Kindlustuse kereremondi kvaliteet?
#41
Elu on näidanud, et siin ei saavutata peale raha raiskamise rohkem mitte midagi (ka närvirakkude kulu). Remondi ise oma sõiduk ja kirjuta see lihtsalt kulusse.
Kui ei soovi sellist sõidukit, müü edasi ja informeeri mõningatest puudustest (et ostja on puudustest teadlik ja ostab omal vastutusel). Kindlasti kaotad rahas, aga kindlustad hilisemate pretensioonide ära jäämise. Võid ka proovida teist varianti, kellelegi kott pähe tõmmata, siis on aga oht sattuda põhimõttelise ostja otsa ja kaotad jällegi raha ja saad lisaks skandaali. 

Mina aga usun, et vabalt võis see sõiduk osaleda avariis ja avariijärgne taastamine toimus kindlustusettevõtte partnerite juures.
Lugesin kogu selle teema läbi ning  kokkuvõtlikult võin ütelda, et kindlustusjuhtumi korral üldjuhul on kaotajaks pooleks avariis kannatada saanud sõiduki omanik. Tundub ebaõiglane, seadusega tulenevalt tuleb kindlustusettevõttel taastada avariijärgne olukord, aga kas see on üldse võimalik? 

Kindlustusettevõtted on kasumit taotlevad ettevõtted ja mida väiksemad kulud seda suurem kasum. Seega on sisse programeeritud selline tulemus. Vanematest sõidukitest pole üldse mõtet rääkida. Käsi peseb kätt ja välja kujunenud sidemetel suunatakse sõiduk nn. partnerettevõttesse. Remondiettevõttes üritatakse minimaalsete kulutustega sõiduk korda teha ja loodetakse, et tööd vastu võttev isik on ebapädev.  

Kui aga juhtub, et avariis on kannataja pool teemat valdav ja/või omab tutvusi mõnes teises remondiettevõttes, kes ei kuulu nn. kindlustusettevõtte partnerite hulka, tehakse asjaajamine keeruliseks. Viivitatakse, seatakse kahtluse alla pädevus, hirmutatakse klienti surudes peale omavastutust tööde edaspidise garantii osas, jne. 

Seoses oma igapäevase tööga olen puutunud kindlustusjuhtumitega tihti kokku.  Kuna avariijärgne taastusremont lahendatakse vähempakkumise korras,  ei ole võimalik põhjalikult remonttöid teostada. Kahjukäsitluses kasutatakse programmi Cabas, mille põhjal arvutatakse ka avarii kahju. Uuemate sõidukite (loe kaskujuhtumid) remonti teostab nn. esindus. Seda teab klient. Tegelikult teevad esindusele allhanke korras teised keretöödega tegelevad firmad. Esindused dikteerivad hinna, tellivad varuosad ja ka võtavad nn. vastutuse (v.a. esindused kellel on oma keretööde osakonnad).

Tunnihind töö tegelikule teostajale on ca 30% madalam, kui kindlustusele esitatav. Kui ei ole nõus olematu tunnihinde eest ja töö alustustasuta seda tegema, ei saa ka tööd.  Alati leidub ettevõtteid kes teevad nn. ,,odavamalt" ja sealt probleemide ahel alguse saab. 
Meelde tuleb jätta tõde, et kvaliteetset tööd ei ole võimalik käkerdise  hinnaga teha. Võib ka leiduda erandeid, aga laias laastus on see nii. 

Kokkuvõttes tehakse sõiduk enam-vähem korda väliselt, et ebapädev isik ei tõstaks kisa, saadakse allkiri paberitele alla ja edaspidised pretensioonid ei kuulu arutamisele.
Seega ise olen võtnud positsiooni, et kindlusjuhtumi avariijärgset remonttööd teen vaid juhul, kui sõiduki omanik on ise väga huvitatud minu teostusest.
Autoplekksepa- ja keevitustööd,  värvimine, avariijärgne taastamine ning vanasõidukite renoveerimine. http://www.hmp.ee/
Vasta
#42
HMP jutt tundub 100% õige.
+ Lisaks Ford Focuse kohapealt, eelmine töökaaslane müüs oma Focuse 1000 euroga maha kuna see hakkas juba natuke rooste minema. Muidu auto töötas tiptop, kont puhus külma jne, salong viisakas. Ostja olla olnud veel töökoja omanik või töötaja, vaatas auto tõstukil üle ja jäi rahule. Käed löödud, rahad käes, päev hiljem helistab auto uus omanik tagasi. Olla uuesti auto tõstukile ajand ning seejuures oli küljekarp järgi andnud kuna nii pudedaks roostetanud.
Tegu polnud pettusega, töökaaslane lasi kõike töökodades teha. VBolla oli samuti kunagi laksu saanud autoga aga müüja igatahes ei teadnud midagi sellest, et ausõna peal asi koos püsis.
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#43
Pole siiani olnud vajadust avarii järgseks remondiks.
Küll sai käidud sõbraga koos esindusest kasutatud auto ostmas.
Auto oli igati kabe sõitis ilusti ja nägi hea välja, müügimehe sõnadejärgi auto avariis polnud olnud. Kuid minu tähelepanu köitis kütuse paagi luugi lukk mis oli värviga koos.Tuligi välja et külg oli ülevärvitud, olevat olnud kriibitud. Meie jaoks jäi sõiduk ostmata.

Üldjoontes taastatakse peale avariid auto välimus, vahetatakse detailid mis on katki ja silm nähtavalt deformeerunud .
Kaasaegse sõiduki kere on ehitatud nii et ta neelab löögi energia. Energia jaguneb kogu kerele laiali, kõige rohkem deformeerub takistusega otseses kontaktis olevad detailid(need tavaliselt korrastatakse) samas on tekkinud mikropraod erinevatesse ühendus kohtadesse. Need võivad endast märku anda tunduvalt hiljem (avarii on selleks ajaks unustatud). Seega mida arvata avariist taastatud uue sõiduki garantiist?

Sattusin kunagi nägema videot Leedu autotöökojast kes taastas avarii järgseid sõidukeid.Töö oli filigraane, raske (või isegi võimatu )oli leida deformatsioone ka "varjatud" kohtadest, välimus jättis tehasest tulnud sõiduki mulje. Kvaliteedis allahindluseid ei tehtud.
Sellegi poolest pole selline sõiduk 100% võrdväärne tehasest tulnud masinaga.


Me oleme nõukogude ajast pärit ja sealt tuleb ka  paljude töökodade(töötajate) "käib kah"suhtumine töösse. Ja kui ongi sellises töökojas tööl mees kes teeb oma tööd kirega ja kliendi "jooksevad tormi" mille tulemuseks on mehe suurem töötasu. Siis "kadedus" rikub kogu asja ja kadedus juhtkonna poolt kuidas:lihtne töömees saab neist enam teenida. Töömees leiab parema koha ja firma maine käib alla.
Paljudestöökodades pole oluline kvaliteet vaid mingi töömoodi tegevus. Kuigi parem teenus võimaldaks saada rohkem kliente(need on kes firmale raha annavad) see arusaam ei taha hästi kohale jõuda. Väärttöömees firmale kasulikum kui hulk mingisuguseid lauataga istuvaid töödevastuvõtjaid( esimese töö toob ju firmale raha).


Maailma parandamine algab ikka endast seega pole eriti mõtet teiste tegevuste üle viriseda.
Vasta
#44
(25-09-2017, 11:07 AM)genn Kirjutas: ...
Kaasaegse sõiduki kere on ehitatud nii et ta neelab löögi energia. Energia jaguneb kogu kerele laiali, kõige rohkem deformeerub takistusega otseses kontaktis olevad detailid(need tavaliselt korrastatakse) samas on tekkinud mikropraod erinevatesse ühendus kohtadesse. Need võivad endast märku anda tunduvalt hiljem (avarii on selleks ajaks unustatud).
...

Tasuta lõunaid ei ole olemas. Avariis inimest kaitsev auto peab paraku ise katki minema. Selleks on suisa paindumise kohad ette nähtud. Isegi esmapilgul kerge kõksu korral võivd need juba olla viga saanud. Järgmisel korral ei tööta need enam ootuspäraselt. Või siis töötavad - keegi ei tea. Ja kontrollida ka ei saa. Jääbki kahtlus.

Selle sajandi autot avariilisena (olgugi siledaksvõõbatuna) osta võib ainult see, kes ei rehkenda enam passiivse turvalisuse peale.
Vasta
#45
Mul ka üks lugu mis veel tundub värske.
Naine siis sõitis Jaanuaris oma Passatiga (2004 mis on arvatavasti juba vana pann) ja korraliku liiklejana peatus vöötraja ees ja oh häda mingi linnamaastur ei saanud pidama.
No kindlustus juhtum, pöördus ta siis kindlustuse fimasse kus paluti valida nende nimekirjast siis remonditöökoda. Ega kallis kaasa ju valida ei osanud ja helistas mulle küsis millist valida ? No mida ma ikka teispool telefoni oskasin öelda, et vali selline mida kuskil kuulnud oled. No tegi hea valiku esialgu Möller auto Tallinnas.
Käis näitas ette ja sealtehti paberid kindlustusega korda ja palusid auto sinna tuua kui võimalus on. No nädal tagasi tekkis see võimalus ja täna hommikul siis mina viisin auto sinna Big Grin
Astusin viisakalt sisse ja küsisin, et mis siis tehakse ja vastus tuli nagu pähe õppitult: Stange värvimine, stange liistu vahetus ja luugi värvimine kuni mingi jooneni kuhu oli tekkinud rooste pool alla joont ja teine pool peale poolt joont.
Küsisin siis, et kuidas te selle triibuni/randini värvite kui siia on tekkinud rooste ? Vastuseks oli kas soovite juurde maksa ? Vastasin, et ei saa nagu hästi aru, et kuidas ? Ei osanud vastata, ütlesin, et ärge siis seda numbrimärki külge ennem pange kui ma olen töö vastu võtnud.
Siis juhtisin tähelepanu, et näete, et vasak pagaasiluugi eespool olev nurk on värvi maha lükkanud ja see tuleks ka korda teha mille peale mees teatas, et siia on juba rooste kirme tekkinud, et see juba ammu selline ! Ma vastasin, et tõesti ammu, et jaanuaris oli ju avarii Big Grin
Vaatasin, et mis ma ikka vaidlen ja ütlesin, et tehke korralikult ja arvestage sellega kui järgi tulen siis alla ei kirjuta ! Töö vastuvõtja vahtis mind lolli näoga, et millele alla ei kirjuta ? Vastasin kiirustades, et töö vastuvõttu aktile ja soovisin head päeva.

Olin tunni tööl olnud ja juba nad helistasi (tekkis lootus, et juba valmis).
Aga kus sa sellega ja hakkasid kohe rääkima, et nemad rääkisid kindlustusega ja nemad värvivad ainult selle mõlgi ja ei midagi rohkem ja see nurk mis värvi on maha lükkanud, et keegi on vahetanud luugi amorte ja see hing on deformeerunud. Ma kohe tulistasin vastu, et kas ei tohigi autol juppe vahetada ja lisasin, et ma alles vahetasin esisilla ka ära !!!
Lisaks teatas meesterahvas Möllerist, et nendel ei ole kalulatsioonis selliseid töid arvestatud !!! Küsimusele kes kalkulatsiooni tegi ja mis alustel ? Oli suur kokutus ja vastust ei tulnud. Küsisin lisaks kas oledte vaadanud stange alla, et äkki stange tala ka kõver ja ikka vastust ei tulnud Big Grin 
Siis teatas töödevastuvõtja, et minuga võtab ühendust kindlustus ja ma võin nendega vaielda. Ütlesin ja ootan seda kõnet pikkisilmi ja mind sellega ei hirmuta, et korda tehakse kuidagi ja peaasi, et kuidagi läigiks.
Huvitav täna päevotsa ootasin kindlustus seltsilt kõnet ja isegi telefoni hoidsin enda ligi, et maha ei magaks aga mitte midagi Big Grin
Järjejutt äkki jätkub veel Big Grin
Vasta
#46
(25-09-2017, 12:14 PM)v6sa Kirjutas: kaitsev auto peab paraku ise katki minema. Selleks on suisa paindumise kohad ette nähtud. Isegi esmapilgul kerge kõksu korral võivd need juba olla viga saanud. Järgmisel korral ei tööta need enam ootuspäraselt

Nii ta on. Seepärast ka need kemplemised avariide varjamise teemadel. Neid saab ka taastada, paraku keegi ei hakka poolt põhja UUTE ORIGINAALDETAILIDE vastu vahetama. Paljusid neist ei müüdagi varuosana. Seega sõidad kaasaegses avariilises autos rõõmustades hea hinna üle, samas kuskil keegi koputab - kas turvapadjas on ikka padrun või vanaaegsest raadiost võetud takisti? See sinder eriti ei kaitse.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#47
(25-09-2017, 23:17 PM)Marko Kirjutas:
(25-09-2017, 12:14 PM)v6sa Kirjutas: kaitsev auto peab paraku ise katki minema. Selleks on suisa paindumise kohad ette nähtud. Isegi esmapilgul kerge kõksu korral võivd need juba olla viga saanud. Järgmisel korral ei tööta need enam ootuspäraselt

Nii ta on. Seepärast ka need kemplemised avariide varjamise teemadel. Neid saab ka taastada, paraku keegi ei hakka poolt põhja UUTE ORIGINAALDETAILIDE vastu vahetama. Paljusid neist ei müüdagi varuosana. Seega sõidad kaasaegses avariilises autos rõõmustades hea hinna üle, samas kuskil keegi koputab - kas turvapadjas on ikka padrun või vanaaegsest raadiost võetud takisti? See sinder eriti ei kaitse.

Millal need padjad moodi tulid Big Grin
Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta
#48
(25-09-2017, 23:17 PM)Marko Kirjutas: ...
samas kuskil keegi koputab - kas turvapadjas on ikka padrun või vanaaegsest raadiost võetud takisti? See sinder eriti ei kaitse.

Padjad ja ukse turvatalad on lihtsad ja odavad asjad vahetada. Ma mõtlesin deformatsioonitsoone pikitalades, katuses ja uksepostides...

Vanemates autodes lisandub veel turvapadja vananemise oht - neid peaks ju iga 10 aasta järel vahetama... Meie pereuniversaali 8 patja on täitsa olemas ja seninähtutel kenasti auto valmistusaasta kleeps peal: 2000...
Vasta
#49
Küsimus teemasse. 
Kui auto puhul on mingisugune detail, mida saada pole, mis siis teha tuleks? 
Endal oli talvel jeebiga üks kõvem pauk, kui keeras üks waagen maanteel ette. Jeep väga haiget ei saanud, aga siiski. 
Peale remonti oli asi päris kena. Kõik tundus okei. Tuled aeti paika jne. Aga alguses oli üks veiderdamine selle tulede raamiga. Jeebil raam, mis kinnitub esiotsa külge, kuhu lähevad omakorda tuled ja muu võrestik. Minul oli see tulede reguleerimine elektriajamiga. Aga kuna nemad väidetavalt selle tüübi raami ei suutnud miite kuskilt leida, siis andsin järgi ning lasin tavalise raami panna. Lõpptulemus oli see, et esituli on kinnitatud enamjaolt pisikeste keermelati jupikestega, mis on omakorda nipukatega munaka pesadesse kinni tõmmatud. Ja elekt. reguleerimisest on ainult juhtmed ja nupp armatuuril alles. Servomootorid anti kaasa. Töötab küll, aga reguleerida on paras keberniit. Midagi hädaldada mul enam ei ole, sest ise kirjutasin alla, aga ei osanud enne üle vaadata. 
Aga siiski. Tagantjärgi tahaks tarkust koguda edaspidiseks tulevikuks. 
Ehk siis, näiteks, kui tekib ikkagi juhus, et mu suksule pole väidetavalt seda jubinat saada, kas ma pean siis mingi teise variandiga leppima, mis ei taasta masinat sellisesse seisu nagu ta enne kõksu oli?
Almost Again
Vasta
#50
(26-09-2017, 14:26 PM)Necro Kirjutas: ...
Ehk siis, näiteks, kui tekib ikkagi juhus, et mu suksule pole väidetavalt seda jubinat saada, kas ma pean siis mingi teise variandiga leppima, mis ei taasta masinat sellisesse seisu nagu ta enne kõksu oli?

Ei pea. Aga vähestel on mune, et remondikoha ja eelkõige kindlustuse kahjukäsitluse survele vastu seista.

Muide, teoorias on tulede kõrguse muutmise tzüdeemi mittetoimimine OV ja ülevaatust takistav.
Vasta
#51
(26-09-2017, 14:46 PM)v6sa Kirjutas:
(26-09-2017, 14:26 PM)Necro Kirjutas: ...
Ehk siis, näiteks, kui tekib ikkagi juhus, et mu suksule pole väidetavalt seda jubinat saada, kas ma pean siis mingi teise variandiga leppima, mis ei taasta masinat sellisesse seisu nagu ta enne kõksu oli?

Ei pea. Aga vähestel on mune, et remondikoha ja eelkõige kindlustuse kahjukäsitluse survele vastu seista.

Muide, teoorias on tulede kõrguse muutmise tzüdeemi mittetoimimine OV ja ülevaatust takistav.

Aitäh vastuse eest! 

Pilt kohe selgem! 
Paras aeg endale munad kasvatada ja need järgmine kord letti lüüa! Big Grin
Almost Again
Vasta
#52
(26-09-2017, 10:44 AM)v6sa Kirjutas: Vanemates autodes lisandub veel turvapadja vananemise oht - neid peaks ju iga 10 aasta järel vahetama...
Kui silmas ei peeta Takata jalaväemiiniks muutuvaid laenguid, siis miks neid vahetama peaks?
Vasta
#53
Misasi on Takata jalaväemiin?
Vasta
#54
Ilmselt need padjad, mis täitumisel võivad ka metallitükke lennutada. Üsna suur skandaal oli mingi aeg tagasi, praegu vahetatakse neid kiirkorras välja.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#55
(26-09-2017, 17:07 PM)41Degree Kirjutas: Kui silmas ei peeta Takata jalaväemiiniks muutuvaid laenguid, siis miks neid vahetama peaks?

Ei peagi. Mul on ka ühel saanil uksepostil karmid kirjad, et nii bägid kui SIPS bägid peb vahetama sel ja sel kuupäeval. 
Mis oli ammu aega tgasi.
Siiani kõik toimib. 

Nad 90ndate keskpaiku ei olnud veel 100% kindlad, kaua need kestavad.
Tänaseks on teste tehtud ja selgub, et ei juhtu nendega midagi. Kontrollsüsteem peab muidugi korras olema ja toimima.

Prraegu on tootjatel juba jutt teine: kestavad auto eluea.
(nagu bemmi aut. kastiõligi... Toungue )

.
Vasta
#56
(26-09-2017, 17:16 PM)v6sa Kirjutas: Misasi on Takata jalaväemiin?
Ma proovin selle teema mõnda lõiku siis kokku võtta.
Turvapadja põlemiskambris on üldjuhul püssirohul põhinev "tablett", mis vajadusel süüdatakse ning mille põlemisel eralduvate gaasidega täidetakse tekstiilist padi. Neid kliimakatseid jm nõudeid, millele see krempel vastu peab pidama, on n+1, ning, nagu Stihl mainis, ei ole näha olnud, et turvapadja käitumine muutuks ka 20 aasta vanusena.

Viimasest on üks erand, mis tuli välja ajaloo mõttes suhteliselt hiljaaegu. Nimelt mõtles Takata umbes aastatuhande vahetumise paiku, et püssirohu asemel oleks kaval kasutada odavamat ja lihtsamini kättesaadavad lämmastikuühenditel põhinevat ainet, keemilises mõttes vaata et põlluväetist. Ainuke põhjus, miks seda mitte kasutada ning miks ka teised turvapadjatootjad sellest pärast uuringuid loobusid, oli selle aine koospüsivus suure õhuniiskusega keskkonnas ehk ennekõike soojas ja troopilises keskkonnas. Niiskuse mõjul hakkab sellest odavamast ainest kokku pressitud "tablett" aastate möödudes laiali lagunema ning muutub suhteliselt lobedaks pulbriks. Viimane nähtus aga suurendab selle gaasitekitaja põlemise kiirust märgatavalt, mille tulemusel võib kasvada rõhk põlemiskambris suuremaks kui see kamber ise välja kannatab. Tulemuseks on täpselt parajad roolist või armatuurlauast igasse suunda laiali paiskuvad metallikillud. Tagajärg, mida on kahjuks mõnel korral nähtud, on see, et väikesel, nt 30kmh kiirusel juhtunud kõksul, kus ilma turvapadjata ei oleks peale rinnal oleva sinise randi tõenäoliselt midagi juhtunud, läks hoopis juhi kaelaarter katki koos sellele paratamatult järgnevaga.

Seetõttu ka minu küsimus, et kas kellegi teise turvapadjad peale Takata omade ka veel letaalselt vm moodi hapuks lähevad? Kuna Takata jama taga on süsteemne häirekellade ignoreerimine, siis oleks hea teada, kas keegi on veel sarnasel või ka väiksemal moel nahka teinud.

Kellel sellest kirjeldusest väheks jäi, siis kogu selle saaga on suhteliselt hästi kokku võtnud Bloomberg oma artiklis, mis on küll tasuliseks muutunud. Kellel Bloomberg Businessweek'i tellimust pole, siis see kasutab interneti võimalusi ja loeb nt siit. Artikkel on pikk, mina veerisin seda üle poole tunni, aga pean seda kohustuslikuks kirjanduseks firmajuhtidele ning kvaliteediosakonna töötajatele, samuti on see rangelt soovituslik muudele tootearenduse ja inseneeriaga tegelevatele inimestele. No ikka selleks, et õppida seda, kuidas asju mitte ajada.
Vasta
#57
Inimeseloom on ikka üks imelik olevus.Kui auto roostetab,no las ta siis roostetab,mis seal ikka teha ja kui tuleb mõni kriim peale või mõni mõlk,pole hullu aga kui keegi otsa sõidab siis on kindlustuses kisa taevani ja töökojas üritatakse selgeks teha et mul on ju uus auto ja korda peab tegema veel paremini kui uue auto,peab paremini särama kui uus.Kui juhtud lisatööde eest kopika juurde küsima siis vaadatakse lolli näoga otsa ja öeldakse et kirjuta kindlustusele juurde.Kas te kõik teete oma tööd lõbu pärast või ootate ikka tasu ka.Kas te poest vorsti ostes eeldate et müüja annab leiva ja või kah veel pealekauba kaasa.Eespool mainitud Fordi teemal et vahest lõhutakse uusi autosid purjuspäi ja siis üritatakse säästuremonti teha.  Ega see LKFi leht ka kogu tõde näita sellepärast et ilma vastaspooleta kaskojuhtumid ei kajastu seal lehel.Ja üldse mida lugeda avariiliseks autoks.Mida teha autoga millele varuosi ei toodeta või on ebamõistlikult kalli hinnaga,tavaliselt kas hüvitatakse auto või antakse raha peo peale ja enamikel juhtudel peale seda ollakse nõus ükskõik millise remondiga peaasi et rohkem raha taskusse jääks.
Vasta
#58
(26-09-2017, 10:44 AM)v6sa Kirjutas:  Ma mõtlesin deformatsioonitsoone pikitalades, katuses ja uksepostides...
Ma sain sellest väga hästi aru ja omaarust ka vastasin oma nigelate teadmiste piires. Padjad oli illustratsioon Big GrinBig Grin
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#59
(26-09-2017, 22:47 PM)roosteuss Kirjutas: Ja üldse mida lugeda avariiliseks autoks.Mida teha autoga millele varuosi ei toodeta või on ebamõistlikult kalli hinnaga,tavaliselt kas hüvitatakse auto või antakse raha peo peale ja enamikel juhtudel peale seda ollakse nõus ükskõik millise remondiga peaasi et rohkem raha taskusse jääks.

Siis ei võta sellist masinat tegemisse ja probleemi polegi. Olemas kogemus, kus värskelt remondist ja värvimisest tulnud sõidukile parklas kogemata täie hooga (tagurpidi) küljelt sisse sõideti.
Vasta
#60
Tegelt teame ajaleheartiklitest, et kindlustused pole selle kohustusliku liikluskindlustusega kohati juba aastaid plussis olnud...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne