Minsk 51 aasta
#1

kust saad aoriginaal tagavelge kõik mis endal olemas, läbi mädanenud või kodaraid netu...Sad
Vasta
#2

Mida Sul vaja on, kas velge või kodaraid?

Kui ma ei eksi, siis Vene 125liste velg ei muutunud pikka aega ehk vähemalt kuni 1980te lõpuni. Profiil ikka see sama \"kolmejõnksuline\", läbimõõt 19\" ja 36 kodaraauku. Seda kola peaks ikka leiduma, oota nt ära maikuune Kurtna laat.

Iseasi on kodaratega. 51. aasta Minskil on ühelt poolt peenike, teiselt poolt aga jäme rumm, st et Sul läheb vaja kahe pikkusega kodaraid ja just neid pikemaid leiab harvem, sest 1960test aastatest alates ikka need va läbijämedad rummud levinus.

Aga... esiteks saab kodaraid etteantud pikkusega ja jämedusega tellida (siitki foorumist on viited läbi jooksnud). Teiseks annab suure osa hävinud rattaid kodarateks lahti võtta ehk siis kodaraid korduvkasutada. Tuleb kodarad lihtsalt MoS2 mögiga lahti leotada ja siis lahti keerata. Miski 95% kodaraid, mis on mul MoS2 mögiga pool aastat või enam leos olnud, olen suutnud ettevaatlikult lahti keerata.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

mul ongi praegu läbijämeda rummuga veljed all...
esivelje sain yhe vanamehe lakast pudeli eest täitsa uue,ainult vaja alla panna... aga tagaveljesid on mul kah paar tykki olemas, aga ma arvan,et lihtsam on teha veel mõni puistamine setomaa kylades äkki leiab mingi pässi lakast orig. tagavelje....Cool
Vasta
#4

Nn \"Moskvatel\" (125sed Moskva, Minski ja ZIDi toodangud 1940-50test) on veljed ees ja taga samad; sama muide enamikel vanaaegsetel ja Vene ratastel. Seega ei saa me rääkida esi- ja tagavelgedest. Mis ei ole aga samad, on rummud, st rattad ei ole vastastikku vahetatavad, nagu see on tavaks mitmete hilisemate mootorrataste ja mopeedide (nt Riga 3) puhul.

Samas on aga nii esi- kui ka tagarumm kujult veidi sarnased, st ühest servast peenem, teisest jämedam. Seega peaks ka kodarad olema esi- ja tagarattal samad, pooled lühikesed, pooled pikad.

Seega, mis Sul siis ikkagi puudu on, st mida Sa taga otsid?

- velg (veljed)?
- esirumm ja/või tagarumm?
- pikad kodarad (ühe või kahe ratta jagu?)?
- või ka lühikesed kodarad (neid peaks saama kitkuda igalt läbijämeda rummuga rattalt?)

Kodarate tellimise kohta pikkuse ja läbimõõdu järgi saad muide viite postitusest http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=4580 . Kodarate/rummude/velgede olemasolul on ratta kokkumonteerimine vaid veidi nokitsemisvaeva Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

mul on olemas roostes kodaraid ja rumme aga kodaraid mul kõiki ei ole....
aga samas on lihtsam kuskiltki otsida terve velje, sest ausaltöeldes ei tea kuna jälle koju garaazi alla saab minna... sest praegu koolis..
esivelje ma sain mingi pässi käest ja too jummala norm.. ja veel pruuni värvi...
Vasta
#6

seda minski sai näha ristipalo motokokkutulekul, kui käidi seto talumuuseumi juures...
Vasta
#7

nyyd ka pilt netis olemas...
http://pilt.ee/picture.php?album_id=5869..._id=955409
Vasta
#8

> aga samas on lihtsam kuskiltki otsida terve velje

Nüüd ma saan aru, et Sa mõtled velje all tervet ratast. Ehk me räägime termineid väärkasutades üksteisest mööda.

1. VELG (nimetav: velg, omastav: velje) on ratta välimine osa, tavaliselt terasplekist stantsitud ja otsad kokku keevitatud. Vanadel isenditel on ta üliharva puidust. Vahel nimetatakse velge ka pöiaks (nimetav: PÖID, omastav: pöia). Velje peale monteeritakse rehv ja velje sees olevatest aukudest käivad läbi kodaraniplid (tavaliselt on auke 32 või 36, inglise ratastel vahel ka 40, 1920te aastate jalgratastel ülierandina 28).

2. RUMM on ratta keskmine osa, mille sees käivad laagrid ja mille servas asuvatel äärikutel on ümmargused augud kodarate paigaldamiseks (aukude arvu vt p 1). Mootorratastel (harvem ka jalgratastel) on augud tihti kujundatud keskosas laiendusega piludena, et kodarat ei pea täies pikkuses väikesest august läbi toppima. Osade kodarapaigaldusskeemide korral on kodara august läbitoppimine lausa tehniliselt võimatu.

3. KODAR (ehk puutujasuunaline ehk tangentsiaalkodar) on valmistatud terastraadist ja need ühendavad rummu veljega. (Tangensiaal)kodarad paigaldatakse sellise skeemi kohaselt, et nad töötaksid tõmbele ehk siis kodara siht oleks rummu kodara-aukude poolt tekitatavale ringjoonele puutujaks (väikesed kõrvalekalded sellest reeglist on lubatud). See määrab ära kodarate sissepaneku skeemi. Tihti on sama velje/rummu paari korral võimalik mitu alternatiivset skeemi, kuid sel juhul on kodarapikkused erinevad.

Kodaraniplitest reguleeritakse ratas sirgelt käima, st et tal ei oleks üles/alla ega paremale/vasakule \"viskamisi\". Ratta kodaratest kokkuladumide töö lõpebki säärase reguleerimisega.

4. REHV, slängis ka kumm, paigaldatakse veljeõnarusse. Vanemas kirjanduses nimetatakse rehvi tihti ka mantliks, eriti jalgrataste korral. Rehvi hoidmiseks veljeõnaruses on ta servades terastraadid. Varem (enne 1930-40ndaid) kasutati ka viisi, kus rehvi servas oli kiilukujuline serv, mis hoidis velje vastavas pilus. Seda standardit nimetatakse rantrehviks või rantmantliks (ingl k beaded edges), siinses rahvasuus ka \"küünega\" kummideks. Autodel kadus see 1920tel, mootorratastel 1930tel, jalgratastel püsis see standard osalt 2. ilmasõjani. Rehvi sees asub ÕHUKUMM, vanemas kirjanduses nimetatud ka lohviks. Et kodaraniplid ei lõhuks lohvi, paigaldatakse velje sügavaimasse nõkku spetsiaalne kummist VELJELINT. Rantrehvide korral veljelint puudub, sest randi siseääred katavad ka kodaraniplid.

5. RATTA all mõeldakse reeglina kooslust, kus velg ja rumm on omavahel kodaratega ühendatud ning on kodaraniplitest ka sirgeks reguleeritud. Ratta korral võib vahel ka eeldada, et võll koos laagritega (ilma selleta ei saa ratast kodaratest reguleerida kohe kuidagi) ja/või rehv, vahel ka mitte.

Kui me kõik kasutame edaspidi selliseid üldtuntud termineid, siis me ei räägi enam üksteisest mööda.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

sorry, see on meie kandi salakeel, millest ei saa eriti keegi aru Big GrinBig Grin
aga teglt pilt olemas www.pilt.ee/metallmees
Vasta
#10

Vaatasin... halb kvaliteet ei võimaldaud muud tuvastada, kui et jah, rummud ei ole õiged. Muu näis olevat.

Seega saan ma aru, et Sa ei soovi ratta kodaratest kokkupaneku protseduuri ette võtta ja otsid siit foorumist komplektseid rattaid, kus velg sirge ning kodarad kõik sees ja ratas tervikuna rihis?

Või on küsimus kodarates ja/või rummudes ning soovid ise õiged rattad kodaratest kokku panna?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

See pole 1951. 51 tuli tehasest veel tagant kõva isend, see on pigem sarjast M1M, millel on taga juba vedrustus.

Ja ees pole ka teleskoop, vaid kiigedega esihark.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#12

siis pole pirka õige... äkki on keegi vahetand...
Vasta
#13

Njah..mudel on igatahes kindlalt M1M, aga esimene aasta, mis ma temaga seoses ühes targast raamatust leidsin, oli 1953, kui toimusid muudatused elektriseadmetes.

Ainet mõtlemiseks igatahes. Mis mudel sul siis sildil kirjas on?

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#14

koju läen , ajan ta paku pealt maha ja vaatan kohe spetsiaalselt, et mis seal pleki peal kirjas on??
aga ainult vanajumal ise teab kuna ma sinna saan...
Vasta
#15

Väike OT aga rääkige kas see \"vana kolmekäiguline minsk\" ongi siis see moskva, k-55 või k-58 või?
Vasta
#16

Vastus Sinu küsimusele sisaldub aadressil

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=5364

olevas minu esimeses vastuses, kus olen lahanud, mis imeloomad need \"kolmekäigulised\" ehk \"moskvad\" olid ja mis sinna kuulus.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#17

See võib olla ka K-55(sama mudel,mis mul).porilaudu,esiharki ja tagavedrustust vaadates tegu K-55ga.Ma ei tea küll,mis aastal K-55 tootmine alustati ja lõpetati,kuid minu \"55\" on aastast\'57.Ju siis sinu \"kolmekäiguline\" ka sellesse ajajärku jääb.51 aastal käis veel M1A tootmine,mis oli välimuselt hoopis erinev.Wink
Vasta
#18

> Ma ei tea küll,mis aastal K-55 tootmine alustati ja lõpetati

ZIDi tehase (Zavod Imeni Degtjarova, asub Kovrovis) mudelid koos valmistamisaastatega 1940-50tel:

- K-125 (1946-52), DKW RT 125 koopia, süütevõti/pool sadula all karbis, \"jäik\" raam, ees rööpkülikvedrustus.

- K-125M (1952-55), ette ilmus teleskoopkahvel

- K-55 (1955-57), vedrustus on nii ees kui ka taga, porilauad teised, laiendustega

- K-58 (1957-59), mitmed muudatused

- K-175 (alates 1959), nn vana Kovrovets, mootor oli suurendatud 175 ccm peale

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#19

> Kolmekäigulised vene 125 cc masinad:
> 1)M 1 A

Selle tähise all peitub küll kolm üsnagi erinevat masinat (+ variatsioonid), mida peaks üks taastaja teadma ja arvestama:

1. M-1-A -d tegi Moskva tehas DKW RT 125 koopiana. Rattale on iseloomulik ees rööpvedrustus ning paagil kiri Moskva; vanematel isenditel värvitud ja koos punase viisnurgaga (mis Soomes andis rattale hüüdnime \"Tähtipyöra\"), uuematel pressitud ning koos paagile monteeritud põlvetugedega. Veel on iseloomulik vanematele isenditele väike tilgakujuline tööriistakast, uuemalete põlvetugedega isenditele suurem riistakast (vt fotod).

Fotod:

http://www.rt125.50megs.com/images/moskva1.jpg (vanem isend)

http://www.rt125.50megs.com/images/moskva2.jpg (vanem isend, minu pooltaastatud osalt tehasevärvis 1948. aasta ratas)

http://www.rt125.50megs.com/images/moskva3.jpg (sama ratas teiselt küljelt)

http://www.rt125.50megs.com//images/mock...a_1948.jpg
(vanem isend)

http://www.unic-moto.ee/mootorrattad/moskva_m1_a.html (uuem isend)

http://www.rt125.50megs.com/images/mockba_m1a_1.jpg (uuem isend, peeglid on lisand, vt suure riistakasti kuju)

2. M-1-A-d valmistas ka Minski tehas. Varasemad isndid olid esirööpkülikuga nagu Moskvadki, kuid paagil oli kiri Minsk ning tööriistakast oli suur ja hõlmas kogu raamitorude vahelise ala (vt foto). Samas erineb Minski suur riistakast Moskva suurest hilisemast riistakastist kuju poolest (vt fotod). Veidi teistsugune oli ka süütepooli kinnituskronstein paagi all.

Vt: http://www.zone.ee/motorcycles/minsk.JPG


3. Kui Minski tehas vahetas esirööpküliku välja teleskoobi vastu, säilis mudeli tähis M-1-A. Oman sellise 1954. aasta isendi kasutajajuhendit.

Ma usun, et toodud fotod lubavad nimetet 3 isendit hõlpsalt eristada üksteisest.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#20

Vandan OT pärast aga Hr.Valdo, oskad ehk rääkida ka sellisest joonistusest paagil nagu viisnurk mis nagu lendab ja neli vai viis sädemetriipu on järel. Lendab siis sõidusuunas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne