Metsa majandamine ja sellega seonduv
#1

Et mitte nüüd mootorsae teemat asjasse mittepuutuvaga "risustada", siis tegelikult on oma metsade majandamine täitsa tõsine teema. Kuna siin automotos on koos reaalselt palju tegelasi, kes oma metsade majandamisega kõige muu põneva (tehnika restaureerimisest Päikesekütete ehitamiseni Big Grin ) kõrval tegelevad, siis mõttevahetus ja kogemuste jagamine poleks paha. 

Üks suhteliselt inimese keeles kirjutaud jutuke erinevatest raieliikidest. Ja siit on üks kuratlikult kena ja aus jutt. Ise olen selle järgi käitunud aastaid (kümneidki juba). Aga radasid tehes torkab kahjuks silma tõsine lastamistöö Eesti metsades, eelkõige RMK arutu Looduse hävitamine. See, mis toimub, pole ammu enam metsade tervise eest hoolitsemine vaid Looduse kui terviku tahtlik hävitus. 

Tsitaat:Oma vajaduste järgi metsa kujundades on väga lihtne rikkuda looduslikku tasakaalu, mis omakorda võib põhjustada liikide hääbumist, isegi väljasuremist. Seepärast on soovitatav harvendusraie käigus säilitada surnud puid ning nende püstiseisvaid osi, kui need ei sega tulevikupuude kasvu. Samuti tuleks puutumata jätta lamapuit, võimalikult palju säilitada põõsa-, puhma-, rohu- ning samblarinnet. Metsloomade ning lindude toidubaasis on olulisel kohal vilju kandvad puud-põõsad- ka neid tuleb võimalikult palju säilitada. Järskudel nõlvadel, orupõhjades, liigniisketes kohtades, soosaartel, väga kivistel aladel,näiteks vanade kiviaedade vahetus läheduses ning heinamaal kasvavates üksikutes väikestes saludes on soovitatav jätta raie tegemata, sest üldjuhul ei ole neis kohtades väärtuslikku tulevikumetsa moodustumas, kuid samas muudavad sellised üksikud puutumata kohad metsa oluliselt mitmekülgsemaks. Omaette väga huvipakkuvad bioloogilised kooslused kujunevad välja metsastuvates nn. “majakohtades”, kus endiste hoonete varemed ning marjapõõsad/viljapuud on muutumas metsa osaks. Arvestades praegust väga intensiivset raietegevust, on iga raietest puutumata koht omamoodi haruldus ning looduse suhtes oleks suhteliselt inimlik säilitada natukenegi midagi looduslikku, midagi algupärast.

Kuidas keegi omi metsi hooldab? Lasete hooldada, on metsahoolduse kavad tehtud, tegite ise omas peas iseendale või lasite teha "ametlikud" jne. 
Mina rannametsa/maatükile isegi ei lase ligi ühtegi "tarkpead", sest eelpool kirjutatu järgi olengi asja teinud. Ja selliselt ajapikku tegutsedes, mõne-mõneteiskümne puu ja puukese kaupa hooldades käib ka hobikorras jõud üle. Põnev bioloogiline ja ajalooline kooslus säilub. 

Aga too 4,2 hektarit segametsa, mis on juba arvestatav metsatukk lagedate põldude vahel ja Jägala jõe alguses elik siis kraavilaadsega kahest küljest piirnev, tekitab natuke hirmu. Hetkel on see "täiesti puutumata" aga 30-40 aastat vanust hakkab saabuma. Tihe kui kurat, natuke märg looduslikult, kuigi uudismaad ja ojalaadne jõekraav imavad heaste. 
Kuuse-kase segadik sellisel moel pole väärtus ja "ürgmetsana" ehk täiesti puutumatuna hoida pole mõtet, sest "põnevaid" puuliike a'la kukerpuu, must leeder, lodjapuu, kadakas, sanglepp jms seal pole, mis on meil "teises metsas" . Midagi peaks tegema. Muidugi RMK-tolad ja ahned kapitalistid teeks lageraie ja veel hullem: laseks selle hakkeks. Et saaks öelda edgar-üksjala kombel: "tehtud!" 

Meie mets on ÜLIhästi ligipääsetav, täiesti konkreetne metsatukk inimasustuse kõrval. Ehk pole "karutagumik". Aga käin, vaatan ja ... jõuetus tuleb peale. Raudselt on siin veel analoogse situatsiooni ees seisjaid, raudselt on kogemustega tegelasi ja äkki on mõni, kes suisa lahenduse välja pakub? Kohtlki pole saladus, Järvamaa, Ahula/Neitla. 
Maatükk on vara ja seda ei müüda. Maamaks vaeseks ei tee. Aga niisama hukka lasta, kui tegelikult on linnas ahjuküte... ja hea mootorsae ost on kõige lihtsam asi siinilmas Wink Lased esimesed kümme kaigast maha pikali ja oledki ummikus. 
Vasta
#2

Ma arvan, et siin kohal on võlusõnaks valikraie. Võtad suured raieküpsed ja haiged puud maha, ning kujundad omale meelepärase koosluse ilma lageraiet tegematta. 
Vasta
#3

(30-12-2015, 14:02 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
torkab kahjuks silma tõsine lastamistöö Eesti metsades, eelkõige RMK arutu Looduse hävitamine. See, mis toimub, pole ammu enam metsade tervise eest hoolitsemine vaid Looduse kui terviku tahtlik hävitus.
...

Me oleme nii laisad, et ei viitsi enam käsitsi teha. Masinatega aga valikraiet teha - no ilmselt on kusagil võimalik, aga selle nalja kinnimaksjat ilmselt ei leidu.

Täpselt nii lihtne ongi. Rolleyes

Priidul on valida: kas kulutada igal aastal paar nädalat metsatöödel ja lõpuks pärandada lastele  (pigem küll lapselastele) asjalik hooldatud metsatükk. Ning vahepeal nautida turuhinnast umbes kaks korda kallimat toasooja Toungue

Või müüa lapike kellelegi ja unustada kogu mure, keskendudes Noarootsis toimetamisele.

Eks siia vahele jääb hulk erinevaid variante, mis eeldavad vähem või rohkem võõra tööjõu pruukimist.
Vasta
#4

(30-12-2015, 15:54 PM)v6sa Kirjutas:  Või müüa lapike kellelegi ja unustada kogu mure, keskendudes Noarootsis toimetamisele.

Eks siia vahele jääb hulk erinevaid variante, mis eeldavad vähem või rohkem võõra tööjõu pruukimist.

Müük pole optsioon - kuigi "nire", siis kahest küljest jõega piirnev ja suhteliselt asustatud kohas (elekter, vesi ja isegi kanal lähedal) krunt kõlbab omalegi Smile ISE kõike teha ei jõua-viitsi-taha. Õigemini, mis seal siis teha on, kui pappi pritsiks üle serva Big Grin Mõned  masinad ja seadmed ning halge muudkui tuleb. Ja mets saab ilusaks. 
Eks see selline lapselapsele-teema on aga samas on vara ka hetkel tarbitav. Me võiks seal kevadeti oksendamiseni kasvõi kasemahla lasta...  Tegelikult on ju suisa 2 tükikest, murru asemele kasvab ka vaikselt üht-teist. See on siis lisaks 2 ha küttepuumetsa ja/või noorendiku tegemise koht.  

Küss ongi: kes ja kuidas on sarnases olus käitunud? Muidugi on enamus eestimaalastest metsa rahaks teinud ja mõne ilmetu pilusilmse kräpi liisinud. Äkki keegi siit on vähe teistoodi käitunud, kui ise kohapeal ei ela. 
Võõra tööjõu pruukimine mõlemate osapoolele kasulikult on aga tõsine optsioon. 
Vasta
#5

Üldiselt kui ise tehnikat ei oma, siis on suhteliselt mõttetu ka hakata tehnikat soetama, siis peaksid leidma töötleja, kes käsitsi teeb valik raie, toob materjali välja, ja heal juhul ostab ise ära ka. Mina näiteks alles lasin teha 2ha lageraiet, ehk müüsin raieõigust, kuna seal kasvasid enamasti seenhaigusega nakatunud ja ülekasvanud haavad, lisaks oli tükk pehmel pinnasel. Ema ennem mind püüdis seal raiet teha, lõpuks ütles, et hea kui 0 jäi. Mina aga müüsin raieõiguse fikseeritud summa eest ja polnud minu asi enam kas nemad puidu kätte saavad või ei. 
Aga eks ma tasapisi püüan metsa ikka kujundada sealt kus ligi pääseb ja täpselt nii palju kui ahju alla toppida jõuab. 
Ja see osa mida ahju toppida ei jõua on mõistlik müüki mitte mädanema jätta. 
Tegin kord ka kalkulatsiooni- Raieõiguse müügiga sain sama kasumi kui oleks ise otsinud langetaja, väljavedaja ning ostja. Esimese variandiga aga oli endal rahulikum, polnud koguste jama, masinate uppumise jama ega purjutavate ja venitavate saemeestega õiendamist.
Muidugi müük oli enampakkumise läbi, nii sain käibemaksu võrra rohkem kui teistelt odavaimatelt pakkujatelt. Lisaks tuleb ikkagi vaadata, et ostja oleks tunnustatud suurem ettevõtja, mitte poe nurgatagant mingi tundmatu ärikas.
Vasta
#6

Kuidagi väga täpselt on kirjeldatud situatsiooni või valikut, mille ees ise olen olnud või olen. Üldiselt V6sa vastas ammendavalt - need on valikud, mille vahelt valida. Minu puhul aitas valimisele kaasa paar asjaolu:

* kütet on vaja;
* materjali on vaja;
* metsas on peale tulemas teise rindena palju kuusepoegi.

Tegemist on puisniidust üles kasvanud segametsaga, mida on rahaliselt suhtkoht mõttetu lasta maha võtta. Ise käsitsi tehes saan kütte ja enda tarbeks piisavalt palki. Kuivõrd metsaalust masinatega segi ei keera, siis jäävad kuusepojad alles ja kasvavad väga jõudsalt. Sellega on peale pilootliikide (hall lepp, paju, toomingas, sarapuu) jm läbu välja raiumist lahendatud küsimus "mis edasi?".

Käsitsi raiudes saan iga puu või puude grupi kohta langetada perspektiivitundega otsuse. Mul on siin eelmistest aastasadadest pärit piirikaski, tammesid jm põnevat, neid hoian. Last but not least - igatalvisest metsateost on saanud vajadus. Pole midagi paremat kui värskes õhus kellegi võõra poolt sundimata ennast paaril päeval nädalas liigutada.

Sõltuvalt aastast ja parasjagu haritavast tükist, olen suutnud talvega u 0,5ha saega üle käia. Kütteks päris hagu ei tee, aga juba 5-6cm läbimõõduga sarapuukaikad on väärt kraam, kuigi aega võtab jubedalt. Palgitegu veel eraldi, seda iga aasta ei tee.
Vasta
#7

Tahtsin just ksf Envir kommenteerida. Ma ise ka nagu metsanduskooli lõpetanud ja ca 12a metsa istutatud hooldatud ja lõpuks mahagi võetud! Kõik sõltub sinust endast mida tahad kasvatada ja kuidas metsa majandada. Pole olemas ideaal metsamajanduskava. Ma lähtun oma seisukohtadest, mul vaid mingi 4,5ha võserikku millest on hakanud peale intensiivset kalleletungi pajule ja toomingale midagi saama. Ise pole suurt midagi istutanud, puha looduslik. 

Veel pole maha löödud
Vasta
#8

Kõigepealt tasuks metsas natuke jalutada........kuulad linnulaulu,vaatad kuidas kohalikud elavad jne.... [Pilt: biggrin.gif] 

Järgmine kord aga lähed saega ja esimese asjana tee küttepuudeks mahalangenud puud. Võtad ka ma- ha kõik üleliigse võsa enda ümbert. Ennem pole mõtet suuri puid üldse maha lasta,kui endal ikka võimalik on rahulikult kõndida metsas. Tavaliselt keegi seda võsa,peeneid kaikaid ja mahalangenuid puid ei korja. Mina aga kodu ligidal olen kõik kenasti kokku korjand,riita ladunud ja tuba on ka koguaeg soe. Pliidipuude tegemiseks on suure kettaga kreissaag. Metsas viskan 2-3 m. paju,lepa ja muud kaikad traktori kasti ja kodus kreissae juures lõksin kohe pliidipuudeks. Ei ole vaja neid ka eriti lõhkuda,võib kohe riita laduda. Normaalsed inimesed muidugi hagu ei tee aga ......ma ei tea,ise nagu vanast inertsist......eelmised põlved siberis on ära harjunud vist.....ju on ka mulle külge jäänud. Kellel metsa vähe ja kodu ligidal tasub asi igal juhul ära. Kaugelt ja kaugele vedu......siin hakkab vist jälle tasuvuse jutt pihta...... Ja olen veel teinud nii,et kui saag ikka kannatab mahalangenud puust läbi lasta ja tükkideks ei pudene siis läheb kasti. Väärtus on küll kehvem,ajab sodi aga annab sooja ka. [Pilt: wink.gif]
Vasta
#9

Mul aastas kulub 14 ruumi küttepuud ja selle saan kodu juurest 1,8 ha lepikust probleemideta kätte. Kõnnin aasta enne  roundtapi kepiga raja läbi. Millist toomingavõsa lehte puutun, see puuke järgmiseks sügiseks kuivanud. Siis langetan raja traktorilaiuselt, (oksad rajale) + mõlemalt poolt ülekasvamistunnustega lepad nii, et rajalt sokliga kätte ulatuks saama. Eriti püüan säilitada vahert, kaske, pihlakat ja tamme. Saar ja lepp paljunevad iseenesest kuuske istutan vanale rajale. Rajavahed u 20m. 7 km eemal on 12 ha tõelist metsa, mida ausalt öelda pole paar aastat vaatamagi saanud. Kui karupere alles, siis eriti ei söandagi. Nüüd mahelambakasvataja küsis luba lambaheina teha- oma heinamaa vaeseks jäänu. Temalt mullaproovid PRIA`le, hein siis meilt. Eks see mahe pikemalt poolpetuvärk ole...
Vasta
#10

Enesel mul metsamaad pole. Võib-olla tulevikus on, aga seda on hetkel raske ette ennustada. A kui oleks, no küll siis ma alles majandaksin... Big Grin. Sittagi... Toungue.

Ma oskan siinkohal teema algatajale ainult majandamise kava koostamise soovitust jagada. Seda just sellepärast, et olen vist õigesti aru saanud, et meremees ja linnamees ja metsamees korraga ühes isikus olemine hakkab üle jõu käima. Seda enam, et kõik need kolm asja asuvad üksteisest üpris arvestatavas kauguses. Kilometraažilt. Vaimselt niisamuti.
Igatahes tasub teha kava. Ja siis võib-olla seda lugedes ning oma metsalapil ringi luusides hakkab ka kuskilt otsast miskine pirnikene särama, et mida, kuidas ja millal seal teha võiks niimoodi, et oleks tehtust tulu nii täna kui tulevikus.
Loomulikult ei pea nüüd raudselt selle koostatud kava järgi näpuga järge hakkama ajama, aga kindlasti oleks ta suureks abiks kasvõi mingisugusegi ülevaate saamiseks, et mis seal üldse kasvab ja milline võiks üks võimalik stsenaarium või arengu haru perspektiiv välja näha.

Seda vist ei pea ütlema, et igasuguseid takseerijaid ja kavade koostajaid on olemas. Mõni mees ühe väikese brožüürikese kokkupanemise pärast ei kergita isegi tagumikku laua tagant, vaid kasutab selleks elektroonilisi võimalusi. Selliseid tuleks vältida. Raha küsivad kõik ühtemoodi.
Vasta
#11

Ma ütlen kohe ausalt ära, et mu jutt pole kõrvalseisja oma, sest ma töötan igapäevaselt metsandusvaldkonnas ja oman metsakonsulendi kutsekvalifikatsiooni. Aga ehk miskit saan soovitada läbi kogemuse. 

Esteks on olemas piirkondlikud Metsaühistud, mis koondavad erametsaomanikke. Seal enamasti just sellised omanikud, kes elavad oma metsast kaugel ja ise ei oma infot, võimalusi ja aega oma metsaga ise tegeleda. Siis võid minna ühistusse ja rääkida oma mured ära. 
Metsaühistute juures on metsakonsulendid, kes tegelevadki nõustamisega. Igas maakonnas on konsulente, vali, keda tahad. Kui otsustad Metsaühistuga liituda, siis saad riiklikult 15h aastas tasuta nõustamist. Võtad konsulendil kraest kinni, jalutate metsas koos ja räägid oma mõtted ära. Ikka saad mingit väärt infot ja soovitusi, võimalusel ka abi raietööde tegemisel. Metsaühistu läbi saad Metsamajandamise kava tellida ja saad ka kava toetust, mis riiklik. Enamuse kava rahast tagasi. 
http://www.eramets.ee/noustamine/

Kui on olemas teadmine ja võimalused oma metsaga ise tegeleda, siis pole Metsaühistut vaja, kes sinu eest tööd ära korraldaks. Aga eks väga paljud maaomanikud elavad tänapäeval Päälinnas ja oma metsa saavad kord mõne aasta jooksul. Ehk siis nõu küsida tasub, kui ise teemat põlvelt ei valda. 

Aga eks ta tõsi ole, et Eesti metsamajandamine on lageraiepõhine ja kui juba kasvõi masinaga harvendusraiet tahad, siis läheb ülestöötamise hind kohe kõrgele. Et kõik arvestus käib tihumeetri pealt. Saemehed on olulisemalt kallimad, kui masinatega raie. Kui tahad sellist valikraiet saemeestega ja raiutakse metsamaterjali, mis peamiselt küttepuu, siis maksad peale sellele sest materjali müük ei korva kulusid. Siis jääbki üle ise raiuda. Kui mets on oma kodumajapidamisest väga kaugel, jälle probleemid puidu veo ja üldse kohal käimisega. 

Mul endal vaid paar hektarit noort metsa. Seal käingi ja vaikselt nokin kogu aeg midagi. Laasin mõned puud või harvendan kui liig tihedaks läheb. Ikka jätan seda alles, mis endale tundub perspektiivne ja "ilus". Eks selline mõne hektari hobimetsandus olegi rohkem oma emotsionaalne side kui mingitsorti majandustegevus. 
Vasta
#12

Metsaomanikul ja "Metsaomanikul" on samuti suur vahe. Ise olen "metsaomanik", kohe 30 aastat vana mees, kes metsamajandamisest sittagi ei jaga, st. varalahkunud isast jäi 1,2 hektari suurune tükike metsast kodumaad minu kinnisvara registrisse. Aga mida sellega peale hakata???
Elan sest killukesest 130 km eemal, ja seal käinud pole juba 2 aastat. Erinevatele metsamajandus firmadele olen teist küll pakkunud, vastus: liiga pisike. Mis nüüd tegema pean? Ise saega sina ei jõua. Müüa ka nagu ei taha, väärt vast mu kahe kuu palga. Mida siis nüüd teha? Mädanegu maha, ja pärandan edasi?

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta
#13

(31-12-2015, 00:12 AM)rocker Kirjutas:  Mida siis nüüd teha?

Kus asub... 

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#14

Kui mingi väga kehv mets on peale kasvanud, nagu paljude endiste karjamaade ja heinamaadega looduslikult uuenenud hall-lepik, siis mina isiklikult võtaks sellise maha. Laseks selle ära teha ja saaks selle pisikese kasumiga tehtud. Hall lepp viitab samal ajal sellele, et maa viljakas, hall lepp kehvas kohas siiski ei kasva. Seejärel kasutaks riiklikke istutustoetusi ja kütaks mingi väärtuslikuma metsa sinna kasvama (kuusk, mänd, kask...) 
http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-...se-toetus/

Aga reaalselt sõltub kõik konkreetsest metsatükist. Probleeme on alati (pole juurdepääsuteed, vesine ala, kehv mets...) aga nende taha pole mõtet varjuda. Tuleb leida usaldusväärne koostööpartner, kes on ka veidi rohkem nõus pingutama kui kiire raha nimel, mille teeäärsest kuusikust kätte saab. 
Vasta
#15

(31-12-2015, 00:49 AM)rocker Kirjutas:  
(31-12-2015, 00:41 AM)AnatoliJermakov Kirjutas:  Kui mingi väga kehv mets on peale kasvanud, nagu paljude endiste karjamaade ja heinamaadega looduslikult uuenenud hall-lepik, siis mina isiklikult võtaks sellise maha. Laseks selle ära teha ja saaks selle pisikese kasumiga tehtud. Hall lepp viitab samal ajal sellele, et maa viljakas, hall lepp kehvas kohas siiski ei kasva. Seejärel kasutaks riiklikke istutustoetusi ja kütaks mingi väärtuslikuma metsa sinna kasvama (kuusk, mänd, kask...) 
http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-...se-toetus/

Aga reaalselt sõltub kõik konkreetsest metsatükist. Probleeme on alati (pole juurdepääsuteed, vesine ala, kehv mets...) aga nende taha pole mõtet varjuda. Tuleb leida usaldusväärne koostööpartner, kes on ka veidi rohkem nõus pingutama kui kiire raha nimel, mille teeäärsest kuusikust kätte saab. 

Endine karjamaa see ongi. Halli leppa mis mühiseb, kuuske, mändi, kaske kah. Asub Pärnumaa südames. Eks peab võimalusi edasi uurima! Tänud, ja head lõppevat!

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta
#16

To Rocker. Las olla, nagu pensionisammas... Lahti saab ikka, aga katsu juurde võtta, kui elu juhtub nii pöörma, et vaja oles. Maamaks ju ka piske selle eest.
Vasta
#17

Kui ma 15 aastat tagasi maale kolisin, hakkas kusagil sisemuses taguma vajadus metsa omamiseks. Maja, või õigemini hoone,  mille tookord ostsin kopikate eest, on vana vene aegne kolhoosi mingi rem töökoda, külm kui kurat aga ruumi vähemalt 500 ruudu jagu. Nüüd see aasta, 15 aastat hiljem, tekkis võimalus hoone ära soojustada aga mis ma tegin... Tekkis võimalus osta maja taha (1km kaugusel) 30ha metsa, mille ma koheselt ka ära ostsin. Majja muretsesin rohkem radikaid, katel on 80kw, ja mul poh, ma võin seda katelt ka lõpmatuseni nüüd kütta Big Grin


Mets ise on märg. 15ha raba, kus kasvab raba mänd ja 15ha segametsa. Vanad kraavid on maapind endasse imenud ja vesi toimetab kui pikaealine tuli metsas. Õnneks jookseb piiril suur riiklik kraav, mis suubub kanalisse, mis jõuab otsapidi välja Ülemiste järve, seega on võimalik liigne vesi sinna juhtida. Ma ei kavatse kedagi sinna metsa toimetama lasta aga ma kavatsen ise ennast selle metsaga ülal pidada ja seda hooldada järgmised aastad. Õnneks olen ma saavutanud sellise taseme, et ma võin iga kell oma praeguse ameti maha panna päeva pealt ja võtta endale uus amet. Mets annab piisavalt sissetulekut, et seda ei pea maha võtma või peaks lageraiet tegemata jättes hambaid varna riputama. Metsa sanitaarist tekkivad üleliigsed küttepuud lähevad müüki, vanade ja suurte jaoks teen saekaatri, ning ka sealt tuleb tulu. Paar traktorit, veokas ning muud mudru on ka juba eelnevalt soetatud (ma nagu teadsin ette, et neid läheb ükskord vaja Smile ), ehk peab nipet näpet juurde veel vaatama aga eks see selgub tulevikus. Kokkuvõttes peaks ots otsaga kokku tulema ja ülegi jääma. 5-10 aastat min hooletu. Aga mina olen õnnelik kui kurat, jälle vaene kui kirikurott aga õnnelik Big Grin 

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#18

(31-12-2015, 03:44 AM)viplala Kirjutas:  Kui ma 15 aastat tagasi maale kolisin, hakkas kusagil sisemuses taguma vajadus metsa omamiseks. Maja, või õigemini hoone,  mille tookord ostsin kopikate eest, on vana vene aegne kolhoosi mingi rem töökoda, külm kui kurat aga ruumi vähemalt 500 ruudu jagu. Nüüd see aasta, 15 aastat hiljem, tekkis võimalus hoone ära soojustada aga mis ma tegin... Tekkis võimalus osta maja taha (1km kaugusel) 30ha metsa, mille ma koheselt ka ära ostsin.
...
Mets annab piisavalt sissetulekut, et seda ei pea maha võtma või peaks lageraiet tegemata jättes hambaid varna riputama. Metsa sanitaarist tekkivad üleliigsed küttepuud lähevad müüki, vanade ja suurte jaoks teen saekaatri, ning ka sealt tuleb tulu. Paar traktorit, veokas ning muud mudru on ka juba eelnevalt soetatud (ma nagu teadsin ette, et neid läheb ükskord vaja Smile ), ehk peab nipet näpet juurde veel vaatama aga eks see selgub tulevikus. Kokkuvõttes peaks ots otsaga kokku tulema ja ülegi jääma. 5-10 aastat min hooletu. Aga mina olen õnnelik kui kurat, jälle vaene kui kirikurott aga õnnelik Big Grin 

Mõistetav. Aga mitte igaühele sobiv lahendus.

Tööinimene, kellel kaustada talvel heal juhul kümmekond päeva puhkust pluss nädalalõpu puhkepäevad, suudab üle käia pool ha talvega. Keskmisest rägastikust tuleb küttepuud tihut 30-40. Mõned palginotid saab ka, kui loovalt läheneda. Big Grin Arvestades, et paarikümne aastaga suudab mets samasuguseks kasvada, siis selle rehnungi järgi kuni 10 ha jõuab ise toimetades metsana hoida. Sellest suuremad lapid tahavad võõrast saagi näha. Või suuremat seltskonda oma suguseltsist.

Metsakonsulendi öeldut toetan samuti kahe käega. Kui ise ei oska/taha/jaksa, siis nemad on õiged mehed asju korraldama. Enamasti on võimalik valida mitme vahel - vali see, kelle juttu kuulates enim küsimusi tekib. Ning kellega kohtumisel kuklakarvad turri ei tõuse. Tõsiselt: see on usaldusküsimus ja metsas saega tehtud valeotsust tagasi võtta enam ei saa...

Minul on 24 ha rämedikku, millest 13 ha läks 2 a tagasi raieõigusena maha. Sellest saab meile maja. Mina võtsin appi vahendaja, kes kõik korraldas ja ka ostjat liistul hoidis. Kuna ma ise seda valdkonda ei jaga ja tööde ajal ka eemal pidin olema, siis tagantjärele on see kulutatud raha asja ette läinud. Kuigi mul ei ole etteheiteid Grundar Puidu töömeestele, ei oska ma ju hinnata, kuivõrd on hea töö nende kaubamärk ja kuivõrd minu esindaja pideva tagantsurkimise tagajärg.

Ülejäänud 11 ha peaks olema jõukohane ise metsana hoida. Cool
Vasta
#19

Siin tuleb mängu jah see, et kui palju omal on vaba aega ja kui palju tehnikat. 
Minul pole ühtegi traktorit ega asja millega majandada, kõik tuleb kokku laenata. Küttepuu hind poes on 17eur tihu 3meetrine, saemees küsib vähemalt 9 pluss väljavedu 10eur tihu kui lägane ja raske pind, mis siit siis mulle jääb? Raieõigusega jäi mulle 10eur iga tihu pealt. 
Kui omal aga tehnika kodus olemas ja vaba aega ka piisavalt siis tasub tegeleda majandamisega. 
Omalgi 17ha metsa ja no ei jõua igale poole, talvel peaks olema 2 kuud vaba aega, et kõik tuulemurd  ja vigased puud kokku korjata ja välja vedada ning lõhkuda saagida.  
Vasta
#20

(31-12-2015, 11:37 AM)v6sa Kirjutas:  
(31-12-2015, 03:44 AM)viplala Kirjutas:   Big Grin........................
.....................................
Tööinimene, kellel kasutada talvel heal juhul kümmekond päeva puhkust pluss nädalalõpu puhkepäevad, suudab üle käia pool ha talvega...............................Big Grin Arvestades, et paarikümne aastaga suudab mets samasuguseks kasvada, siis selle rehnungi järgi kuni 10 ha jõuab ise toimetades metsana hoida. Sellest suuremad lapid tahavad võõrast saagi näha. Või suuremat seltskonda oma suguseltsist.


Ülejäänud 11 ha peaks olema jõukohane ise metsana hoida. Cool

Ise, kuigi mul on aastas 4 kuud vaba aega, olen oma metsas (15ha) lahendanud ülalmainitud jooksvad hooldeküsimused nõuka ajast pärit igandlahendusega. Nn."Isevarujatega", nagu neid nimetati siis kui ise sai oldud metsamees aga EV taasiseseisvumistuhinas sule sappa sain kui metsakasvatuses ja-valves mittevajalik instants, ehk metsavaht.
Õele vennale on antud luba teha omale vajaminevad küttepuud minu metsast sanitaar- ja hooldusraie põhimõttel. Võtta võib ainult tuulemurdu, kuivanut ja siis vahel märgin ära mõne  muu puu mis enam ei sobi üldpilti. 
Mina olen rahul. Mets on korras ilma higi valamata. Kui hetkel midagi võtta pole siis vaatavad talve puud või puudutuleva koguse mujalt. Nii lihtne see ongi.

Aquila captas non muscas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne