Metsa majandamine ja sellega seonduv
#61

Isand Võsa - Sa saad valesti aru mõistest "röövraie"! Rasketehnikaga valimatu lageraie on röövraie, mitte metsa majandamine! Lageraie on alati olnud eriline ja väga kaalutletud metsa maha võtmise moodus: alates alepõllunduse ajast!!! See praegune on metsa ehk suurte puude, alusmetsa ja PINNASE lõhkumine. Mitte mingit kaalutletud otsust enamusel puhul pole näha - on vaid "odavus" elik rahaahnus.

See, et metsasid majandatakse: isegi meil siin Nõmmel TULEB praegu juba keskmiselt 100-aastaseid männikuid hooldada ja puid raiuda. Aga see ei tähenda, et Võidu Park Vabaka ääres või Kreegi Mets tuleks harvesteriga lagedaks teha! 
Muuseas, tea dSa, mis oli ajalooliselt Eesti levinuim metsatüüp?Tammik segatuna kuusega. MA arvan, et seal Sinu auulis on vast Eesti ainsamaid säilunud ehedaimat põlismetsa kooslust alles suuremal alal, kui pisike kaitsealune tammikuke elik hiis. See on siis nn."Põrtsu järve" ümbruse metsad, kui Sa lähed õkva Pärnakalt Pärinurme kaudu Maidla peale.
Kunagise tamme röövmajandamisega, mis kõik samamoodi müüdi rikastele riikidele laevaehituseks, hävitati Eesti põlismetsade kooslus. Sama asi toimus nõukogude ajal Valgevene ja Poola tamme aladel. Praegu ei tea.

Kvaliteet puuliigiga metsa taastada lageraide alale on sigakeeruline. Männikuid saab edukalt luua ülivaese maapinnaga liivakuhjade peale - Tipi männik näiteks! Aga ka sealsamas, kus meite kõnealune mets on Ahulas, diagonaalis ~250 meetrit on u.40 aastat tagasi liivahunnikule istutatud männik. Ka kasvab ja on ilus. Või mul Noarootsis 35 aastat tagasi endise liivast tee peale küntud/istutatud seemnest noor männik. Aga niipea, kui lõikad aastakümneid või isegi sadu huumust tekitanud kuusiku või männiku maha, on kohe asemel kiirekasvuline "saast"puu. Kasvõi seesinane meite teine mets, endine kuusik, mille tuulsipask maha murdis. Kuusikust saab lepavõsa... koos mõnede teiste lõkkeks kõlbulike puuliikidega a'la leeder, pihlakas jms

Täna saab edukalt kvaliteetmetsa teha mõnest endisest karjamaast ja Loodus on seda ka väga palju teinud. Aga enamusest tänasest lageraidest saab aastakümnete pärast VÕSA ja küttepuumets. Sest hooldada seda mitte keegi ei suuda. Muuseas, mitte mingid muud putukad ei hävita Loodust peale inimputuka! Kõik muud putukad reguleerib Emake Loodus ISE ära aga meiesuguste röövlitega ei oska temagi midagi peale hakata. 

PS: tänane RMK jutt, et nad istutavad... see on pullikaka! Jah, istutada ju võib aga kes seda HOOLDAB? Vanasti olid selleks metskonnad, kari reaalseid töötegijaid, ka kohalikud elanikud jne. Tõesti võivad mõned täieliku kolhoosikorra algusaegadel teada et istutatud metsad TÄNA kenad olla aga KUIDAS nad selliseks said, MIS oli seal enne - see pole ju praegu "oluline". Ok, kuusiku saab taastada lihtsamalt aga kuusik pole korralik (alt hõre) männik! 

Ahjah: ma lasen endal teadlikult palju lollim välja paista metsanduse kohalt, kui ma tegelikult olen Wink Ma kunagi astusin suisa EPAsse metsanduse kateeedrisse sisse... küll maakorralduse erialale. See konkreetne siinne teema on aga küll õige: ega ma tean puhtalt inimlikult, mida ma "peaks" tegema aga vaat jõudu pole... ja metsatagavara silmaga hindamine pole ka minu spetsialiteet. Ma mõõtsin neid teodoliidiga Wink 
Vasta
#62

(16-02-2016, 13:25 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Isand Võsa - Sa saad valesti aru mõistest "röövraie"! Rasketehnikaga valimatu lageraie on röövraie, mitte metsa majandamine!
...

Aga puit on meil hirrrmus kallis sellest hoolimata, eksole. Toungue

Meil on siin foorumis mees, kes säärase priboori kangide taga leiba teeninud. Ning tema jutust on jäänud mulje, et ka mootorsaagki pole talle võõras. Tema, kui keegi, on õige mees kommenteerima seda mehhaniseeritud lageraide looduskahju arvestades tootlikkust.

Teadlased on oma sõna öelnud juba korduvalt. Aga nagu ikka, mida need teoreetikud ikka tegelikust elust teavad, eksole.

Mina metsaomanikuna ei näe, et minu metsas oleks Koletu Tapatöö toime pandud. Vana põlv viidi enne ümberkukkumist minema, et uuel oleks kohta  tulla. Looduse ringkäik ei ole katkenud, vaid ainult kiirenenud nii kümne-viieteist aasta võrra.

Asjad lähevad hulga hullemaks veel: sellel kosmoselaeval reisivate tegelaste hulk hakkab ületama mõistlikku piiri. On vaid aja küsimus, kas pasandav ja lagastav sootsium taipab ise hakata oma soove piirama või rakendub mõni looduse poolt sisse programmeeritud ülerõhuventiilidest. Näiteks kaaselu või igasuguste erivajaduste eelistamine.

Ikka ja jälle õhatakse maailmasõdadevahelise Kuldse Ajastu järele. Nii ääremärkusena: Maakera rahvastikuarv oli siis 3 miljardit ning pool sellest elas maal. Täna tuiab meid ringi 7,4 miljardit ja sellest linnades elab (ehk tarbib) üle poole elanikkonnast . Ning kord linna aipäädi taha pääsenut enam metsa langetama ei meelita Sad
Vasta
#63

(16-02-2016, 13:25 PM)PlyVal64 Kirjutas:  PS: tänane RMK jutt, et nad istutavad... see on pullikaka! Jah, istutada ju võib aga kes seda HOOLDAB? Vanasti olid selleks metskonnad, kari reaalseid töötegijaid, ka kohalikud elanikud jne. Tõesti võivad mõned täieliku kolhoosikorra algusaegadel teada et istutatud metsad TÄNA kenad olla aga KUIDAS nad selliseks said, MIS oli seal enne - see pole ju praegu "oluline".
Kooliõpilased istutasid kolhoosiajal metsa. Mingid metsaistutamise päevad olid, terve klass istutama 60-ndate algupoolel.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#64

Ma olen ülisuures osas PlyVal'i näppude alt siin teemas tulnud tekstidega nõus. Ülisuures osas, kordan. Mitte 100%.
Aga kõigi ja kõigega ei tohigi nõustuda. Mingid oma kogemuste najal seisvad isiklikud arusaamad peavad ikka jääma, a see selleks...
Igatahes sügav kummardus ja austus minu poolt teema autorile, tema vaadetele ja veendumustele.
Mis puutub lageraiete läbiviimisse ja neil kasutatavasse tehnikasse, siis paneb mindki aeg-ajalt mõtlema kogu selle tegevuse mõtekus, põhjus ja kasu(m). Püüan enamjaolt aru saada suurest pildist ja seda silme ette manades kiilub mõte tänagi nii kinni, et ma pole neid tundeid, mis hetkel mind valdavad siin võimeline sõnadeks vormima. Sorry, ma ei suuda sellest kirjutada. Liiga negatiivne ja rusuv.
Võib-olla on see kogu eelnenud metsamehe elu karma, ma ei tea, aga aeg-ajalt tundub, et tänaseks olen Looduselt vist miskit andeks saanud. Läbi istutustööde, millest eelpool pisut juttugi oli.
Paremaks mõistmiseks võiks lugeda seda: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressir...jonit-puud
Vähe või palju?
Mainin siia lõppu, et  meie kolmeliikmelise meeskonna poolt sai kümne kuu jooksul (okt.'15-juuli'16) metsastatud ca. 1000-1300 hektarit maad. Neljas liige oli abiks taimede logistika osas. Mitte Eestis. Siin nii kergelt need asjad veel ei käi. Aga minu jaoks polegi tähtsust, kus. Ning usun, et ka Loodusele pole sel tähtsust. Tähtis on, et Maa sai rohelisemaks, natukenegi.
Ahjaa! Ühes teises portaalis, ühes teises netiseltskonnas viskasin paljudele metsameestele-masinistidele kivi südamele, et tänases maailmas on palju tulusamaid ja põnevamaid ettevõtmisi, kui masina seljas ratsutades Loodust lömastada. Loodan, et see neid tõsiselt rõhuma asub Wink
Vasta
#65

lihtsalt uudishimust viskan õhku küsimuse, et kas igale lapile kasvab see risu peale? omal vanemate maalapp livasel paekivipinnasel, seal kasvab küll ainult kuusk ja mänd. Hetkel on teemaks just 20-25 aastat tagasi niitmisega lõpparve teinud karjamaa muutmine taas karjamaaks ja seal avastasin sellise hektarise lapi peal 2-3 õunapuud (elamine suht lähedal sellele krundile), ülejäänu kuusk ja mänd. ei kaske, ei leppa, ei muud. Samuti meiejuures pole peale 60ndate tormi raiesmikule keegi midagi istutanud, nüüd seal kasvab ka kuuse-männi ja ka kase segamets. Võiks arvata, et täitsa hea. KAsega kusjuures toimus see, et rmk võttis need eelmine aasta kõik maha (mul oli hea kasevihakoht, ükspäev enam ei olnud seda head kohta)
Vasta
#66

(17-02-2016, 00:29 AM)Janka Kirjutas:  ...
Mis puutub lageraiete läbiviimisse ja neil kasutatavasse tehnikasse, siis paneb mindki aeg-ajalt mõtlema kogu selle tegevuse mõtekus, põhjus ja kasu(m).
...

Kas Sa oled ka metsabrigaadis saemehena tihusid teinud? Mitte metsa hooldanud ega omaniku palvel üksikuid noppinud. Palju jõudsite ja mitme mehega tegite? Puhas uudishimu, ei mingit tagamõtet.

Kuniks tänane maailm pöörleb ainult rahas rehkendatava bilansi najal, me sihka-sahka aega tagasi ei saa.

Ma olen saemehe tööd mõned päevad teinud asendusmehena. Ränk, väga ränk ka peale hädavajalike võtete omandamist. Aga ainult füüsiliselt, vaimul on metsas hea olla.

Oma metsas toimetamine on hoopis teine töö. Vaatad, mõtled, valid ja siis langetad. Tootlikkusest ei ole mõtet rääkida, ressursiefektiivsusest ka mitte. Läheb aktiivse puhkuse alla. Big Grin Iseküsimus, kas minu talvepuude tegemisele kulunud aeg+vahendid ikka annavad positiivse bilansi kosmoselaeva Maa varustusenimekirjas, kui jätta kehalise aktiivsuse loodetav positiivne mõju elukvaliteedile rahaks rehkendamata...

Kiidan minagi teemaalgatajat: elus looduse ja tehnika vahekord kipub olema konfliktne. Eriti siis, kui juhiistmele juhm juhtub Sad
Vasta
#67

(16-02-2016, 13:25 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Muuseas, mitte mingid muud putukad ei hävita Loodust peale inimputuka! Kõik muud putukad reguleerib Emake Loodus ISE ära aga meiesuguste röövlitega ei oska temagi midagi peale hakata.
...

Selle väite esimene osa on midagi filosoofiaklassikast. Paraku ei haagi hästi ülejäänud jutuga, kus lageraie paha on Toungue . Lõuna poolt on tulemas terve bande paljujalgseid, kes suudab üsna kiiresti märkimisväärseid pindasid surnuks süüa. Mille tulemusena ei teki mitte lagedat välja, vaid surnud tüükad... Kah kole vaatepilt, eriti novembrikuises vihmas...
Praegu päästab talvel veel esinev miinus paarkend pakane, aga kliima muutumise tõttu näikse pakaseperioodid lühenevat ning selle üle rõõmustaval seltskonnal kipub olema hea isu.

Küll aga usun ma, et Emakesel Loodusel on olemas plaan ülekäte läinud inimloomakarja harvenduseks. Egas need kaaseluseadused ja geenirikke tõttu erivajadustega lapsed päris tühjast kohast sünni ning Putlerite esikekerkiminegi kipub käima lainetena...
Vasta
#68

(17-02-2016, 11:48 AM)v6sa Kirjutas:  Selle väite esimene osa on midagi filosoofiaklassikast. Paraku ei haagi hästi ülejäänud jutuga, kus lageraie paha on Toungue
Filosoofia või mitte aga Inimene ei tee lageraiet selleks, et endal kõhtu täis saada või järglaseid toita. Inimene teeb seda vaid rahalise kasu ja enda heaolu eesmärgil. Ehk kogu raiutavast puidust läheb "otstarbekohaseks" liigi säilimiseks vaid osa, enamus on raiskamine ja röövmajandamine. Maa ja Emake Loodus sellist asja aga ei luba. Looduse peaagu täielik hävitamine on võimalik vaid Maast väljaspoolt jõudude mõjul, nagu väidetav dinosauruste ja osjade-osjaliste valitsemise lõpp mingi hiidmeteoriidi tõttu.  Aga Inimene suudab vist ka väga suure tahtmise korral eelkõige iseend aja siis ka praegusel kujul Looduse mingiks ajaks hävitada. 
Looduses võtab kõik meie elueaga võrreldes palju aega ja mingiks ajahetkeks kohastuvad mingid kõrgemad liigid nendesinaste putukate ärasöömisele või asendab Loodus toidulaua neile kõlbmatu flooraga ja seda alati enne, kui needsinased suudavad jäädava kahju tekitada. See on nii miljardeid aastaid olnud ja ei muutu see ka 21.sajandil ega edaspidi. Siin pole filosoofiaga mingit pitsmist - see on puhas loodusteadus. Kübeke zoloogiat, kübeke botaanikat, kübeke geneetikat jne. 
Vasta
#69

(17-02-2016, 13:18 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Filosoofia või mitte aga Inimene ei tee lageraiet selleks, et endal kõhtu täis saada või järglaseid toita. Inimene teeb seda vaid rahalise kasu ja enda heaolu eesmärgil.
...
Siin pole filosoofiaga mingit pitsmist - see on puhas loodusteadus. Kübeke zoloogiat, kübeke botaanikat, kübeke geneetikat jne. 

Filosoofilises plaanis on Sul õigus. Cool

Millest jõuame sujuvalt selleni, et elame panganduse languse ajastut ja senise "heaolu" taganud õhumüümine enam kaua ei toida. Saanud on meid (mõtlen inimesi üldiselt, mitte pelgalt eestlasi) aga liiga palju ning asja teeb halvemaks elanikkonna linnastumine. Kord linnaläinu aga maale tööd tegema enam tulla ei taha. Vanaisade (no tegelikult küll vanavanavanaisade) kombel naturaalmajanduses elada ei taha, tänaseid mugavusi aga pelga kahe käega endale lubada ei saa...

Ei, ma ei propageeri lageraiet suurtel pindadel. Aga selle kadumise eelduseks on arvelduse aluseks oleva universaalekvivalendi asendamine millegi "pehmemaga" kulla (kauba) asemel. On ettepanekuid?
Vasta
#70

(17-02-2016, 11:35 AM)v6sa Kirjutas:  
(17-02-2016, 00:29 AM)Janka Kirjutas:  ...
Mis puutub lageraiete läbiviimisse ja neil kasutatavasse tehnikasse, siis paneb mindki aeg-ajalt mõtlema kogu selle tegevuse mõtekus, põhjus ja kasu(m).
...

Kas Sa oled ka metsabrigaadis saemehena tihusid teinud? Mitte metsa hooldanud ega omaniku palvel üksikuid noppinud. Palju jõudsite ja mitme mehega tegite? Puhas uudishimu, ei mingit tagamõtet.

Jah, olen.
Mitte küll pikalt, aga umbes poole aasta jagu päevi kohe peale vene kroonuteenistuse lõppu. Ma olen selline frukt, kes alustanud isegi mitte redeli esimeselt pulgalt, vaid maast - nn. kepi- ja kirvemehena Big Grin. Varemalt saeti ju siil puid maha ja seejärel laasiti. Laasimine oligi osalt ka minu rida. Ja mõõteridvaga jooksmine. Vööl tolgendavat mõõdulinti tol ajal veel ei tuntud.
Paari nädala pärast anti väikefirmas (kooperatiivis) kätte tutikas husqu-254 saag ja siis umbes paari kuu pärast tekkis olukord, kus oli tarvis omatehtud lank ka välja vedada, sest külapealt tellitud haltuurakas armastas rohkem pudelipõhjasid uurida, kui masinaga ringi ratsutada. Nii see lumepall liikvele veeres. Umbes paarkümmend eri marki masinat on tagumiku alt läbi lipsanud. Esimene loomulikult ТБ-1М. Sai tehtud väljavedu saetööga vaheldumisi, vastavalt hetkevajadustele.
Mis füüsilisse koormusesse puutub, siis eks iga liikumist vajav töö on raske. Mul selle võrra muidugi kergem, et lisamassi moodustavad vaid riided, jalanõud ja töövarustus. Pekine vöövolt on üpris tundmatu asi ning frangis põldudel taimekasti, rakmete ja istutustoruga ringi liikudes sulas viimanegi mõne nädalaga ära. Nüüd on peale pooleaastast logelemist tagasi tulnud... Sad.
 Ma ei mõtle sellistele asjadele, nagu väsimus. Kui on tarvis, kannatan ära ja kõigega harjub, pole iialgi kondiprobleeme olnud. Ööpäevas viis-kuus tundi und on taastumiseks piisav.
Saemehena me mingeid raha- ega tihunumbreid taga ei ajanud. Tol ajal tasustati pisut teistmoodi kui tänapäeval ja oli aega seda kõike võtta suurte meeste mänguna. Öösiti kõrtsides kolades, päeval metsatööd tehes nagu noortele elupõletajatele halli aja lõpus kombeks oli...
Töö ja lõbu käsikäes. Ning Loodus. Kindlasti ja tänagi! Vastavalt vanusele muidugi... Smile 
https://www.youtube.com/watch?v=7wgOn_ldS0g
Vasta
#71

(17-02-2016, 13:47 PM)v6sa Kirjutas:  
(17-02-2016, 13:18 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Filosoofia või mitte aga Inimene ei tee lageraiet selleks, et endal kõhtu täis saada või järglaseid toita. Inimene teeb seda vaid rahalise kasu ja enda heaolu eesmärgil.
...
Siin pole filosoofiaga mingit pitsmist - see on puhas loodusteadus. Kübeke zoloogiat, kübeke botaanikat, kübeke geneetikat jne. 

Filosoofilises plaanis on Sul õigus. Cool

Millest jõuame sujuvalt selleni, et elame panganduse languse ajastut ja senise "heaolu" taganud õhumüümine enam kaua ei toida. Saanud on meid (mõtlen inimesi üldiselt, mitte pelgalt eestlasi) aga liiga palju ning asja teeb halvemaks elanikkonna linnastumine. Kord linnaläinu aga maale tööd tegema enam tulla ei taha. Vanaisade (no tegelikult küll vanavanavanaisade) kombel naturaalmajanduses elada ei taha, tänaseid mugavusi aga pelga kahe käega endale lubada ei saa...

Ei, ma ei propageeri lageraiet suurtel pindadel. Aga selle kadumise eelduseks on arvelduse aluseks oleva universaalekvivalendi asendamine millegi "pehmemaga" kulla (kauba) asemel. On ettepanekuid?
Folklorist: 22 pole enam ammu viimane taks! http://www.ohtuleht.ee/718390/folklorist...imane-taks

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#72

Parajalt võigas pilt, et lasen rivitult. Mets ei koosne ainult puudest.
Tavaliselt ma võõraste fotodega selliselt ei toimi, aga hetkel sai mõõt lihtsalt täis ja hakkas üle serva ajama.

Eesti mets täna: 

   
Vasta
#73

Metsas hetkel kõik korjuseid täis, tahad neid käsitsi vedada? Sai isegi jõulude ajal käidud haaratsiga kokku korjamas....  elu on selline.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#74

Võigas tõesti. 
Ise olen suhteliselt võhik metsa koha pealt.  Paar nädalat olen metsas langetamas/vedamas käinud. Olen Luual miskise kiirkoolituse ka saanud. Saed püsivad käes ja langetamisega saan ka hakkama. Koolis sai ka metsateemat pikemalt õpitud. Aine oli erialas sees mingis mahus. Aga enam ei mäleta sest eriti midagi. Sest teadmisi kasutusse ju ei pane ning pika aja peale lahtub enamus...

Seega tekkisid küsimused. Kindlasti need tunduvad kohati täiesti metsa, aga siiski mul on huvi ja tahaks ennast harida selle koha pealt. 

Miskipärast kõiki puid ei võeta maha. Kas on see seoses sellega, mis puitu metsast välja veetakse? Või lihtsalt ei kõlba? Tavaliselt on need puud pikad kased, mida ma siiani olen näinud. 
Rööpad on igal pool teema, neid oli seal ka tohutult. Kohati isegi munadeni sügaval. Sellest ma saan aru, et kui pinnas on pehme, siis pole midagi teha. Eks see väljaveoaeg ja pinnase külmumine sõltub ka nendest, kas tekivad rööpad jne. Põllupeal olles oli see märja ilmaga koguaeg probleeem. See pole eriti võõras teema. 
Kodu lähedal metsas seigeldes leidsin kuuse alt vanad hüdro ja küttefiltrid vedelemas. Ma saan aru, et neid välk-hoolduseid tekib aeg ajalt. See on ju masina puhul mõneti loomulik. Aga kas tõesti on vaja see praht metsa alla visata? Kindlasti see oli üks juhtum, mis minule jalge alla komistas. Ma olen kindel, et enamus metsamehi sellist tükki ei tee. 
Ja miks jäetakse see hirmus võsa metsa vedelema? Sealsamas oli üks teine lank lähedal, kust oli peenikest võsa maha langetatud. Noh, umbes käe jämedune, kohati isegi jämedam. Ja see kõik vedeles ning seda ära pole siiani veetud. Oli see kuskil aasta-kaks tagasi. Paari ha suurune lapp. Noh, see võsa teema on igal pool. Kõik jäetakse metsa vedelema. Osad ajavad vaalu, aga on ka vendi, kes jätavad sinnapaika. Mis selle võsaga oleks kõige õigem teha? Haket sealt nii ehk naa eriti ei saa. Aga sedasi vedelema jätta pole ka vast õige? 
Vabandust, kui teemast mööda kaldun, aga kuna siin teemas on omajagu "metsavendi" koos praegu, siis oleks just hea moment küsida Big Grin

Almost Again
Vasta
#75

(18-02-2016, 10:33 AM)Necro Kirjutas:  ...
Miskipärast kõiki puid ei võeta maha. Kas on see seoses sellega, mis puitu metsast välja veetakse? Või lihtsalt ei kõlba?
...
Rööpad on igal pool teema, neid oli seal ka tohutult. K
...
Kodu lähedal metsas seigeldes leidsin kuuse alt vanad hüdro ja küttefiltrid vedelemas.
...
Ja miks jäetakse see hirmus võsa metsa vedelema? Sealsamas oli üks teine lank lähedal, kust oli peenikest võsa maha langetatud. Noh, umbes käe jämedune, kohati isegi jämedam. Ja see kõik vedeles ning seda ära pole siiani veetud. Oli see kuskil aasta-kaks tagasi. Paari ha suurune lapp. Noh, see võsa teema on igal pool. Kõik jäetakse metsa vedelema. Osad ajavad vaalu, aga on ka vendi, kes jätavad sinnapaika. Mis selle võsaga oleks kõige õigem teha? Haket sealt nii ehk naa eriti ei saa. Aga sedasi vedelema jätta pole ka vast õige? 
Vabandust, kui teemast mööda kaldun, aga kuna siin teemas on omajagu "metsavendi" koos praegu, siis oleks just hea moment küsida Big Grin
...

Kohe tulevad teadjad, aga lageraide tellinud metsaomanik ütleb nii. Big Grin

Püsti jäid seemnepuud loodusliku uuenemise tarbeks. Minu lankidel Seemnepuud, paraku on aeg-ajalt näha ka "seemnepuid". Vahe on võra mahus ja puu elujõus. Eks see on suur vaidlus, kas tormist paratamatult kahjsutada saavad puud on kadu või kasu, kuid ma kaldun siiski seda viimast uskuma. Lihtsalt püstijäänud puude äravõtmisega ei tohi liig akaua viivitada.

Filtrid on puuduva töökultuuri ja pohhuistist omaniku järelevalvetuse tulemus. Kui lastetuba korras, ei teki filtri metsajätmise mõtetki. Kui aga kodus kasvatati sitta laiali loopima, siis aitab ainult kaikaga peksmine. Sad Ning kui omanikul puudub tahe või munad seda teha, siis ongi fekaal ventilaatoris, õlid maas ja filtrid kännu taga. Kusjuures pean kiitma Grundar puitu: nende veomasinas tõepoolest on sees biolagunev õli. Neil lendas töö ajal pumba survevoolik ning põllule jäi kenake loik õli. Nende sõnul 140 l. Esialgu ehmatas küll, aga kuna lõhnas tõepoolest päevalille järele, siis jäin äraootavael seisukohale. Aasta hiljem kasvas seal rõemsalt rohi Cool

Rööpad suuresti sama pluss raha - ideaalset aega on nii vähe, et keegi ei taha maksta selle ootamise eest. Muide, need "munadeni" rööpad tekitavad probleemi peamiselt inimesele, metsaelustik saab nendega üllatavalt hästi hakkama. Olen näinud nii jänest varjumas kui rebast hiilimas rööpasWink Rööbaste teket saab suuresti pärssida okstega kokkuveoteid tugevdades. Kui tahta või vähemalt seda nõuda. Aga alati ei aita ka pooel metsa ratta alal toppimine: mõnes kohas lihtsalt ei püsi pinnal märjal ajal...

Metsaalune risu on puhtalt meie hea elu indikaator. Mitte keegi ei ole nõus seda prahti korjama. Müüa seda kuhugi ei ole, hakkekandist makstakse heal juhul 1 €. Loodusele see olulist kahju ei tee, loomad õpivad kiiresti ohutud rajad selgeks. Jälle on peamiseks hädaliseks inimloom ise, kel paha vaadata ja astuda. Toungue

Ääremärkusena: minu lankidelt veeti oksad ära. Peale hakkimist on virna põhjas maas julgelt 20 ruumi viisakat ahjupuud. Pakkusin alatasa hädaldavatele valla"vaestele" tasuta - korjaku ära. Irvitasid näkku: meile tuuakse puud tasuta. Vat nii hästi elatakse... Küll käis üks üsna jõukas kodanik endale saart ja haaba välja korjamas. leidis paari tunniga terve kärukoorma ja mitu jäi veel maha.

No õnneks kaotsi ei lähe midagi, mahajäänud puit on tulevase põlve toit.
Vasta
#76

(18-02-2016, 10:58 AM)v6sa Kirjutas:  Püsti jäid seemnepuud loodusliku uuenemise tarbeks. Minu lankidel Seemnepuud, paraku on aeg-ajalt näha ka "seemnepuid". Vahe on võra mahus ja puu elujõus. Eks see on suur vaidlus, kas tormist paratamatult kahjsutada saavad puud on kadu või kasu, kuid ma kaldun siiski seda viimast uskuma. Lihtsalt püstijäänud puude äravõtmisega ei tohi liig akaua viivitada.

Metsaseaduse § 29 ütleb järgmist:


Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud:

a) seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv;
b) säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta.


Need nirakamad võivad olla ka elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud. Eks neid soovitatakse ka pigem grupikaupa jätta aga seda enam seadus ei reguleeri ja eks siis jäetakse omal äranägemisel.
Vasta
#77

Päris nii ikkagi ei ole aga mitte keegi seda (üldiselt) ei kontrolli - nii tundub! See on kehtiv Metsa majandamise eeskiri
Seemnepuid on küll näha lageraietel, need peavadki kõrged-vibalikud olema. Aga säilikpuude, rääkimata nende gruppidest, on üliharv nähe ja siis pigem eraomaniku lank, kui RMK oma. Näita mulle "lolli", kes männikust suurima diameetriga a'la 5-palgi tüvega mastimände ei võtaks! NENDE järele sinna just minnaksegi. 

§ 13. Nõuded säilikpuude ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavate puude ja nende säilitamise kohta

(1) Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel lageraielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta.
(2) Säilikpuud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
(3) Suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud gruppidena.
(4) Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.
Vasta
#78

http://maaelu.postimees.ee/v2/3871143/ra...aht-kasvab

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#79

(17-10-2016, 08:18 AM)viplala Kirjutas:  http://maaelu.postimees.ee/v2/3871143/ra...aht-kasvab

Karm reaalsus, mis tuleks seadusega suisa ära lõpetada!

Tsitaat:Kui aastaga suudeti lagedaks raiuda 3,5 protsenti kogu erametsast, siis 28-29 aastaga peaks sama tendentsi jätkudes järel olema lage maa. Seda enam kui lähtuda asjaolust, et Eesti tingimustes kasvab kuusk raieküpseks keskmiselt 80-100 aastaga ja mänd 90-110 aastaga.

Sõitsin just jälle risti läbi Rootsi ja sama ka Poolast, kohe lähen Leba'sse tagasi, et jaht ära tuua. Ja JÄLLE panin tähele, kuidas PIGEM tehakse harvendus- ja/või valgustusraiet saemeestega ja väljavedu ATV-laadsetega, raudhobuga jne, kui lageraiet harvesteriga ja väljavedu tankiga... Seda Rootsis, kus saemehe palk on sama, mis Eestis ministril :Big Grinoolas vast mitte, seal meiega samased palgad.  
Eestis käib ikka 100% röövraiumine ja röövmajandamine isegi ennast "omanikeks" nimetavate tegelaste poolt. Samas, paaris kohas peamiste liikumisteede ääres on hakanud tekkima ka Eestis sellised raielangid, üks kohe Noarootsis kiriku taga. Alles jääb asi, mida saab ikka veel metsaks nimetada. Hõre ja paistab läbi aga alles ongi jäetud võimsaimad puud.
Vasta
#80

(17-10-2016, 12:39 PM)PlyVal64 Kirjutas:  [url=http://maaelu.postimees.ee/v2/3871143/raiepindala-kahaneb-raiemaht-kasvab][/url]

Karm reaalsus, mis tuleks seadusega suisa ära lõpetada!


Sõitsin just jälle risti läbi Rootsi ja sama ka Poolast, kohe lähen Leba'sse tagasi, et jaht ära tuua. Ja JÄLLE panin tähele, kuidas PIGEM tehakse harvendus- ja/või valgustusraiet saemeestega ja väljavedu ATV-laadsetega, raudhobuga jne, kui lageraiet harvesteriga ja väljavedu tankiga... Seda Rootsis, kus saemehe palk on sama, mis Eestis ministril :Big Grinoolas vast mitte, seal meiega samased palgad.  
Eestis käib ikka 100% röövraiumine ja röövmajandamine isegi ennast "omanikeks" nimetavate tegelaste poolt. Samas, paaris kohas peamiste liikumisteede ääres on hakanud tekkima ka Eestis sellised raielangid, üks kohe Noarootsis kiriku taga. Alles jääb asi, mida saab ikka veel metsaks nimetada. Hõre ja paistab läbi aga alles ongi jäetud võimsaimad puud.

Lageraie on elamine tuleviku arvelt. Suuresti filosoofiline küsimus, kas see on lihtsalt saagikoristus või vargus tulevastelt põlvedelt.

Varastamist ei saa seadusega ära kaotada. Üritatud on nii kaua, kui kirjalikku ajalugu inimkonnal on... Sad

Lageraie rasketehnikaga on vaid ja ainult inimliku ahnuse tagajärg. Meil on veel mehi, kes oskavad teha raiet ka metsa hoides. Aga praeguste puidu hindade juures peab mingi muu sissetulek nende töö tellijat hinges hoidma. Vat nii hästi elame.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne