JUMZ 6AKL 1991a taastamine
#21
Ma pakun välja,et astmelaua või siis redeli võiks teha sellise,et saab vajadusel kõrvale pöörata või nii panna,et see ei plokeeri midagi kinni või ei jää ette?
http://www.kodu.pri.ee/ta
http://www.kolhoos.pri.ee/
http://www.talleks.pri.ee/
https://picasaweb.google.com/118166576673254374648

Oodatud on kõigi Elva EPT endiste töötajate mälestused,pildid ,seose maaparandustöödega või muidu erinevate juhtumistega tööpostil!
Vasta
#22
Kuidas selle laia hammakaga esiveo lahendusega siis on - keegi siin foorumis avaldas õigustatud kahtlust, et käigu lülitamine võib võimatuks osutuda kuna esisillal on sageli pinge peal?
Vasta
#23
(10-01-2016, 00:05 AM)Envir Kirjutas: Kuidas selle laia hammakaga esiveo lahendusega siis on - keegi siin foorumis avaldas õigustatud kahtlust, et käigu lülitamine võib võimatuks osutuda kuna esisillal on sageli pinge peal?

Eks siis tuleb sisse/välja kohapeal, siis pinged väiksemad. Kui muudmoodi ei saa siis tuleb vähekene edasi tagasi liikuda. Eesti ühes nurgas on laia hammasrattaga lahendus ja temal probleeme pole.
Vasta
#24
Vaatasin ka seda venekeelset teemat. Minu venekeele oskus on tasemel, et üks pilt räägib rohkem kui 100000 sõna. Leheküljeni 24 vaatsin, siis selgitasin välja, et posledõi lehekülg oli 99 ja panin teema kinni Smile

Küll aga tekkis küsimus, et kas mingit diferentsiaali oli tule sildade vahele? Ehk kui esisild on sees on sellega automaatselt kaasas "lukustatud keskdiffer"? Alaline lukustatus muudes olukordades kui kinnijäämise piiri lähedal ei mõju üldjuhul masinatele hästi.
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#25
Russidel ka ju pole keskel diffrit ja sildade 10% veokiiruste erinevuse juures ei juhtu midagi. See projekt saab ilmselt veel täpsemalt sildade vahelised kiirused kokku aetud. Differ on reaalselt tööd tegeva veoratta surm.
Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#26
(10-01-2016, 02:29 AM)hannest Kirjutas:  Differ on reaalselt tööd tegeva veoratta surm.

Kas oleks võimalik täpsustada?
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#27
(10-01-2016, 02:29 AM)hannest Kirjutas: Russidel ka ju pole keskel diffrit ja sildade 10% veokiiruste erinevuse juures ei juhtu midagi. See projekt saab ilmselt veel täpsemalt sildade vahelised kiirused kokku aetud. Differ on reaalselt tööd tegeva veoratta surm.

Täpsemalt veovõime kaotus, kuna piirab edasiantava veojõu vähima vajaliku peale. Meil on üks teema difrite kohta, tasub tutvudaWink

Traktoritel ei ole keskdfrit, kuna väikese baasi tõttu on telgedevaheline erinevus ka pööretel talutav. Kuigi aeg-ajalt raskel veol pidaval alusel mõni detail jõuülekandes siiski osutub kaitsmeks... Big Grin
Vasta
#28
(10-01-2016, 02:29 AM)hannest Kirjutas: Russidel ka ju pole keskel diffrit ja sildade 10% veokiiruste erinevuse juures ei juhtu midagi. See projekt saab ilmselt veel täpsemalt sildade vahelised kiirused kokku aetud. Differ on reaalselt tööd tegeva veoratta surm.

Russi  etaloniks võttes tasub silmas pidada, et selle masina esisild on enamuse ajast arvestatud vedama automaatrežiimis ehk nn. "ooterežiimis" ja vedama hakkab ta tagarataste 10% läbilibisemise korral. Sundlülitus on vaid "ekstreemolukordades" ja väikestel kiirustel. Kui ikka silla jäigalt taha lükkad ja kihutad uisapäisa siis ei tee see head ka vanale vintskele russile. Esisilda lükatakse kogu aeg ees nii et kummid suitsevad, eriti hästi ilmneb see pööretel.
Sellepärast on ehk hea, vaatamata sellele kui täpselt kiirused kokku lähevad, ikkagi mõelda võimalusele esisilla väljalülitamiseks, sesst ma siiralt kahtlen, et see traktor hakkab mürama ainult 1. või 2. käiguga. Ikka tahaks teha mõne kiirema ringi ka.
Aquila captas non muscas.
Vasta
#29
Kui seda vedava esisilla väljavõtte ehitust vaadata siis tekib küsimus kuidas saab selle käigu välja mille pealt esisillale vedu on võetud?
Näiteks pöördel on paratamatult esi ja tagasilla kiirused erinevad ja kui on see käik sees mille hammasrattalt esivedu on võetud ja hammasrattad pinge all ei õnnestu seda käiku ju välja saada?
Vasta
#30
(10-01-2016, 13:10 PM)2715 Kirjutas: Kui seda vedava esisilla väljavõtte ehitust vaadata siis tekib küsimus kuidas saab selle käigu välja mille pealt esisillale vedu on võetud?
Näiteks pöördel on paratamatult esi ja tagasilla kiirused erinevad ja kui on see käik sees mille hammasrattalt esivedu on võetud ja hammasrattad pinge all ei õnnestu seda käiku ju välja saada?

Sõidab törts tagasi ja saad ikka välja, omavahel öeldes tuleb enamustel mehaanilise ülekandega nelikutel samamoodi esisilda sisse välja lülitada, ega pöörde peal ei õnnestu ühelgi masinal esisilda välja lülitada kui vedu taga...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#31
Kui palju oleks mõistlik esisild kiirem jätta, või üldse võrdseks ?
Näiteks kui sõita rööpas, siis esisild peaks loogiliselt võttes olema kiirem??
Vasta
#32
[Pilt: foto10181.jpg?itok=dxqM6XmT]
See plokk millega esisilla lai hammasratas hambub on teise ja 3 käigu oma ja selle liigutamisega lülitatakse neid kahte käiku?
Sel juhul ei saa ju näiteks teist käiku enam välja kui esisild hoiab pinget peal ning plokkhammasratas on nuutidega võlli peal ja võll ühendatud tagaratastega.
Tagasikäigu lülitamisest ei ole siis juttugi kui teist käiku välja ei saa ju?
Vasta
#33
(10-01-2016, 20:49 PM)2715 Kirjutas: [Pilt: foto10181.jpg?itok=dxqM6XmT]
See plokk millega esisilla lai hammasratas hambub on teise ja 3 käigu oma ja selle liigutamisega lülitatakse neid kahte käiku?
Sel juhul ei saa ju näiteks teist käiku enam välja kui esisild hoiab pinget peal ning plokkhammasratas on nuutidega võlli peal ja võll ühendatud tagaratastega.
Tagasikäigu lülitamisest ei ole siis juttugi kui teist käiku välja ei saa ju?


Tegu on teise ja neljanda käiguga.
Peatudes jääb võll seisma ja ei saa olla varianti et esimesed rattad ja tagumised rattad liiguvad eri suundades, masin vajub kas edasi või tagasi.

Isiklikult pole näinud ühtegi MTZ 7 ninapidi vastu puud ja sinna jäänudki ja ära roostetanud, kuna ei saanud käiku välja ja tagurdada. MTZ 7 on täpselt sama laia hammasratta lahendus.
Vasta
#34
otot....nelivedu saab siis kasutada ainult teise ja neljanda käiguga? Isegi vanal MTZ-7'l oli nii?
Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#35
(10-01-2016, 22:54 PM)hannest Kirjutas: otot....nelivedu saab siis kasutada ainult teise ja neljanda käiguga? Isegi vanal MTZ-7'l oli nii?

See võll liigub nii edaspidi kui tagurpidi käiguga.
Vasta
#36
(10-01-2016, 17:18 PM)mlsluik Kirjutas: ..., ega pöörde peal ei õnnestu ühelgi masinal esisilda välja lülitada kui vedu taga...

Offtopic ja mitte norimise pärast, kuid olemas on ka keerukamad hammasrataste süsteemid, kus seda vedu niimoodi edasi-tagasi lülitada ikkagi saab. Minul endal on kogemusi erinevate Unimogidega ja neil lükkasid sõidu ajal nii neliveo, kui ka plokid sisse ja välja, kui soovisid. Ei raginat, ei hammasrataste tükke lendamas. Muidugi eeldab asi mõistusega lähenemist.

Edit. Täpsustasin sõnakasutust, et saab ikka välja ka.
Vasta
#37
(10-01-2016, 23:42 PM)Jahimees Kirjutas:
(10-01-2016, 17:18 PM)mlsluik Kirjutas: ..., ega pöörde peal ei õnnestu ühelgi masinal esisilda välja lülitada kui vedu taga...

Offtopic ja mitte norimise pärast, kuid olemas on ka keerukamad hammasrataste süsteemid, kus seda vedu niimoodi edasi-tagasi lülitada ikkagi saab. Minul endal on kogemusi erinevate Unimogidega ja neil lükkasid sõidu ajal nii neliveo, kui ka plokid sisse, kui soovisid. Ei raginat, ei hammasrataste tükke lendamas. Muidugi eeldab asi mõistusega lähenemist.

Mainisin kuskil poole sõnaga veo sisse lülitamisest?  Otse liikudes lülita kuidas tahad, pöörde või muud moodi pinge all välja es tõmba ka parema tahtmise korral, ei unimogil, magirusel, patrolil ega ka millegil muul...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#38
Kogu asja võti seisneb ülekandearvus. Ehk siis käigukasti 3 hammasratta, hammaste arv+ pöörlemise kiirus, siis selle väikse külg väljavõtte hammasratta arv+ GAZ 66 esireduktori ülekande arv. Need suhted omavahel seavad nii mõndagi paika. Esisild ei pea ilmtingimata pöörlema kiiremini,kui tagasild aga tavaliselt see tehakse nii, teatud suhtarvuga. Mida ma peast öelda ei suuda,kuna puudub inseneri haridus. Ainus loogiline seletus,miks esisilla pöörlemine peab olema nt 1,2 korda kiirem kui tagasillal oleks see,et kinni jäädes või mäest üles ronides oleks masinal piisavalt hea haarde tegur.
http://www.kodu.pri.ee/ta
http://www.kolhoos.pri.ee/
http://www.talleks.pri.ee/
https://picasaweb.google.com/118166576673254374648

Oodatud on kõigi Elva EPT endiste töötajate mälestused,pildid ,seose maaparandustöödega või muidu erinevate juhtumistega tööpostil!
Vasta
#39
Tean maasturit millel oli esisilla kiirus 5% suurem kui tagumisel. Ainuke viga oli selles, et vahekastid ei pidanud vastu rohkem kui 30000 km. Garantiiga sai alla pandud uued kastid milledel oli sildade kiirused võrtsed. Ma isiklikult jääks küll võrtsete kiiruste juurde.
Veiko
MTJ.EE
Vasta
#40
Sel teemal väitlemiseks/vaidlemiseks oleks vaja asjade olemusest aru saada. Esisild, mis tänu ühesuunasidusile/põrklingile veab ainult siis kui tagumine sild libisema hakkab on suht sarnane viskomuhviga nelikveoga. Kasvõi seesama 13piisab teema siin. Ta ei takista normaaloludes kunagi koormuspõhiselt mingeid lülitusi kuna ta ei vea ju.
Ainult teooria, Bellast ei tea muhvigi Big Grin
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne