Survepesur
#1

Idee sai alguse sellest teemast

Seal ka põhikonseptsioon üsnagi läbi jahutud. Algselt torkas pähe selline agregaatide paigutusvariant:
   
Siis hakkasin mõtlema, et kas ei saaks kuidagi kompaktsemalt, et aparaatus ladustamise ajal võimalikult vähe ruumi võtaks. Kõikvõimas googelmoogel tõi minuni sellise pildi:
   
Selle kena asja on kõigile vaatamiseks üles pannud ksf! KristjanT selle teema postis #126
Tolle pesuri raam meenutas mulle kangesti ühte asja...

Ja nüüd ilukirjanduslik offtopic. Oli kord au näha, kuidas Ilves koolimajas esinemas käis. Mitte Ärma, vaid Räpina oma. Muuhulgas laulis ta koolilastele sellise laulu.
Kui keegi kuulata viitsib, siis kuskil on fraas mul on üks ainus kondoom. Aga koolilastele laulis ta miskipärast mul on üks ainuke tool. Tegin talle märkuse, et kas üks koht veidi teisiti ei olnud? Aga Ilves hakkas seepeale midagi sogama variatsioonidest jne.

Ja elu üle järele mõeldes tuli pähe, et minulgi on kuskil majapidamises üks katkine kondoom Big Grin
   
Eelnevaga on see seotud nõnda, et see tool pärinebki koolimajast. Kümned lapsed on selle peal istunud ja ammu surnud kuningate elulugusid, teoreeme ja konnasoolikaid pähe ajanud Smile Sad  Minule andis selle tooli (ja veel muudki koolimööblit) endine majandusjuhataja. Ja see toolijäänus vedeleski ruumis, kus Ilves mõned aastad hiljem esines.

Nii et tänu toolile oli edukas stardipositsioon täitsa olemas.

Siis sai varutud mootor:
   
Tuli teine Mulgimaalt "omal jalal" peaaegu koju kätte. Andmed sellised (vabandan halva loetavuse pärast, igavene tegu oli sellisegi pildi tegemisega):
   
Nagu näha, kapitalistlik värk. Korpus alumiiniumist, kaalub 33 kg. Olla see mootor eelmises elus kuskil saapavabrikus toimetanud... Hakkasin uurima, et mis firma see Elin on. Alguses näitas googelmoogel tervet portsu ilusate naiste pilte Big Grin  siis saabus selgus, et tegu on Austria (suure juhi Adolfi sünnimaa!) firmaga Elin Motoren

Peale mootori omandamist olin umbes sama õnnelik nagu see poiss:
   

Et pikaks ei läheks, jätkan järgmises postituses.
Vasta
#2

(15-02-2016, 13:17 PM)oltsberg Kirjutas:  Peale mootori omandamist olin umbes sama õnnelik nagu see poiss:
   

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#3

Vahepeal sai koolitoolist ümberlõikamiste/kastratsioonide tulemusena selline asi:
               
Ja et ajast ikka survepesur, mitte mootoriga ratastool saaks, sai korraldatud dessant ksf! Gravity juurde, et pump osta. (Vahemärkusena minu kui Edgarogradi juhukülalise tähelepanekuid linna kohta. Kõigepealt: rikas linn, kell 13:30 säras Vabaduse puiesteel tänavavalgustus. Ja ühe hoone peal on siiamaani ajalooline kiri: ELAGU NLKP!)

Aga pump teoorias selline

Praktikas:
           
Ning Gravity´le teadmiseks (et tulevastele klientidele pajatada, kirjutasin sellest ka privas), et manomeeter käib ikkagi tolle vasakul ülal oleva tillukese punni alla:
   
Seal kiri MAN (kuigi fotol halvasti näha) ja tehasejuhend ütleb nii:
   

Selgituseks (kes esimeses postis lingitud pesuriteemat ei lugenud), et konkreetne pumbaversioon on bolt on lahendusena ette nähtud 3/4" (19,05mm) võllimõõduga sisepõlemismootori otsa. Gravity´l näiteks kogemus sellise pumba  ja Subaru EX 17 ristpaaritusega.

Aga minul tuleb aretada rihmülekanne, tuleb oodata, millal "ihutreial" mahti saab, siis saab ka järgmisi tööetappe kajastada.

Seni targutan niisama, vastan meeleldi küsimustele, võtan vastu märkused.

P.S. Ülehomseks ma aparaati valmis ei saa, nii et kiire tulemuse ootajad peavad veidi kannatust varuma.
Vasta
#4

[Pilt: 1]
[Pilt: 1]

[Pilt: 1]
[Pilt: 1]

Kuna kõikjal pole 3 faasi ja 15 A. võtta siis tahaks tiiviku asemel rihmarata (labadega) teha ja sisepõlemis mootoriga käivitada (Diisel 1 sil.  7 Kw). Kas teha kiil või hammasrihma peale? Rihmapingutuse külgsurve jääb siis mootori laagriteleja pikale rootorile Ja nagu näha on ratastega pesuaine paak ikka rämedalt suur...  asenduseks leitud soomlaste  õlle-viina vedamise käru. 

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#5

oltsberg

Minul tekkis see segadus kuna pesurid , mida olen näinud oma silmaga on manomeeter pandud just nö pumba ja väljundliitmiku vahel. Tehasejuhend tõesti näitab , et selle punni asemele saab kella kruvida. Huvitav kas erikohtadesse pandud manomeetrid võivad ka erinevaid tulemusi anda?

Hinna poolest on soodsam kruvida punni asemele kui panna väljundi vahele suurem ja kobakas manomeeter, mis võib olla universiaalsem.

Samas mäletan, et kui kunagi Kärcherite remondiga tegelesin siis ka testimiseks olev manomeeter käis pumba ja survevooliku vahele. Kõigil pumpadel polnud isegi spets kohta olemas.

Eks see on siuke minu isiklik arvamus, mitte püha tõde Big Grin 

Võib olla teab keegi paremini.



h2rra

Kõik oleneb ülekandest ning rihmarataste suurusest. Isegi hammastatud kiilrihmad ei tööta hästi kui rihmaratta diameeter on liiga väike(painderaadius).  Siis töötab hammasrihm või lai mitmik kiilrihm paremini kuna rihm on õhukene. Mida õhem seda paremini paindub. Kuid asi peab kenasti paralleelne olema- kiilrihmaga on rohkem mänguruumi.

7KW jaoks läheb tarvis ühte 17mm laiusega kiilrihma või kahte 13mm laiusega.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#6

Proovin natuke ksf! h2rra´ga kaasa mõelda...

Esmapilgul tundub natuke naljakas ja pooletoobine pumpa diisliga läbi elektrimootori käitada. Samas, kui nii kõige lihtsam on, siis miks mitte. Aga - kas tollel elektrimootoril on ventilaatoripoolses võlliotsas korralik kiilusoon? Kui ei ole, siis võib ehk asi vähe problemaatiline olla...

Gravity seletas hammasrihma eelised juba ära. Peamine eelis siiski see, et puudub libisemine ja võllide sünkroonsus on tagatud. Kuigi pesuri kontekstis pole see kõige olulisem. Hammasrihma "puudus" see, et päris igas "külapoes" ei müüda. Ja sobivate rihmarataste hankimine kiilrihmandusega võrreldes kah keerulisem.

Põhjalik ülevaade rihm- ja kettülekannetest.

Seal vastavalt profiilile rataste minimaalsed mõõdud ja muudki vajalikku infot.
Vasta
#7

See siuke üks talvine uitmõte, aga vingem peaks olema hüdromootoriga, nagu arenenud ameerikamaal kasutusel.  Hüdrojaama ehitamise plaan on ammu juba, kuid aeg on kibe kuluma ja tervis pole kah endine. Koolis oli mata kuidagi kolme lähedane ja ega neid valemeid kah eriti meeles ei pidanud... sai tüdrukuid rohkem kiusatud.
  Nüüd aga enamus materjali jaama ehituseks kätte jäänud ja tuleks kokku arvutada. Korvtõstukitest on järgi jäänud kolb pumbad ja mootorid, sinna otsa sobilik reduktor mis pöörded parajaks ajab ja sinna otsa veel vahetatav agregaat, mida parasjagu käitada tarvis. Jaam  peaks (poolele) euro alusele  ära mahtuma koos õlijahutus paagiga.  Vaim on valmis, aga liha pole veel küps    Big Grin  Kui keegi kaasa mõtlemas on või omab kogemusi sellise riista leiutamisel, siis iga mõte on ju teretulnud.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#8

Aeg kaob, rõõmud jäävad...

Ausalt öeldes mul erilisi töövõite presenteerida ei olegi. Vahepeal sai koguni kaks tõbe läbi põetud ja "ihutreilal" ei leidnud kah minu jaoks aega. Aga mõistetav: maamehe elu pole kerge. Märtsist novembrini on kartulivõtt ja muud põllutööd, ülejäänud aeg kulub metsas müttamisele Big Grin 

Siiski on "ihutreial" oma töödega lõpusirgele jõudnud ja mina käisin Varsonis:

   

Peale situatsiooni kirjeldamist arvasid sealsed härrad, et ühest A-profiili rihmast peaks piisama. Veidi järele mõeldes (pumba käivitamine ikka raske töö) jäime kahe A-rihma juurde.
 "Emateemas"
pakkusin kõhutunde järgi, et 2 A-rihma on OK, ja kõhutunne ei petnudki Smile


Seibid said igaks juhuks valitud minimaalsest suuremad, 100 ja 118mm. Hea lihtne (peast) arvutada. 2895 (mootori pöörded) x 1.18 (seibide suhe) = 3416,1 mis peaks pumbale täitsa meelepärane olema.

Rekognostseeriv googeldamine tõi välja, et ka Riistamarket pakub selliseid rihmaseibe
ja südamikke

 Ka jäi südamike puhul silma, et Varsoni ja Riistamarketi koodid on kahtlaselt sarnased. See teadmine kulus marjaks ära, sest Tartu Varsonist sain ainult ühe südamiku, rohkem kohapeal ei olnud. Ka Riistamarketist sain viimase, sellised nad on:
   
Parempoolsel, Riistamarketi omal, on peal ka hind.

Ja nüüd tähelepanu: Varsoni oma maksis 7.70. Rimaseibide osas on hinnavahe veelgi suurem, pea kahekordne Varsoni kasuks + veel asjatundlikkus ja teema valdamine.

Seibi-südamiku kombo (ilma kinnituspoltideta):
   

Et pikaks ei läheks (oh mind, parandamatut vahutajat) jätkan järgmises postis.
Vasta
#9

Tööriistamarketi hindadel ju põtrade karvane ja ahne käsi vahel Big Grin .
Vasta
#10

Võib tunduda kummaline, aga mul puudub veel konkreetne idee rihmade pingutamise osas. Sestap pöördun Tarkade Klubi poole.

Selle teema esimese postituse esimese pildi situatsioonis oleks asi lihtne: emb-kumb, kas mootor või pump "sõitma" panna (tagada omavahelise kauguse suurendamise võimalus). Aga minul tuleb agregaatide paigutus selline:
   

Mina suutsin välja haududa 3 varianti:

a) teha mootori jaoks mingi alusplaat või -raam ja kinnitada hingega ühest servast põhiraami külge. Läbiproovitud lahendus, mille miinused on ainult minu peas. Nimelt püüdlen selle poole, et aparaat saaks võimalikult kerge ja kompaktne, et iga raami element läheks asja ette. Teise miinusena täpsus: hing (poltide/pukside/kõrvade konstruktsioon) võib üsna loperdav jääda + veel keevitamisel võib mõni asi kõveraks kiskuda. Rihmülekande võlu ongi ebatäpsusi "taluda", aga...

b) panna pump koos oma kinnituskonstruktsiooniga niiviisi "sõitma":
   
Sirkliga mängimine näitab, et peaks pingutama küll. Samas jälle pooletoobine värk: lõdva rihma korral oleks pump pikiteljel, pingutamisel peab ühte serva ajama. Pluss täpsete pilude lõikamine (kus kinnituspoldid liikuda saavad). Ja veefiltri ning teiste veekommunikatsioonide liikumine raami suhtes.  Naljakas...

c) kasutada pingutusrulli, pingutades rihma "selja" poolt ehk välisküljelt. Nii nagu käib automootori hammasrihma pingutamine. Mida kiilrihm sellisest kohtlemisest arvab? Materjali- ja töömahukuselt kõige vähenõudlikum lahendus ja ühe rihma kasutamisel kergesti teostatav. Minul aga on 2 rihma, "mängu" laius ca 35mm või rohkem. Kust selleks sobivat pingutusrulli leida?

 
Vasta
#11

Neid auto rulle ju lademetes igal meistrimehel,sest rihmavahetusega vahetad rullid ka ja järgi jäävad elusad ja tihti originaal rullikud Toungue .Vanakoolimehed ei viska kõike prügikasti-ähk läheb taris.
Vasta
#12

Mnjah. Mulle on see pingutusrulli variant vägagi südamelähedane Wink  Aga põgusad teoreetilised uuringud ütlevad, et 35st mm-st laiemaid rulle ülearu tihti ei kohta. Mõned (teoreetilised) variandid olen siiski välja kraadinud. Nende puudus hind (kui uuena osta) ja vähene levik (pruugituna leidmiseks).

Minu vajadustele vastav ideaalrull oleks: laius 35...40 mm, soovitavalt ekstsentrik (et ei peaks ise mingit pooletoobist pingutusvärki  aretama) ja silinderjas kuju (servade puudumine). Või ühe servaga oleks ka ok.

Kui selline rull kellegi teretuttav on, võib mullegi tutvustada Smile
Vasta
#13

koonuspukside koodid on sarnased sest see kodeering on rahvusvaheline ma mõtlen siis 1210, 1610 jms. 

ja suur osa ventilatsiooniseadmetes kasutatav pingutussüsteem on just see hinge peal süsteem.
Vasta
#14

ja rihmad vali hammastatud sest 100-ne ratas on piisavalt väike mis siledat hakkab muidu lõhkuma
samuti kui lähed rihma selja pealt pingutamise suunas siis sile rihm ei kannata tagurpidi väänamast
ehk ka hammastatud rihm seda ei taha aga kannatab ehk natuke rohkem
Vasta
#15

(28-03-2016, 19:24 PM)MeelisV Kirjutas:  ... kui lähed rihma selja pealt pingutamise suunas siis sile rihm ei kannata tagurpidi väänamast
ehk ka hammastatud rihm seda ei taha aga kannatab ehk natuke rohkem
Rõõm lugeda, et keegi hulludele ideedele ka vastuargumente toob. Kui endal oleks mingi praktiline kogemus või kui tegu oleks masslevinud konstruktsioonivõttega, siis ei küsiks ega põeks...

Teisalt on rihm odav kulumaterjal. Väitsin Varsoni härrale umbkaudse tsentrite vahe 350 mm (täpne pole veel teada), tema lappas mingit tabelit, klõbistas kalkulaatorit ja teatas umbkaudseks rihma pikkuseks 1040...1060. Ei maksa selline rihm millioone. Pealegi ei hakka rihm pesuri küljes 25 tundi ööpäevas ringi uhama, aasta lõikes tuleb töötunde ikka üsna vähe.

Hammastatud rihmad lähevad kindlasti käiku, see on juba ammu otsustatud.

Pingutusrulli kasutamise puhul tuleb muidugi kõne alla ka klassikaline variant. Kõigi ikarussisõprade erutamiseks üks pildike
Seal ju pos 6 ja 9 minu arusaamist mööda "tühikargajad" ehk pingutusrullid. Kuigi äraproovitud lahendus, on sellise asja aretamine piisavalt problemaatiline. Kokkuvõttes ongi rihma selja poolt pingutamine teostuslikult kõige lihtsam variant. 
Vasta
#16

Tähelepanu!

See, mida te alljärgnevalt näete, võib tunduda väga naljakas ja pooletoobine, aga muud ma välja haududa ei suutnud. Kõige hämmastavam, et ka mu "ihutreial" kiitis sellise konstruktsiooni heaks ja meisterdas valmis. Tema on erinevalt minust ikkagi rauakooli lõpetanud ja töötanud asutuses, mille kohta Olev Remsu on öelnud sekretnõi vojennõi zavod okolo durdoma ehk tehas Tartus Puiestee tänaval.

Baaskonstruktsioon pumba kinnitamiseks:
         
See siis 150x150x10 nurkraud.

Alguses mõlkus mõtteis klassikaline laagripukk
Siis mõtlesin, et kas ei saaks laagrit pumba enda laagrile lähemale nihutada. Ja kas ei võiks laagreid olla koguni kaks. Siis torkas pähe selline laagripuki toorik (see juba peale mudimist/modimist, algseisust pilti pole):
       
Oma eelmises elus oli see omaaegse innovatiivauto Audi 100 C3 tagumine rumm. Mudugi oli palju tahta, et Saksa insenerid sinna "normaalsed" laagrid sisse oleks pannud. Ikka koonusrullid (VAGiliste probleem), mille pingutamine antud kontekstis oleks olnud nonsenss. Pluss see, et üks laager oli välismõõduga 45 komamidagi ja teine 50 komamidagi. Treial sügas siis laagripesasid ca 1.5mm suuremaks, et 47 ja 52mm välismõõduga laagrid ära mahuks.
         

...Järgneb...
Vasta
#17

Vinkli ja isegenereeritud laagripuki suguelu tulemus:
           
Ei tea kas sellel nüüd sügavat mõtet oli, või rohkem enesepett, aga võtsin kasutusele laiemad laagrid:
   
Tavalise (6)204 ja 62204 muudelt mõõtudelt identsed, laius 4mm suurem:
   
Alguses oligi kahtlus, kas laiem ära mahub ja seetõttu sai varutud ka tavaline. Aga treial suutis ruumi tekitada. Muuseas, 62204 2RS on Vene/nõugokude "slängis" 180504, mis peaks tuttav olema tratoristidele. CCCP-i traktorigene laager, sobib G 306 ja ka uuem 3701xxxxxxxx. 62205 2RS on vene slängis 180505.

Võll:
         
Rihmaseibi kohalt diameeter 28mm, edasi vastavalt laagritele ja pumba võllile 25, 20 ja 19,05mm.

Võll paigaldatuna laagripukki:
   

Ja valmiskombo:
   

Muide, see kompott kaalub 11.8 kg

Huvitav on see, et sakslased ja itaallased on minu vajadusi teadmata väga head asjad leiutanud. Vaadake laagripuki/rummu ülemist kinnituspolti. Sakslaste leiutisel poldiaugud 108mm ringil ja itaallased on pumbal tolle koha pealt ribi madalamaks teinud Wink All on samamoodi. Aga tegelikult ei imesta: Hitler ja Mussolini olid mingi aeg head sõbrad Big Grin
Vasta
#18

Hakatuseks, enne kui ise mulisema hakkan, provotseerin kaasfoorumlasi. Kas kuskil pakutakse sellisele tündrile mingeid üleminekuid/liitmike, et saaks korgi asemele paigutada kraani?
   
Või tuleb lihtsalt suuremale korgile auk uuristada ja sinna kraan aretada? /OT lõpp/

Vahepeal on majapidamisse tekkinud veefilter:
   
Laiatarbekärheri oma, aga Gravity´ga asja arutades jäime selle juurde, et käib küll.

Valik filtreid

Seal ka 170 euroruublit maksev asjandus, aga ei näinud asjal mõtet. Samas GHP-seeria Boschi oma ei eristu vähemalt pildi järgi Kärcheri omast, kuigi GHP üsnagi isaste näitajatega tooteseeria.

Brežnevi pakikesena saabus AN tehnikast mõõk
   
Pildilt ei saagi aru, kui isase mõegaga tegemist, pikkust terve meeter. Ega iseehitajal suurt muud valida ei olegi. Laiatarbekärherite püstoleid muidugi pakutakse iga nurga peal, aga nendel piiriks 160 bar. Mõega andmed:
   




...järgneb...
Vasta
#19

Siniste plastik tünnide korgid mitmete erinevate suurustega ja keermetega... millimeetrite mäng. omale olen teinud 20- se kraani peale, et vee läbivool oleks suurem. "evolution system" 3 in 1 pesuri juhendis oli just kirjas, et isevooluga pesurit toites tulebpaigaldada 20mm ühendus.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#20

Enne tellimist sai AN tehnika lehelt muidugi mõega pilte uuritud ja peale ühe punase otsiku sealt muud ei paistnud. Küsisin järgi, ja nii ongi: teisi düüse pakkuda ei ole.

Leidsin sellise kena materjali
Väga ilus lehekülg, puha eesti keeles, ainult ei selgu, kas ja kus neid asjandusi Eestis müüakse. Allapoole kerides ka düüside valiku põhimõtted. Punane ehk 0 kraadi düüs seega umbes selline asi:
   
Ehk siis insener Garini hüperboloid. Talupojamõistus ütles, kuskil peaks olema ka terve düüside komplekt. Ka AN tehnika müüb näiteks sellist pesurit
kus erinevad otsikud kaasas. Tõesti ei mäleta, milliseid nõia- või ussisõnu ma otsinguks kasutasin, kuni jõudsin firmani Comvac
Sealt edasi sellised asjad

...järgneb...


 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne