Metsa majandamine ja sellega seonduv

(18-02-2017, 11:11 AM)maisalup Kirjutas:  Haaratsi teema sai lõpu sellega, et leidsin oma vanaraua hunnikust kõvera raudlati mis kunagi on olnud vist nn terasest karuäkke osa ja sobis ilusti haaratsi materjaliks. 40x12mm siis ristlõige ja poldid 12mm peaksid pidama. 
Tuleb teha veel väike materjali otste lühemaks optimeerimine ja värv ning valmis ta sai. Haarade vahele läheb kuni 40cm, rahuldab esialgu mu vajadused ilusti ja tundus toimivat ka väga hästi esialgsetel katsetustel.

Tundub, et mõtted on sama rada liikunud. Sain suvel analoogse asja valmis, küll pisut tummisema, aga otstarve ka kraanaga tummisemate tüvede tõstmise tarbeks.[Pilt: 1]
Vahele mahub 80+cm nott, kaalukatsetused kraanaga näitasid vastupidamist 2tn tüvele. (tüvi rihmadega kastis kinni, kraana rohkem ei jaksand). pildil olev nott oli vist 90cm, hinnanguliselt napp alla tonni.
[Pilt: 1]
Ainus nõrk koht oli haakurterade s--t keevitus, mis hiljem sai üle tehtud.
Nüüdseks on paar-kolmkümmend tihu läbi tõstnud, sh. raskeid ja pikki tüvesid. Tasakaalu ei üritagi ajada, alati vajub kaldu. Isegi ühest otsast tõstes, kui julmalt haaratsit painutama hakkab, on vastu pidanud. Vahelt on ära kukkunud paar korda, aga siis ka kohe maast alustades, mõlemal korral kas pude tüvi, või paks koor ja kehvasti haakinud.
Algul jätsin ka terade otsad pikemalt üle, hiljem lõikasin maha ja käiasin siledaks: hakkasid teistesse tüvedesse haakima jms.
Järgmise teeks pmst samasuguse, ehk tõesti alumised kaared veel kumeramaks, et rohkem ümbert haaraks ja ülemised õlad pisut pikemad, et veel kõvemini haaraks. Ülemisele õlale võiks troppijale veel käepideme lisada.
Üksi saab oluliselt lihtsamalt, kui troppidega mässates ja tihedalt maas või hunnikus olevate tüvede jaoks asendamatu.
Vasta

(17-12-2017, 17:59 PM)viplala Kirjutas:  Sattusin ühe artikli  peale ja tekkis paar küsimust. Kui lugeda sealt, siis palgi hind mida nad sisse ostsid oli 70-75 euri tihu. Palgist tuleb välja umbes 50-60% saematerjali + jäägid ja muu praht. Aastas müüvad 2300tm saematerjali ja selle materjali ostuhind peaks olema 2300x2x70 see teeb umbes 322 000 euri. Aastane käive on nende ütlusel umbes 300 000 euri, mis enam vähem klapib. 
Küsimus on aga selles, et kui sellised on hinnad ja käibed saekaatritel, siis millest nad elavad? Selle prahi müügist mis peale saagimist järele jääb või õhust ja armastusest? On siin tõlkes midagi kaduma läinud või ma ei saa lihtsalt asjale pihta? Tööraha, kulude rida või kasum on ju täiesti puudu.

https://maaelu.postimees.ee/3879317/kesk...b-kiiresti

Seal on ka teatud nüansid Big Grin . Olen ca 7a. saeraamis töötanud ja miskit tean sellest Rolleyes .
Vasta

(17-12-2017, 20:06 PM)hulgus Kirjutas:  Algul jätsin ka terade otsad pikemalt üle, hiljem lõikasin maha ja käiasin siledaks: hakkasid teistesse tüvedesse haakima jms.
Järgmise teeks pmst samasuguse, ehk tõesti alumised kaared veel kumeramaks, et rohkem ümbert haaraks ja ülemised õlad pisut pikemad, et veel kõvemini haaraks. Ülemisele õlale võiks troppijale veel käepideme lisada.
Üksi saab oluliselt lihtsamalt, kui troppidega mässates ja tihedalt maas või hunnikus olevate tüvede jaoks asendamatu.

 Uhke haarats, parim lahendus,need konksu teravikud,et niikui pooled erinevad,ons sel kindel mõte,vms.?
Vasta

(17-12-2017, 22:05 PM)Veskioja Kirjutas:   Uhke haarats, parim lahendus,need konksu teravikud,et niikui pooled erinevad,ons sel kindel mõte,vms.?...

jah Wink
Nii oli lihtsam olemasolev lati jupp pooleks saada...
Algne idee oli laiem teraviku osa tekitada, tasakaalu hoidmiseks, aga kõhutunne ütles, et laiem haardeosa oleks kehvemini hoidnud ja kergemini murdunud. Praktika kinnitab, pigem ei haagi 2 haruline pool, üksik teravik tungib sügavamale.
Vasta

Tegin kunagi sellise haaratsi omale kraana jaoks. Katsetada pole eriti jõudnud, vahepeal sai hüdrohaaratsiga kõik ära tehtud. Aga ilmselt varsti tuleb taas teemaks ning vaja korralikult proovile panna. Materjal on 12mm teras ja poldid M16. Selle pildi pealt ta väga suur ei tundu, aga tegelikult kõrgust üle meetri.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Palju siinsetel kasutajatel elektriliin metsa lõikab?
Küsimus ajendatud sellest, et kas keegi on lasknud kaitsevööndit eleringil sisseraiuda või kas ise tehes on võimalik kulusid liinivaldajatega jaotada?
Vasta

Ei saa aru, mis kulude jagamisest sa pajatad.
Kas tegu on vana sihi laiendamise või uue rajamisega?
Üldjuhul on nii, et peale vastavat kirjavahetust ja tingimuste kinnitamist peaks sõlmuma lepe selle koridori kohta.
Enamasti asja algataja, e. Elering ajab asjad, tellib tööd ja saadav materjal tuuakse sulle tasuta koju kätte ka, kui see mõistliku kuluga on. Ja sortimendi osas on õigus kaasa rääkida. Vähemalt teoorias.
Kui sa ise pead plaani liini kaitsetsoonis raiet teha, siis enamasti tehakse see nö. võõrastele ja erategijatele eelkõige vastikuks, vahel ka kalliks.
Vasta

Seega kasutavad alltöövõttu ja seda et võiks ise teha  ja alltöövõtja ülestöötamise hinna ulatuses hüvitist saada on pigem unistus. Hetkel koridor sees aga kitsas ja plaanin kõrval ka raiet aga igat suvalist oma materjali kallale ei laseks.
Vasta

Mul on liin metsa ääres ja ei tehta seal midagi, elering ütleb, et kui puu liinis siis nemad vaatavad, vajadust ei näe ohtlike puude langetuseks. Nii ma siis ise likvideerin vintsi ja koormarihmaga vedades neid liinile kaldu olevaid puid riskides, et puu võib liinile kukkuda ja sellisel juhul pean ise parandus kulud kinni taguma
Vasta

Leidsin sellise lause

Liinikoridoride laiendamise kord, kui töö teostab kinnistu omanik:

Elering tutvustab kinnistuomanikule võimalusi, nõudmisi, ohte ja töö eest tasu maksmise piirhinda ning töövõtulepingu tingimusi.
https://elering.ee/eleringile-kuuluvad-liinid#tab2

Paistab et tasub jutule minna ja saab nende kuludega oma kulud tasa
Vasta

(19-12-2017, 20:52 PM)Raigo Kirjutas:  Leidsin sellise lause

Liinikoridoride laiendamise kord, kui töö teostab kinnistu omanik:

Elering tutvustab kinnistuomanikule võimalusi, nõudmisi, ohte ja töö eest tasu maksmise piirhinda ning töövõtulepingu tingimusi.
https://elering.ee/eleringile-kuuluvad-liinid#tab2

Paistab et tasub jutule minna ja saab nende kuludega oma kulud tasa

Selline lause kehtib siis kui elering on leidnud, et on vaja seda raiet teostada. Kui seda leiate teie, et vaja teostada, siis just nimelt elering ütleb, et mingit raiet pole tarvis ning vaadake ise kuidas saab ja jääb lootma, et maaomanik teeb ise oma kuludega nende eest töö ära
.
Vasta

Tänud selgitamast 
Käin igaljuhul nende juurest läbi.
Vasta

(19-12-2017, 20:25 PM)Raigo Kirjutas:  Igat suvalist oma materjali kallale ei laseks.

Enda kogemus:
Saadeti kirjad, et vaja teostada liinihooldus e. raadamine. Kusjuures ühendust võttis nö. hanke võitja, et teostame hooldustöid Elering AS tellimusel. Tegu pole päris tavalise elektriliiniga, vaid 330 kV ja 110 kV liinidega, mis kokku võtavad umbes 8 ha maast ära. Kõik tundus tore ja korrektne, saadeti lepingud, volitused, teatis jne. Kõik tore, sõlmisime lepingud ära ja jäime raiet ootama, ootasime-ootasime, ei tulnud, kui ükskord raiuma hakati, oli kevad käes, puud juba vett täis, see selleks. 
Järgmine pärl oli see, et materjal ladustati otse nende samuste liinide alla ja ükski terve mõistusega metsaveoka juht ei tule sinna laadima, kui just järgmise Darwini auhinna kandidaat ei taha olla, lisaks polnud manööverdusruumi ka. Oli olemas korralik teeäärne koht, ~300m liini äärest, jah küll meie kinnistust väljas, aga siiski kasutatav. Ettekäändeks toodi, et traktori ketid kuluvad, ei saa sõita mööda metsateed nii kaugele. 
Lõpuks tükk aega hiljem, kui ähvardasime Eleringi ka asjasse segada, hakati liigutama, enne seda oli jutt, et traktorid mujal jne. Igatahes, telliti vist siis mingi kohalik traktorist vedajaga ja hakkas siis seda hunnikut tee äärde tassima, kui töö oli lõpetanud, siis ega ju ometi tühja käruga koju sõida, umbmääraselt lõime kokku, et kuskil autokoorem pandi vasakule (Ida-Virumaa võlud, eriti kui ise oled peamiselt Viljandimaa inimene, pärast hiljem ei võta kuidagi kinni kust need puud selle mehe õuele jõudsid, politseid pole mõtet asjasse segada, seal maal see bürokraatia nii lihtsalt ei käi). 
Tagatipuks oli palk kogu selle aja peale seenetama läinud, keegi osta  väga enam ei tahtnud, kui siis ainult hakke hinna eest, jämedama kuuse sai onu ehitusmaterjaliks lõigata, ülejäänud lõhkusime küttepuudeks ja nüüd seisab meil Narva külje all igavene hunnik 30cm kase, musta lepa ja kuuse halge. Küttepuid oleks endal vaja küll, aga Narvast Viljandimaale vedades kaotab asi nagu mõtte.

Kokkuvõtteks, kui tööd teostab alltöövõtja, siis passi kogu aeg juures, et asi õige saaks, kui vaja aja näpuga lepingust ka järge. Nimi võib küll puhas ja tuntud olla, aga vingerdatakse ja vassitakse niimoodi, et paha hakkab.
Vasta

(19-12-2017, 23:09 PM)mihkelr Kirjutas:  
(19-12-2017, 20:25 PM)Raigo Kirjutas:  Igat suvalist oma materjali kallale ei laseks.

Enda kogemus:
Saadeti kirjad, et vaja teostada liinihooldus e. raadamine. Kusjuures ühendust võttis nö. hanke võitja, et teostame hooldustöid Elering AS tellimusel. ... Kõik tundus tore ja korrektne, saadeti lepingud, volitused, teatis jne. Kõik tore, sõlmisime lepingud ära ja jäime raiet ootama, ootasime-ootasime, ei tulnud, kui ükskord raiuma hakati, oli kevad käes, puud juba vett täis, see selleks. 
Järgmine pärl oli see, et materjal ladustati otse nende samuste liinide alla ...
Mu kogemuses samamoodi: tulid paberid, täitsin ära ja panin tingimused kirja - masinate jälgi ei tohi murule jääda, materjali ladustamise ja oksade ladustamise kohad, lisaks viljapuude ja põõsaste kahjustamise vältimise. Kirjas oli tööde ajaks pandud mingi nädal vist, esimesel päeval olid naaberkinnistul oksad puudelt lõigatud ja minu kinnistule polnud ükski jalajälg astunud, lumel oli ilusasti näha. Erilist vajadust selleks ka polnud, paar ohtlikku puud oleks nad võinud ju maja lähedalt maha võtta, mul kergem.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne