hammasrihmadest: tootjad, seismise mõju jne
#1
jäi hiljuti kusagil silma arvamusavaldus rihmatootjate "paremusjärjestuse" kohta. Lõin nüüd mõned märksõnad otsingumootorisse ning leidsin tehnilist tausta kirjeldava ja mingite vaadete põhjal paremusjärjestust Gates - Dayco - Conti pakkuva artikli:
http://autoremont.planet.ee/index.php?op...29&lang=et
paistab asjalik - on ehk kellelgi omi vaateid?

näpunäiteid ja soovitusei mu hobi-automehaanika teooriast + praktikast (uuemate 120Mm välbaga masinate praktikat on vaid ühe PSA grupi masina jagu, muu praktika piirdub oma 80-90 Opelitega):
- vahetamisel on igal juhul mõistlik vana rihmaga märgid paika ajada ning püüda nukkvõllid fikseerida
- nn pöidlareegel on ,et rihma ei tuleks väga kõvasti pingutada - kui leidub otsejooks väntvõlli ja nukkvõlli vahel, siis taolise ca 70cm pikkuse puhul võiks pingutatud rihma saada mõõduka jõuga keerates 90 kraadi "väänata"
- aastaid seisnud mootoril on mõistlik rihm uuendada olenemata nn vana rihma reaalsest läbisõidust. Võib harjuda mingi kujuga ning ennetähtaegselt otsa saada. Olen ilmselt kas selle ja-või liiga pingul rihma tõttu kord ca 40Mm sõitnud rihma katkemist + kaasnenud 10 kõvera klapi vahetamist kogenud
- hammasrihma kate ei luba küll (enamusel masinatel) jooksvalt rihma olukorral silma peal hoida, aga parem ta ikka paigaldada. Igasugune rihma ja rihmaratta vahelt läbikäiv tahkemat sorti aine võib rihma lõhkuda ning tahkete substantside liikumine kapoti all ei ole vaid teoreetiline võimalus... See võib olla lendav kivike, aga näiteks ka lumi - olen kord lumehangest läbi rammides kapotialuse poolest saati lumega täitnud ning puuduva rihmakatte tõttu 10 klappi vahetada saanud Wink
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#2
Teema algataja on jätnud oma üllitises märkimata ühe sagedamatest rihmakatkemise põhjustest. 
 Märksõnaks oleks rihma vedav hammasratas.  Kuna see h-ratas asub mootori kõige alumises osas( väntvõlli otsas) siis paratamatult käib sealt ka kõige rohkem sodi koos veega läbi ja tekib suurem kuluvus, kui üleval nukkvõlli rattal. 
 Selleks tuleks jälgida rihma vahetusel, kas vända rattal on "hammasratta põhi" läikiv või  "tipud". Kui põhi läigib, tuleb ka vahetada vända ratas ja ei maksa ka unustada, et uus rihm on kulumata ja tema pikemad "hambad" võivad ulatuda  H- ratta põhjani, mis on rihma katkemise põhjuseks, kuna hakkab rihma hammast väänama murdma.
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#3
+1 eelmisele postitusele. Sama kehtib ka kiilrihmadega ja mitmiksoon rihmadele. Tuleb jälgida, et rihma tööpind on õige.
Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#4
Minuarust see tootjate "6 või 7 aastat" hammasrihma kestmist on natuke müügipoliitika moodi.
Kestavad nad rohkem ka. 
Eks sõltub ka hammaste kujust ja mootorist. (V6 aluplokiga venivad suureks - kokkutõmbavad kohkem kui malmplokiga jne)

Samamoodi kilometraažiga. 
Omal ajal, kui Tulika ostis veel Opel Omegaid (1,8 ja 2,0), neid kaheksaklapilisi, siis nemad põhimõtteliselt rihma 120tuh pealt ei vahetanud. Sõideti niikaua, kui katki läks ja kutsuti teine auto köiega järgi. Kunde viis koju ka teine auto. Klappidega ka midagi ei juhtunud. (olid vist NE mootorid)

Mõni sai oma 350 tuhat sõita, enne kui purunes.
Aga seismise kohta see teooria muidugi ei käi, need taksod said ikka igapäev tappa.
Vasta
#5
eks oleneb, aga viimati oli minu juures "klapid peas" masin, millel rihm purunes just vanuse tõttu, rihma vanus oli ca 7a ja läbisõit selleajaga oli 30t km, rihm oli täiesti murenenud ja tegemist oli antud margi oe tootega
noh osadel uuematel masinatel on isegi keti vahetus välp 60t km ja lagisema nad hakkavad selle ls pealt
Vasta
#6
Mina sõitsin ühe diisel Opeliga ise kaheksa aastaga 130tuh rihma vahetamata. Vaevalt et Austrias seda ka vahetult enne müüki tehti. Müüsin auto edasi, sõideti veel paar aastat kuni kere ära väsis.
Kunagi jooksis mul ühel teisel Opelil genekarihm kiududeks ja keris alumise rihmaseibi ja rihmakatte vahele ja sealt rihmaratta ja hammasrihma vahele, mille tulemusena hammasrihm rebenes pooleks - klapid kolvid koos!  
Vasta
#7
Hammasrihm ja sellega seotud ajamielemendid on niisugune vahva komplekt, et nemad üllatavad täpselt sellega, mida sa ei oota ja milleks valmistuda ei oska. Või laiemalt üldistades, mootor üllatab ikka sellega, mida kahtlustada ei tea.
Näiteks vahetad rihma, aga suures ihnsuses jätad rullikud vahetamata, ja põed nende pärast, aga siis pool aastat hiljem läheb keps pooleks.

Või siis näide süsteemist, kus ka veepumpa lükatakse h-rihmaga. Rihm oleks heameelega teeninud veel küll ja kenasti, aga veepump arvab äkitselt, et tema võiks vahelduseks kinni kiiluda, rihmal hambad maha põletada ja sellega paraja klapikõverdamise korraldada :-)

Viimati rihmavahetuse ajal palusin teeninduses vana rihma, rullikuid ja veepumba kastiga kaasa panna. Eks sealt leti tagant veidralt vaadati küll, aga pärast remonti oli kraam kaasas. Tagamõte oli, et pole kunagi varem rihmavahetuse pärast muretsenud, nüüd vaataks siis esimesel pidulikul ja kulukal rihmakomplekti vahetusel üle, kas "oli viimane aeg" või oleks veel käranud küll. Eelmine vahetus võis olla parimal juhul 110TKm ja 7 aastat tagasi, halvimal juhul 230Tkm ja 12 aastat tagasi. Rihmal oli tagasi painutades näha väga kergeid mõrasid hambavahedes, rullikutel ja pumbal mingit loksumist või veeretakistust ei täheldanud.

Aga eks need, kes igapäevaselt seda tööd teinud, oska kõige paremini kommenteerida, kuipalju sarnaste autode näited erinevad või  kas need rihmad ja rihmakomplektid tegelikult vahetust vajanud on.
Vasta
#8
Hammasrihm on üks uskumatult vintske tegelane. Olen näinud (remontinud) mootorit, millel oli üks rullikutest kinni jooksnud/roostetanud ja hammasrihma selg kulutas selle niipalju läbi, et kuulid paistsid ja tekkis lõikeserv, mis rihma lõpuks nahka pani. Siis said muidugi klapid - kolvid kokku. Rihma identida ei olnud enam võimalik muidugi.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#9
üsna sageli on olnud "klapid pähe" põhjuseks vahetamatta veepump, kord oli mu enda autol 2t km üle rihmavahetuse läinud (eelmine vahetus toimus margiesinduses) ja üks rullik sisuliset pudenes näppude vahel ära vahetuse käigus, seega soovitan pigem varem vahetada ja alati kogu kupatuse ja kui ei tea millal vahetatti , siis ka ära vahetada
Vasta
#10
(26-01-2016, 21:17 PM)stihl Kirjutas: Omal ajal, kui Tulika ostis veel Opel Omegaid (1,8 ja 2,0), neid kaheksaklapilisi, siis nemad põhimõtteliselt rihma 120tuh pealt ei vahetanud. Sõideti niikaua, kui katki läks ja kutsuti teine auto köiega järgi. Kunde viis koju ka teine auto. Klappidega ka midagi ei juhtunud. (olid vist NE mootorid)
Mõni sai oma 350 tuhat sõita, enne kui purunes.

See info on vägagi meelevaldne - esiteks pole Tulikal kunagi 1,8-mootoriga Omegaid olnud. Omegatele eelnenud Vectra A olid nii 1,8 kui 2,0 8-klapilised. Esimesed Omega A olid juba kõik 2,0 8-klapilised, sama jätkus Omega B mudelite puhul - esimese satsi autod olid kõik 2,0 8-klapilised, ühtegi 16-klapilist 2-liitrist (20xev) pole neil taksot sõitnud, facelift Omega B olid kõik juba 2,2 16-klapilised. Allus see autopark rangelt tehasepoolt kirjeldatud tehnohooldusnõuetele, mida erandkorras lubati teha Tulika enda rem. töökojas ja ka garantiiajal. Rihmad vahetati juba 60 tuh. peal, kuigi tehas lubas ka pikemat välpa aga samas kuna tegu oli taksodega, siis klassifitseerus see masinapark rasketes/keerulistes tingimustes töötavateks autodeks. 350 tuh. sama rihmaga ja kuni purunemiseni on linnalegend. Jutt käib siis Tulika enda autopargi kohta, mitte nende kaubamärki/logo rentivate autode kohta mille juhtide hulgas liikus muidugi igasuguseid tüüpe ja vastav oli ka suhtumine oma autodesse.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#11
teema küll kitsam hammasrihma-oma, aga ka selle leidmisel (lisaks muude rihmade "tehasemõõtude ääramisel") on abi Gatesi kataloogist:
http://www.gatesautocat.com/

mugav komplektülevaade kõigist rihmadest korraga. Mulle huvipakkuval masinal tõi lisaks aastadimensioonile veel sisse ka generaatori võimsuse ja AC olemasolu.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#12
Hammasrihma vahetus ilma märkideta.
Nägin üht imenippi. Vana rihm lõigati pikuti pooleks, eesmine osa eemaldati, tagumine jäi rihmarattaid paigal hoidma. Nüüd uus rihm poolenisti peale, vana rihm pooleks ja uus rihm nihutati lõpuni peale. Mu meelest pingutusrull kas eemaldati eelnevalt või vähemalt lasti lõdvaks. Kuidas rihm pikuti pooleks sai, ilmselt vahepeal keerati mootorit ringi.
Ei tahtnud sossseppade teemasse panna, ehk on asjal iva sees, eriti kui rihmaratastel pole äärikut. Mingi TV saade oli.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#13
Osadel masinatel pole tehase märke ja iga mudeli vastavat abinõud pole ka,siis on selline meetod kasutusel.
Vasta
#14
Mina fiatil vahetasin rihma nii, et venemaa foorumist leidsin kraadid kuidas on spetsiaalne rakis tehtud ja selle järgi tegin ühekordseks vahetuseks papist rakise. Nikerdamist oli kuid paika see rihm sai. Vanal rihmal oli ajastus kuidagi valeks läinud, ei tahtnud sugugi töötada...
Saab ka nii, kui keegi oleks näinud oleks arvanud, et see sobib rubriiki võimalik vaid venemaa steppides, kuid ühelgi firmal ei olnud spets rakiseid ja keegi ei olnud sellel aparaadil nõus rihma vahetama ja paika ajama. Isegi fiati esindus ei võtnud jutule kuna uus rakis maksis sellele mootorile 400eur ja see hind oleks lisandunud minu rihmavahetusele lisaks tööle ja osadele...
Vasta
#15
Fiat. Tundub, et tänu http://www.gatesautocat.com/ kataloogile saan vastuse, mis mootor auto peal Big Grin 123, 144 või 148 hammast Big Grin
Vasta
#16
Enamustel mootoritel lihtsad märgid peal, mõningatel on märgid vähe kehvemad st et poldiga fikseerides võib hambajagu valesti panna (Berlingo 1.9D jne) ning siis see kolmas variant, rakised ja muud jutud.  
Mingil vanal fiat 128A'l võtsin katte pealt, töötava mootoriga hoidsin nuga rihma keskel seni kuni see pikkupidi pooleks ja siis samuti pool maha ja uus peale.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#17
minul oli 1,6l 71kw(vist kui õieti mäletan) 98 aasta mootor. Märgid puudusid, ainuke variant nukkvõlli ja väntvõlli rakistega, aga minagi ei teadnud kuna ennem mind vahetatud oli ja mina sõitsin sellega veel kuskil 60 000 kuigi vahetusvälp olevat 40 000 ainult.
Vasta
#18
võib-olla on muudel masinatel asi keerulisem, aga oma trabantidel vahetan rihmu küll ilma mingite abinõude ja rakisteta.
valge marker ainult abiks.
esitekes tõmban kriipsud üle rihma ja rataste. no igaks petteks kirjuatn n, v ja p juurde ka. siis rihm maha ja uuele rihmale märgin vana abiks võttes märgid üle ja pärast peale pannes ajan siis ratastel olevate juttidega kokku.
aega vast kulub alla minuti ja igasugu spetsabinõudest ei saa ma üldse aru.
Vasta
#19
(21-08-2016, 22:27 PM)diesel Kirjutas: võib-olla on muudel masinatel asi keerulisem, aga oma trabantidel vahetan rihmu küll ilma mingite abinõude ja rakisteta.
valge marker ainult abiks.
esitekes tõmban kriipsud üle rihma ja rataste. no igaks petteks kirjuatn n, v ja p juurde ka. siis rihm maha ja uuele rihmale märgin vana abiks võttes märgid üle ja pärast peale pannes ajan siis ratastel olevate juttidega kokku.
aega vast kulub alla minuti ja igasugu spetsabinõudest ei saa ma üldse aru.
Uuematel diislitel tuleb näiteks kaabliga pritsehetk paika panna, vag grupi omadel näiteks. Pikemad rihmad venivad sageli niipalju et vana rihma uuega võrreldes ei lange hambad enam kokku ja kogenematu vahetaja võib kergelt hamba võrra eksida.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#20
kindlasti rihmad venivad. venisid vanasti ja venivad ka tulevikus. tõsi niipalju vist siiski mitte, et hambaid juurde tuleks. seega kui ikka kuidagimoodi kooliharidus võimaldab omatehtud märkide vahelt hambad kokku lugeda, siis ilmselt õnnestub ka sama lugemine uuel rihmal läbi viia.
no ja juhet tuleb tänapäe juba igal seitsmel juhul külge panna. ka suunatule pirni vahetusest ei saa mõni masin enne aru kui juhe külge pandud.
pritsemoment aga muutub vaid niipalju, et läeb samaks, milline ta oli eelmise rihmavahetuse järgselt, ehk just eelpool mainitet venimise tagajärjel tekkinud hilinemine kaob ää.
parandage mind kui ma eksin.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne