[Simmerling]

Tekitan siia uue teema, mis foorumi peavooluga küll päris hästi kokku ei lähe. Aga äkki on kellelegi abi, hoiab kellegi aega kokku või aitab kellelgi teha valikuid. Murutrakats on niisugune kummaline ei liha ei kala sarnane toode. Traktorini on tal pikk maa minna aga päris muruniitja ka enam ei ole. Tootjapõhiselt kipuvad nad nagu seakartulid kõik ühesugused olema. Reeglina sama hinnaklassi tooted on tehtud samadest komponentidest ja ka samades tehastes. Erinevad pisidetailid, värv ja loomulikult bränd.

Et kõik ausalt ära rääkida, siis peab alustama sellest, et muruniitmine suures koguses ja väikesel kiirusel ei kuulu mitte minu lemmiktegevuste hulka. Aga kuna ajapikku olen tekitanud omale probleemi nii umbes 1,5 ha murupinna näol siis on paratamatu, et seda pinda ka niitma peab. Omal kena vaadata ja vähe ohutum ka. Ohutus lõi välja küll ammu, enne kui niitmistoetust hakati maksma ja vanad kolhoosi karjamaad olid aastaid niitmata. Nüüd on ümberkaudsed põllumehed need maad kasutuele võtnud ja mure kadunud. Poisiotsad panid tiku kulusse ja 55 ha läks tunni ajaga. Kustutamisest polnud juttugi. Päästjad hoidsid ainult majade ümber kulu märja, et kukk katusele ei kargaks. Meie ümbert polnud põhjust kasta kuna haljendav muru teatavasi väga ei põle. Aga see oli eelmäng.
Selle 1,5 ha olin tekitanud 10 jõulise Husqvarnaga, mille sõber kunagi hallil ajal Soomest kasutatuna tõi. See Husqu oli nii enam vähem mammutitega üheealine, manuaalkasiga ja üldiselt väga raske lapsepõlvega. Soomlane kes riista loovutas arvas, et kui paar aatat sellega tööd tehakse siis on aeg ta pidulikult pensile saata. Mina tekitasin temaga mahajäetud karjamaast omale niidetava pinna, veetud sai temaga nii puid kui sõnnikut mullast tellistest rääkimata. Üllatuseks niidab see Husqu tänase päevani, mitte küll minu majapidamises. Husquga kogu pinna niitmine võttis ilma söömavahe ja suitsutunnita aega enam vähem 8 tundi, mis kord nädalas toimetades kole tüütuks muutus. Lisaks kippus jõust minu potipõllunduse jaoks puudu jääma.
Tegin siis matka läbi murutehnikat pakkuvate firmade kontorite, nõutasin netist ja tuttavatelt kõikvõimaliku infot. Ise teadsin, et uus riist ei tohi olla 
-lahjem kui 15 HJ (mida kangem, seda uhkem)
-deck peaks olema laiem kui 97 cm
-kere peaks olema ühest tükist (Husqul tahtis aeg ajalt keevitamist tagaratta koopa ja astmelaua vaheline nurk, poltliide seal ilmselt kaua ei kesta)
-esisild ei tohiks olla plekist stantsitud
-ja loomulikult hind ei tohtinud hapnikuvarustust lõpetada.
Kasutades kogutud teadmisi ja rakendades tutvusringkonna hinnakauplemise vankri ette langes valik ülalmainit isendini.
Esimesed paar aastat olid murevabad. Bensiin, paar korda hooajal pritsiga niplid läbi lüüa ja õlivahetus vastavalt töötundidele. Kulumaterjaliks hooajal ka komplekt terasid. Elu lill. Nädalane niitmisele kuluv aeg kukkus poole võrra.
Esimese aata lõpuks muutus roolisamba loks ebameeldivaks ja asendasin seal olnud ja varalahkunud ülemise plastikpuksi pronksist analoogiga.
Teine aasta oli lõbusam. Terade vahetuse ajal tundus laagrite loks kuidagi liiga suur. Polnud robleemi, kolm polti lahti, natuke toksimist ja olidki laual kaks MÕLEMALT POOLT kinnist laagrit. Määrdekanal muidugi suundus kahe laagri vahele, distantspuksi kanti. Laagrid muidugi krõbisesid kuivusest eriti alumine, mis koos määrdevaegusega ka korralikult vett sai. Decki pesust muidugi. Riistapuule on ühe müügiargumendina lisatud ka decki pesemise funktsioon, mis tegelikult kujutab endast kastmisvooliku liidist, milline suunab veejoa viimasele terale. Pesemiseks tuleb vesi peale lasta ja niiduorgan tööle panna. sellega tekkib decki all paras veemöll, mis peale osa rohujäänuste väljapesemisele ka alumise laagri määrde kaasa võtab. Peale laagrite vahetust loobusin tehase lisavarustuse kasutamisest ja pesen decki survekaga koos pesule järgneva määrimisega. Ja imede ime, laagrid veel vahetamist ei vaja.
Järgneb…