Metallitööd: kasulikud videod
#1
Proovime siia teemasse koondada kasulikud metallitööd puudutavad videod.

Alustuseks: millised mõõteriistad valida.



Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#2
Keerme lõikamine treipiniga 1K62.



Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#3
Tulemus on küll õudus kuubis aga põhimõtteliselt asi niimoodi käib.
Vasta
#4
Sealt keermelõikamise videost on puudu väikse suporti kasutamine.
Nimelt on mõistlik väiksest suportist tera edasi nihutada et tera lõikaks ainult edasiliikumise poolse servaga mitte mõlemaga.
Siis me saame terale anda kalde ja sellega saavutame positiivse lõikenurga.
Ka tuleb pind puhas ja tera ei suru keerme tippe laiali.
Vasta
#5
Keegi võiks mõne video panna kuidas keevitada erinevate keevitustega ja kuidas jälgida temperatuure ja mis vooluga on kõigeparem keevitada näiteks 1mm plekk/plekkile ja kuidas seadistada gaasi ning gaasi kogust.
Tänud tähelepaneku eest.
Vasta
#6
(12-01-2016, 23:46 PM)2715 Kirjutas: Sealt keermelõikamise videost on puudu väikse suporti kasutamine.
Nimelt on mõistlik väiksest suportist tera edasi nihutada et tera lõikaks ainult edasiliikumise poolse servaga mitte mõlemaga.
Siis ma saame terale anda kalde ja sellega saavutame positiivse lõikenurga.
Ka tuleb pind puhas ja tera ei suru keerme tippe laiali.

Mina kasutan iga sammu jaoks vastavat plaati,mis lõikab täieliku profiili.
Vasta
#7
(12-01-2016, 22:38 PM)_rein_ Kirjutas: Tulemus on küll õudus kuubis aga põhimõtteliselt asi niimoodi käib.

Ma vaatasin kah,et õpipoisi värk.
Ma ise panen teraga lõikamise ajal pisut toiduõli peale.... lasen mitmeid kordi teraga,hiljem lasen vindi terasharjaga üle,et natukene libedamaks teeks. Vajadusel vahepeal teritan ka tera. jne.
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#8
(13-01-2016, 09:53 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: _rein_Tulemus on küll õudus kuubis aga põhimõtteliselt asi niimoodi käib.

Ma vaatasin kah,et õpipoisi värk.
Ma ise panen teraga lõikamise ajal pisut toiduõli peale.... lasen mitmeid kordi teraga,hiljem lasen vindi terasharjaga üle,et natukene libedamaks teeks. Vajadusel vahepeal teritan ka tera. jne.

Vint laulab metsas Big Grin ......
Vasta
#9
(13-01-2016, 13:31 PM)maitus Kirjutas:
(13-01-2016, 09:53 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  vindi

Vint laulab metsas Big Grin ......
Vähemalt Oli sul aega lugeda. Big Grin
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#10
(13-01-2016, 13:31 PM)maitus Kirjutas: Vint laulab metsas Big Grin ......
kuni ta keermepüssiga maha lastakse  Toungue
Vasta
#11
(12-01-2016, 23:54 PM)Qunts Kirjutas: Keegi võiks mõne video panna kuidas keevitada erinevate keevitustega ja kuidas jälgida temperatuure ja mis vooluga on kõigeparem keevitada näiteks 1mm plekk/plekkile ja kuidas seadistada gaasi ning gaasi kogust.
Tänud tähelepaneku eest.

Keevitamisel temperatuure jälgida?Kuulen esimest korda.Punktimisel alati tugevam vool kui keevitamisel.pinnad puhtaks ja keevisõmbluse järgi vaatan kas vool paras.Liiga tugev avool keevitab lohku,nõrk vool jällegi kuhi peal.Kindlasti peavad mõlemad detailid ühtlaselt punased olema koos keevisõmblusega ja,et traat-masin ei takistaks.Proff keevitajad nt keeravad voolutugevuse ja etteande kiiruse peast paika vastavalt materjali paksusele.
Vasta
#12
Tunde järgi, mitte peast. Ega tabeleid ei saa keevitamiseks koostada, kuna kõik oleneb kõigest. Mis gaas on kasutusel, mis traat on kasutusel, mis masin on kasutusel, mis materjal jne.

Youtube on abiks, kui kedagi teist ei ole kes ette näitaks.
Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#13
(13-01-2016, 18:42 PM)muska71 Kirjutas: Keevitamisel temperatuure jälgida?Kuulen esimest korda.

 Küsi mõne eriteraseid keevitava tegelase käest. Temperatuur on üks põhilisi asju selle juures.
Eelsoojenduse temperatuurid, järelkuumutus, jahtumise kiirus, jne. See on terve teadus.
< 1 mm autopleki juures tõesti eriliselt pilli ei puhu.

Mul üks töökaaslane jutustas kunagi ühe loo. Möödunud sajandi kaheksakümmendatel olla aset leidnud.
Soojatrassi oli vaja. Vaja siis vaja. Anti varustajatele korraldus torud välja ajada.
Kuna tegu oli ehitusmaterjalide tehasega, siis oli varustajatel ka vastukaupa pakkuda ja torud saadi.
 Aga ega keegi torude materjalile üleliia tähelepanu ei pööranud. Läbimõõt klappis, seinapaksus oli ka sobiv, ja läks kaubaks.
Trassi ehitajatel aga läks lõbusaks: kui toru sai teisega kokku keevitatud, siis mõni minut peale keevitamist käis krõks ja keevise kõrval jooksis pragu. Esimese valuga sai keevitaja sauna, et too ei mõista tööd teha ja toodi kõvem spetsialist. Kui aga kõigil spetsialistidel asi ühtviisi untsakile kiskus, siis taibati varustajad letti võtta, et mis asjad nad venemaa avarustest kätte said.
Lõpuks TPI teadurite abiga olla saadud konkreetsete torude tarvis optimaalne keevitusreziim: eelsoojendus miskite kraadideni ja seejärel peale õmbluse tegemist aeglane jahtumine kuumas liivas.
Tegu olevat olnud miskite naftapuurtornide jaoks mõeldud eritorudega.
Vasta
#14
Kui pilli lõhki ajada, siis tuleb keevitajaks õppima minna ja mitte foorumist tarkusi otsida!

Hobi keevitajal pole nii põhjalikult vaja seda meterjalide teadust tunda.  Cool
Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#15
Kui interneedusest ei leia mõistliku keevituse kohta või ei taha ekraani lugeda, siis tasub leida selline raamat nagu "Keevitaja Käsiraamat."Valgus 1978a.
Raamat on küll tänapäeva mõistes ajast mil maapeal jalutasid mammutid(väga suured keevitustrafod), aga isegi sulamatuelektroodiga(TIG) keevitamisest on päris mitmes kohas juttu. K.a. alumiinium, vask, pronks, titaan jne.

Sinutorus on aga lausa terve kanal selline https://www.youtube.com/user/ChuckE2009
Kanali omanik on küll käitumiselt suts uhhuu, aga tunnistab oma vigu ja parandab neid ning teoorja ja näited on head.

Keevituse tempidest on asi tegelikult suht lihtne.
Gaasidega on võimalik üsna madalaid otsi saavutada sealt kusagilt 3500C* ja jõuab sinna tinaga jootmise võimaldamise juurde välja(leegi temp on loomulikult kõrgem). Elektriga on umbes sedasi: kattegaelektrood 6500C*, Traat(mig/mag) 8000C*, Sulamatuelektrood(TIG) 20 000C*.

Tembi kohapealt on tegelikult ka see, et kui keevist silmaga hindama hakata siis on hinnangud külm, kuum ja normaalne, aga see on kohapeal selgitatav ja ei vaja numbreid. Niiet käpp pihku ja proovima seni kuni keevis tuleb ilus.


Eriteraste(malm on kah teras) puhul on see ette kuumitamine oluline vahel jah. Kohati isegi 800C* ja edasi. Jahtumine võiks kesta kaua. Kohati kuni mitu päeva kui on tegu suuremate asjadega. Jahtumiseks siis kuiv liiv või jahutuseks sobilik ahi. Kuidagi moodi pidi seda ka puusoega teha saama.
Kivivillaga täidetud kast pidi ka võimaldama sellist tööd. Detail peab olema tihedalt ilma eriliste õhuvahedeta, et keevituse ajal mingeid jahedamaid kohti ei tekiks ja võimalikult ruttu kaan peale, et jahtumine kaua kesta saaks. Ettesoendamine käib asja juurde.

Malmi on võimalik keevitada ka nn külmkeevitus meetodil, aga aja kulu on üüratu. Keevist ümbritsev materjal peab olema käega katsutava tembiga. Kui enam kätt ei kanna, siis peab jahtuma. Keevise tugevus ei ole teabmis suur, kuid võimaldab näiteks mootori plokki keevitada ilma mootorit maha võtmata.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#16
(13-01-2016, 20:51 PM)phyl Kirjutas: Tunde järgi, mitte peast. Ega tabeleid ei saa keevitamiseks koostada, kuna kõik oleneb kõigest. Mis gaas on kasutusel, mis traat on kasutusel, mis masin on kasutusel, mis materjal jne.

Youtube on abiks, kui kedagi teist ei ole kes ette näitaks.

Vbl.tuleks soetada,üübersupper aparaat,millel programmid peal  Wink
https://youtu.be/6mvBucaOopQ

https://youtu.be/iHqOnkoZL44
Vasta
#17
Programmaparaadiga keevitatud detailidega sai esmatutvust tehtud juba aastal '91. Kas oli neil meistritel seal viga sees või mis, aga tulemus oli täielik läbikukkumine. Nimelt Terride tehas Rovaniemis oli seda värki kasutanud.
Pole ta midagi nii, et toksid materjali koostise ja detailide paksuse sisse ning kõik automaatselt sobib. Alati ei sobi.
Vasta
#18
Kole keeruliseks olete asja ajanud. Mehele, kes MIG/MAG-iga esimesi kordi 2 plekitükki kokku tahab lasta, pole küll mingeid temperatuuri ja eriteraste juttu vaja.
 Pigem võtku paar haljast plekitükki ja üritagu neid võimalikult ilusti kokku keevitada.
 Käpa asendit, kaugust, nurka jms. peaks muidugi vaatama.
 Isegi kohallikus vihkajate keeles on päris palju materjali lugeda.
Linke ei viitsi mina siia imevigurisse sobitama hakata.
Kaevetööd miniekskavaatoriga Viljandi maakonnas 5089732
Vasta
#19
Lihtsamat sorti kerevenituspink. Tasuvad vaatamist ka sama mehe teised videod tehtud autodest.






A
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#20
Peaaegu saksa täpsus. Mõtlen siis kuhugi sinnapoole, et väike pingutus veel ja oleks näiteks erivärvilised kirjad või miski logo võinud kohe sisse graveerida ühe jutiga. Aga ilmselt ei viitsitud või midagi...


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne