[ebergs]

Ma sõnastaks täiendused nii.

Kihi paksus: Puhta või kerge roostega pinnal ei ole liigne ujutamine vajalik happega, tekitab liigset kulu ja lisatööd. Paksu rooste puhul võib ujutada kuniks rooste pealt märjaks jääb. Paksul roostel kuivab/reageerib hape päris kiiresti oksiidiga.
Esimese kihi veega pesemine. Kuna hape reageerib ka igasuguse muu sodiga metalli pinnal (värvi jäägid, lihvimisest tolm/oksiid, mineraalid jne) siis kui sellel kuivada lasta on pärast palju rohkem tööd pinna puhastamisega. Vaata pilti erinevustest. Varinat on ka lihtsalt kuiva lapiga üle pühkida. Ettevaatust hape sulatab mõnda materjali päris kiiresti kaasa arvatud "karu keel"
Karestamine on tõesti vajalik, ilma selleta ei pruugi värv peale jääda. P100 liivapaber või traatketas on parim. Roostemuunduri karestamine ei pruugi olla vajalik, sõltub tootest. Osad on lisaainetega, mis moodustavad metalli pinnale epokrundi sarnase kih, mida aga lihvida on päris vaevaline.
Krundi puhul tuleb lugeda kasutusjuhendit, kas see sobib happega töödeldud/fosfaaditud pinnale või mitte. Kõik happekrundid ei ja epokrundid ei ole samasuguste omadustega.

Hea pilt erinevustest.
Kõige lihtsama vaevaga kõige parem tulemus on saavutatv kergepinna rooste või puhta metalli puhul nii.
Hape peale, 2-3h pärast ülepesu või lapiga pühkimine.
Vajadusel veel kord kraatketast või liivapaberit.
Uus õhuke kiht hapet peale, võib kanda lapiga. 
1-2h pärast üle pühkida ja kuivatada.
Vajadusel karestada ja värvpeale.

    Siit võrdlus, pühkimata kohad ja pühitud.