu 5-6 aastaga. Seda alal, kuskohast sai paari aasta eest pappel maha lõigatud, nüüd viskab jõuliselt mändi ja kuuske peale ehk igavene kena tukake tuleb. Samas sanglepp ei paljune üldse, kuigi merepool on märg maa - ikka samamoodi mänd. Sanglepp paljuneb omaenda keskkonnas ja kõik.

 Nujaa... tõsi on ju see, et eri liigid tahavad vastavat mulda ehk sobivat kasvukohta saada. Männile ja kuusele sobivad liivasemad kohad, kuusele ka tumedamad mullad, mänd sinna aga väga ei trügi. Erandeid üksikuid ju on . Tahad mändi mustale mullale - pane istutades koorem liiva auku  ! Sanglepp kasvaks aga hea meelega veele ligemal ja hästi tumedal mullal , sama, aga pisut kuivemas elutseb ka tavaline lepp kenasti.. Ka kasele ei meeldi liivakas pinnas, seal ei püsi niiskus, kasele andke savi..

[mihkelr]

Skännisin mõned tabelid ja joonised sisse. Väheke viltu jäi, aga nii paksust raamatust skännimine on juba omaette ooper. Raamat muidu väga asjalik.
Allikas - Laas, E., Uri, V., Valgepea, M. (2011). Metsamajanduse alused
Pildile klikkides saab info nupu alt ka originaali kätte. Kui kedagi häirib võin ka väiksemate piltidega asendada (albumist saab originaalid ikka kätte)

Majandusmetsade raiestikele kultiveeritavad puuliigid, kultiveerimisviisid ja -tihedused kasvukohatüübiti.


Peapuuliigid majandusmetsades


Lehtpuudega kultiveerimiseks sobivad alad


Okaspuudega kultiveerimiseks sobivad alad

[olli]

Tänud!! Huvitav materjal. Kasvukoha tüübi määramine tundub siin juures kõige keerulisem olevat.

[mlsluik]

No näiteks musträhn kinnistul x. Mida selle linnu elutsemine kinnistul metsaomaniku jaoks tähendab.

Et lähiajal on rähnihautis laual ja elu läheb peale delikatessi maitsmist vanaviisi edasi?   

[wagoneer]

Mulle tuli kena ametlik kiri vastavatelt organitelt,et vot nüüd on nii,et teie metsatukas pesitseb mingi kotkas. Ei viitsi papprit üles otsida,aga oli seal piiratud raie nii,et pesapuust mingile maale ei tohtinud isegi kõndida ja kusagilt tohtis kikivarvul seene ära korjata ilma kummardamisel peeretamata. Ja mingis maast tohtis juba vastava loa saamisel oksa murda ja nii edasi. Ühesõnaga ilge geberniit. Ja vaatamata sellele,et kotkas peale teist aastat sealt lahkus on see pesapuu koht ikka veel vist 5a peale viimast märkamist kaitse all.
Ja kellegile ei tohtinud avaldada täpset pesapuu asukohta
Samas oli seal ka mingi kompenseerimise teema. Aga see ei tundunud eriti mõistlik olema. Ja nii ongi mul veel 4a(juhul kui mõni ornitoloog jälle kotkast seal ei märka) 1,2h kaitsealust metsatukka. No positiivne on vähemalt see,et metsatukal koguaeg riigi valvas silm peal ja keegi ei kipu varastama tulema ka ümber asuvat metsatukka

[maisalup]

See kotka teema on täielik jura. Kui rahakott paks on siis võib kõike. 
Alles 2 aastat tagasi oli tee ääres näha kus tehti suur lageraie ja ainus puu mis püsti jäi oli kotkapesaga, mõne päeva pärast võeti see puu ka maha. Polnud kuskil kisa, et issand jummel mis nüüd tehti.

[mihkelr]

Need looduskaitsjad on vahvad tegelased jah. Tuli ka aasta või poolteist tagasi postkasti kiri, et teie valdustelt on leitud selline liik nagu Virgiinia võtmehein. Hetkel ei teagi veel, mis asjast edasi saab, seal piirkonnas (Ida-Virumaa) võtab see dokumendi jant tavaliselt kordades rohkem aega. 
Sai uuritud ka selle leidmise tagamaid, tuli välja, et pidigi olema mingi tibi, kes heast peast (lugeda vabast ajast) kondab metsades ja otsib mida veel saab kaitsta. ~70ha pealt kolme taime leidmine on muidugi omaette saavutus. Kui õigesti mäletan, siis koju tulnud kirjas oli ka mingi klausel, et taime hävitamisel või rikkumisel on neil õigus kohandada trahvi kuni 1200 euri, teoreetiliselt võib vist tuletada, et kui mõni metsaloom otsustab selle ära süüa, siis trahv tehakse ikka.
Selline tunne, et varsti vist ongi kõik üks loodusreservaat. Kõik kahepaiksed ju looduskaitse all, teoreetiliselt ei tohi kodus tiiki ka süvendada kui konnad või vesilikud sees, ometigi nad igas vähegi suuremas lombis pesitsevad. Sama lugu näiteks kuklastega, samuti looduskaitse all.