[13piisab]

Milliseid järeldusi ise tegin.
1. Ükski roostemuundur ega ka forforhape ei söö läbi paksu roostekihi. Lahtine ja paks rooste eemaldada mehaaniliselt või koht liivapritsiga.
2. Liiga palju forforhapet ei ole hea. Kanda metallile nii vähe kui võimalik. Kuivades moodustab paksu oksiidikihi, mida hiljem võib olla tülikas eemaldada.
3. Ühest peale kandmise korrast ei pruugi piisata.
4. Veega tasub maha pesta esimene kandmise kord. Ära lase sellel kuivada. Ära hullu kui näed metalli veel rohkem roostesena kui see ennem oli.
5. Viimane kiht kanna peale nii õhukeselt kui võimalik. Hõõru pintsliga kuniks jääb järgi helehall puhas metall.
6. Lase kuivada 24h ennem värvimist näiteks epo-krundiga. Üldselt võib värvida ka hiljem. Siseruumides säilivad happeda töödeldud pinnad roostevabadena aastaid.
7. Üldiselt värvile sattumine ei ole probleem. Küll aga eemaldab värvi sealt kus see nii kui nii väga kõvasti kinni ei olnud. Näiteks värv otse metallil ilma krundita.
8. Ennem kui hakkad suuremat pinda töötlema katseta väiksemal pinnal.
9. Helehall pinnakiht on soovitud tulemus. Lisaks võib esineda valget = fosforhape sool, millest on vesi välja aurustunud. Musta= paksema metalli oksiidiga reageerinud koht/raud fosfaat, selle alt lihvides leiad kindlasti veel oksiidi. Tasub sellised kohad veel üle teha. Näiteks traatharjaga nühkida samal ajal kui hape teeb enda tööd.
10. Kui pind on ilus helehall siis puhta lapiga üle ja epo-krunt otse peale. Ega paremat varianti olemas ei ole.

hea kokkuvõte!
...samas paaris punktis olen ma jõudnud natuke teisele vaatele:
- p2 (ja p5) ehk kihipaksus - liigne hape (ma kasutan muundureid - kontsentreeritud hapet pole proovinud) kuivab ju poorseks hallikaks kihiks, mis irdub kergelt? Ma ujutan oma tegemistes asjad päris lahkelt üle
- p4 ehk veega mahapesemine: olen sama juhist ka varem kohanud, aga mida see annab?
- p9..p10 vahele sobib "värvimiseelne karestus ja muundurijääkide eemaldamine" - käsi-traatharjaga või madalapöördelise el seadmega (käsitrell) pehmema harjasega (messingharjad) pinna ülekäimine.
- p10 ehk epokrundi osas võivad vaated erineda - st kas ta on parim või mitte. Ma eelistan oma tulevastes tegemistes happekrunt+täitekrunt lähenemist. Mu epokrundi nakkeprobleem tulenes ilmselt osalt epokrundi omadustest - erinevalt nn aktiivkruntidest (=happekrundid) seob see end alusega ainult mehaaniliselt. Põhiprobleem oli mul aga ilmselgelt liigselt poleeritud krundi aluspind...