[tcumen]

Las teadjamad parandavad aga mul on nii tehtud. Kas seadusele vastab, ei "kommentaari". Lihtsalt see vabastab igas pistikupesas PE ja N omavahelise ühendamise, mis oleks veel rohkem ebaseaduslik. Üldjuhul on ju lubatud ainult üks nendevaheline ühendus liitumiskohas või sealkandis. Mul on siis nagu kaks liitumispunkti, üks toas, teine kõrvalhoones, kuhu tuleb ka EE vool ja arvesti asub ka seal. Asi selles, et mullegi tuleb kõrvalhoonest tuppa maa alt ja muru üleskaevamine ei tule kõne alla seal asuvate rooside ja muu abikaasa ilumeelt toitvate objektide tõttu. See maaalune on üpris jäme AL neljane kaabel.

Ksf! aavu on väga hea küsimuse õhku visanud, millele ootan ka ise asjatundliku vastust. Või ongi sisuliselt tegu kordusmaandusega, millele viitas ksf! tcumen?

Jalutasin maja kilbist alajaamani (4 postivahet). Mõistagi on kilbis maandulatt, mille küljest jookseb maa sisse katanka. Majale lähima posti juures tagusid elektrimehed maa sisse 5 meetrit vaskvarrast, et hää oleks. Ja loomulikult on maandatud alajaam. Seega siis teel alajaamast kilbini (kaasa arvatud) kolm maanduspunkti. Kuna ükskord sõideti post pikali, läksid vahetusse kaks posti ja kogu traadindus. Ehk siis nelja eraldi juhtme asemele paigaldati posti otsa kaabel. Kui nüüd mälu ei peta, siis vanal süsteemil oli nulltraat küll isolaatori küljes, kuid ühenduses traaversiga, mis omakorda ühendatud posti armatuuriga. Seega siis maandus iga posti juures?

 Panen algatuseks ühe lingi:
http://www.elektrik.pri.ee/failid/dokume...STIKUD.pdf
Põhimõtteliselt on tänapäeval kõikidel võrguteenuste osutajatel kasutusel TN-C juhistik. Ehk maakeeli: alajaamast tuleb kolm faasi ja null, nagu vanakooli mehed ütlevad. Tänapäeval kutsutakse PEN-juhiks. Ok on mõned erandid Tallinnas, aga need ei puhu hetkel pilli. Pole vahet, on see maakaabel või õhukaabel, või neli traati tuules kõlkumas.
Mitte keegi ei kohusta tarbijat enda liitumispunktis välja ehitama kordusmaandust, võibolla välja arvatud uute liitumiste puhul. (Siin las targemad parandavad vajadusel, ma ei ole tegevelektrik ja ei ole viimaste arengutega kursis.)
Samuti ei kohusta keegi liitumispunktis tegema PE ja N lahutamist.
Õigupoolest on see "liitumispunkt" lepingust tulenev vastutusala piiri määratlus ja see ei pruugi elektriala loogikaga kuidagi kokku minna.
 Kui täna ehitada uus hoone, siis sinna tuleb projekteerida ja ehitada üldjuhul TN-S juhistik (ja kordusmaandus) ja kui toide saabub nelja juhtmega, siis vajalikus kohas tehakse see PE ja N lahutus ja edasi minnakse 5-juhtmega.
Tagasi neljajuhtmelise süsteemi peale enam ei tohi.
On ka selline nüanss, et elektripaigaldis peab vastama ehitusaegsetele normidele.
Ehk, kui talumaja seinal jookseb kuulo, siis juhul, kui selle seisukord on hea, siis ei ole selle kasutamises midagi halba, veel vähem ebaseaduslikku. Iseasi on, kuidas tavainimene on võimeline seda seisukorda hindama.

Seega, kui ma ksf aavu joonist ja juttu õigesti mõistan, ei ole seal midagi seaduse- ega mõistusevastast. Tehniliselt täiesti akpseteeritav lahendus (kasutan sarnast isegi). Ja on kalkuleerimise küsimus süsteemi moderniseerimisel või ehitamisel: kas paigaldada tarbijateni 5-soonega kaabel ja liitumiskilbi juurde kordusmaandus ehitada või minna edasi neljasega ja kordusmaandused tarbimiskohtade juurde ehitada. Neid kordusmaandusi võib vabalt mitu olla. Ja võib vabalt olla, et mitu kordusmaandust tuleb odavam ehitada, kui 4-se asemel viiene kaabel vedada.
Miks üldse viie/kolmejuhtmelisele süsteemile üle minna? Keegi ju ei sunni. Miks olemasolevasse paigaldisse rikkevoolukaitseid lisada? Seda ka ju keegi ei sunni, va. uusehitiste puhul.
Mina olen isiklikult seda meelt, et elekter ei peaks mind ega mu lähedasi ära tapma. Mitte et vanemad süsteemid seda automaatselt tegema hakkaks. Aga ma ei näe ka põhjust, miks ma ei peaks tänapäevaseid tehnilisi lahendusi ja võimalusi kasutusele võtma. Kui need loovad võimaluse asjad turvalisemaks ehitada.

Ei ole minagi mingi rikkur ja oma majapidamises alustasin abihoone kordusmaandusega ja rikkevoolukaitsmega (mis tol ajal maksis veerand minu kuupalka) ja tasapisi ahel-ahela haaval on pm. kõik moderniseeritud.

Need ühendused, mis posti otsast maasse suunduvad, ei vasta kordusmaandusele esitatavatele nõuetele ja neid kutsutakse "potentsiaaliühtlustusteks".