John Deer X145 murutrakats
#1

Tekitan siia uue teema, mis foorumi peavooluga küll päris hästi kokku ei lähe. Aga äkki on kellelegi abi, hoiab kellegi aega kokku või aitab kellelgi teha valikuid. Murutrakats on niisugune kummaline ei liha ei kala sarnane toode. Traktorini on tal pikk maa minna aga päris muruniitja ka enam ei ole. Tootjapõhiselt kipuvad nad nagu seakartulid kõik ühesugused olema. Reeglina sama hinnaklassi tooted on tehtud samadest komponentidest ja ka samades tehastes. Erinevad pisidetailid, värv ja loomulikult bränd.

Et kõik ausalt ära rääkida, siis peab alustama sellest, et muruniitmine suures koguses ja väikesel kiirusel ei kuulu mitte minu lemmiktegevuste hulka. Aga kuna ajapikku olen tekitanud omale probleemi nii umbes 1,5 ha murupinna näol siis on paratamatu, et seda pinda ka niitma peab. Omal kena vaadata ja vähe ohutum ka. Ohutus lõi välja küll ammu, enne kui niitmistoetust hakati maksma ja vanad kolhoosi karjamaad olid aastaid niitmata. Nüüd on ümberkaudsed põllumehed need maad kasutuele võtnud ja mure kadunud. Poisiotsad panid tiku kulusse ja 55 ha läks tunni ajaga. Kustutamisest polnud juttugi. Päästjad hoidsid ainult majade ümber kulu märja, et kukk katusele ei kargaks. Meie ümbert polnud põhjust kasta kuna haljendav muru teatavasi väga ei põle. Aga see oli eelmäng.
Selle 1,5 ha olin tekitanud 10 jõulise Husqvarnaga, mille sõber kunagi hallil ajal Soomest kasutatuna tõi. See Husqu oli nii enam vähem mammutitega üheealine, manuaalkasiga ja üldiselt väga raske lapsepõlvega. Soomlane kes riista loovutas arvas, et kui paar aatat sellega tööd tehakse siis on aeg ta pidulikult pensile saata. Mina tekitasin temaga mahajäetud karjamaast omale niidetava pinna, veetud sai temaga nii puid kui sõnnikut mullast tellistest rääkimata. Üllatuseks niidab see Husqu tänase päevani, mitte küll minu majapidamises. Husquga kogu pinna niitmine võttis ilma söömavahe ja suitsutunnita aega enam vähem 8 tundi, mis kord nädalas toimetades kole tüütuks muutus. Lisaks kippus jõust minu potipõllunduse jaoks puudu jääma.
Tegin siis matka läbi murutehnikat pakkuvate firmade kontorite, nõutasin netist ja tuttavatelt kõikvõimaliku infot. Ise teadsin, et uus riist ei tohi olla 
-lahjem kui 15 HJ (mida kangem, seda uhkem)
-deck peaks olema laiem kui 97 cm
-kere peaks olema ühest tükist (Husqul tahtis aeg ajalt keevitamist tagaratta koopa ja astmelaua vaheline nurk, poltliide seal ilmselt kaua ei kesta)
-esisild ei tohiks olla plekist stantsitud
-ja loomulikult hind ei tohtinud hapnikuvarustust lõpetada.
Kasutades kogutud teadmisi ja rakendades tutvusringkonna hinnakauplemise vankri ette langes valik ülalmainit isendini.
Esimesed paar aastat olid murevabad. Bensiin, paar korda hooajal pritsiga niplid läbi lüüa ja õlivahetus vastavalt töötundidele. Kulumaterjaliks hooajal ka komplekt terasid. Elu lill. Nädalane niitmisele kuluv aeg kukkus poole võrra.
Esimese aata lõpuks muutus roolisamba loks ebameeldivaks ja asendasin seal olnud ja varalahkunud ülemise plastikpuksi pronksist analoogiga.
Teine aasta oli lõbusam. Terade vahetuse ajal tundus laagrite loks kuidagi liiga suur. Polnud robleemi, kolm polti lahti, natuke toksimist ja olidki laual kaks MÕLEMALT POOLT kinnist laagrit. Määrdekanal muidugi suundus kahe laagri vahele, distantspuksi kanti. Laagrid muidugi krõbisesid kuivusest eriti alumine, mis koos määrdevaegusega ka korralikult vett sai. Decki pesust muidugi. Riistapuule on ühe müügiargumendina lisatud ka decki pesemise funktsioon, mis tegelikult kujutab endast kastmisvooliku liidist, milline suunab veejoa viimasele terale. Pesemiseks tuleb vesi peale lasta ja niiduorgan tööle panna. sellega tekkib decki all paras veemöll, mis peale osa rohujäänuste väljapesemisele ka alumise laagri määrde kaasa võtab. Peale laagrite vahetust loobusin tehase lisavarustuse kasutamisest ja pesen decki survekaga koos pesule järgneva määrimisega. Ja imede ime, laagrid veel vahetamist ei vaja.
Järgneb…

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#2

Kui nüüd aus olla siis mina isiklikult ei tee vahet kas sul on MTD, McCulloch , Stiga, Cub-Cadet , Partner , Viking jne. Mootorid on nendel samad(B&S , Kohler ning kallimatel Kawasaki ning osadel mingi X Hiinakas) . Käigukastid/tagasillad (olenevalt lahendusest) üldjuhul Peerless või Spicer . 

Ainukene tuntav vahe on plastikul ning viimistlusel.  Mõnel ei kannata plastikosad päikest ning ühe suvega pleekib ära. 


Igasugused rihmad, rullikud , raamid , rehvid , istmed , tuled on ka laias järgus sama kvaliteediga ning töökindlus oleneb kuidas kellegil joppab.

See jutt kehtib odavama otsa traktorite kohta 1300-2000 eurot. 

Kui eelarve 3000K siis vaataks Husqvarna raiderite poole. Õhukesest plekist kere asemel on korralik rauast raam. Hea nähtavus kuna niidudekk või mis iganes tööorgan asub ees. Keeramine käib trossidega, mille saab täpseks timmida. Murutraktoril on tavaline, et pool tiiru käib tühja.  

------

Tegelikult on hea vahepeal ka teratasakaalu kontrollida vibratsiooni mõttes. 

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#3

Nüüd läks mul midagi rukkisse aga hea inimene Geavity kirjutas sama jutu suuremate tähtedega ümber.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#4

Abiks ikka Smile 

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#5

(10-03-2016, 20:42 PM)Simmerling Kirjutas:  ...Terade vahetuse ajal tundus laagrite loks kuidagi liiga suur. Polnud robleemi, kolm polti lahti, natuke toksimist ja olidki laual kaks MÕLEMALT POOLT kinnist laagrit. Määrdekanal muidugi suundus kahe laagri vahele, distantspuksi kanti. Laagrid muidugi krõbisesid kuivusest eriti alumine, ...


Minul John Deere X 140 ga täpselt sama seis. Lahtivõtmise järel selgus, et ega laagrite vahele rohkem määret mahugi. Uutel laagritel eemaldasin ise ühelt poolt katted ja nüüd enam laagritega probleemi ei ole. Mis eesmärki omab antud juhul määrdenippel, arusaamatu. Laagripuki korpusel korrektselt valamise käigus tekitatud kiri Made In China.
Vasta
#6

Gravity, kui john on niisugune nokitsemise projekt siis Husqy raideriga on olnud mul lausa eluohtlik kogemus. Mingi toslemist insener oli installinud terade ajamisse hammastihma ja terade lõikesektorid pannud kattuma. Kõik võib olla ilus sinnamaani kui toimetad golfiväljakul. Paraku on mul nende golfiväljakutega kuidagi kitsas ja õnnestus leida rohu seest kivi. Järgnes midagi plahvatuse sarnast kui terad omavahel kokku said ja ma ei taha meelde tuletada, palju see laenumasina taastamine maksma läks.
Sellest ajast on Husqu raider justkui sõimusõna. Muidugi on võimalik, et nad on seal midagi muutnud aga rahakoti uue vapustusega seda vabatahtlikult kontrollida ei taha.
Kahele esimesele ekspluatatsiooniaastale järgnevad ajad lähevad aina lõbusamaks. Ühel hetkel tundusid esirattad kuidagi lääpas olevat, loksusid ka imelikult. Kiirel käel stopperid eest ära ja rattad maha. Kui Husqu raideri on teinud toslem siis see kodanik kes johni veermiku on projekteerinud on väärt Jaan Tatika nimelist kartuli auraha. Mõtlesin, et mulle vaatavad vastu laagrid või noh, hädise variandina plastikpuksid siis see mis rummudest vastu vaatas ajas ka minu paljunäinud silmad ruutu. Esirattad jooksid teraspuksidel, terasest käändteljel. Kui deckis olid kasutusel kinnised laagrid määritavas keskkonnas siis nimetet pukside kaitseks on riistapuul plekist kübar. Muidugi sain ka kohe aru, et peale johni ostu oleks pidanud omale parema käe asemel laskma siirdada määrdepritsi. Õnneks on olemas kümme näppu, mitte nagu t........l ainult pöidlad ja mõnel sõbral veel töötav treipink säilinud. Kiirel käel ftoroplastist neli puksi ja Zlobini meetodil käändteljed lihvitud. Rattad taas õiges asendis.
Aga ega elu ei saa igav olla vähemalt hoolitseb john selle eest täiega. Peale järjekordset nädalakohustuse täitmist ajasin johni kuurialla aga roheline hakkas kuidagi kummaliselt käituma. Pilk esisillale tekitas kiirelt kuuri etta kuhjades igasuguseid karvaseid elukaid, mõned sulelised ka hulgas. Seekord otsustas john ikka tõsiselt põske panna. Esisilla tala oli lihtsalt keskliigendi ava juurest POOLEKS läinud.
Küsisin ka siin teemas abi ja sain ka ühe pädeva keevitaja koordinaadid, kes asja kokku säristas. Samas hakkasin ise kahtlema, kaua keevitatud sild vastu peab ja käisin Stokkeris uurimas mis uus maksab. Huvitaval kombel polnudki hull kirves. Kuna rohelisemeistritel olid välja tulnud analooge mitteomavad rattalaagrid esiratastele siis võtsin hammaste kriginal kogu satsi, laagrid, käändteljed ja sillatala ligi. Analooge mitteomavad need laagrid päris tõsiselt, mitte nagu idanaabril. Mõõdud on nii kummalised, et laagrimüüjad laiutavad ainult käsi.    
Tükid külge ja elu jälle lill.
Jätkub..............


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#7

(10-03-2016, 23:40 PM)jürimees Kirjutas:  
(10-03-2016, 20:42 PM)Simmerling Kirjutas:  ...Terade vahetuse ajal tundus laagrite loks kuidagi liiga suur. Polnud robleemi, kolm polti lahti, natuke toksimist ja olidki laual kaks MÕLEMALT POOLT kinnist laagrit. Määrdekanal muidugi suundus kahe laagri vahele, distantspuksi kanti. Laagrid muidugi krõbisesid kuivusest eriti alumine, ...


Minul John Deere X 140 ga täpselt sama seis. Lahtivõtmise järel selgus, et ega laagrite vahele rohkem määret mahugi. Uutel laagritel eemaldasin ise ühelt poolt katted ja nüüd enam laagritega probleemi ei ole. Mis eesmärki omab antud juhul määrdenippel, arusaamatu. Laagripuki korpusel korrektselt valamise käigus tekitatud kiri Made In China.
Tegelikult on seda niplit üsna vaja kui niidad märga muru või kasutad tehase lisavarustuses olevat decki pesu. Vesi peseb alumisest laagrist määrde välja.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#8

Jätan nüüd vahepeal ajaloo kõrvale ja küsin targemate käest nõu. johnil on ees 280 tundi ja 5 cm uksepakust peab teda süles üle tõstma, omal võhma ei ole niipalju, et üle sõidaks. Muidugi kui tahan süüdlase pilti näha siis pean peeglisse vaatama. Kui johni ostsin aeti tagant toast miski remondimees välja, kes vandus käsi patentvõtmel, et tegu on  maailma kõige hooldevabama kastiga ja muud pole vaja teha kui ainult tuld anda. Mis lausa loomulikult oli laus möggga. Nendel paberilehtedel, mis juhendina kaasa anti on küll juttu mootoriõlist ja filtritest aga loomulikult mitte sõnagi kastist. Nüüd kui välk oli peldikusse löönud otsisin netist üles tootja juhendi ja seal jumala selge sõnaga öeldud, et peale 50 tundi tuleb kasti õli välja vahetada ja asendada tehases sisse valatud 10W30 mineraal õli 5W50 sündiga. Seega olen õlivahetusega ainult 230 tundi hiljaks jäänud. OK mis siin ikka halada. Rookisin kasti alt ära ja võtsin lahti. Arvestades, et pump ja mootor kasutavad sama õli mis ülekanded ja differ siis polnudki pilt kõige hullem
   
Metallipuru on näha aga hulga sellest on magnetid kinni püüdnud. Pesin filtri puhtaks ja vahetasin õli ära. Ladusin uuesti kokku selleks, et teada saada, et midagi ei muutunud. Nüüd rappisin uuesti laiali ja võtsin ka hüdroploki välja. Selles mõttes hüdroploki, et pump ja mootor töötavad ühe korpuse küljes. Selle korpuse tööpinnad on ilmselgelt viga saanud, samas ei ole see kulumise jälg teab mis sügav. 
Nüüd küsiks hüdraulikaga kodus olijate käest kas seda kulumisjälge on mõtet hakata välja lihvima või tuleb minna kohe jänkionude palvele, et uued vidinad saadaksid? 
Nende uutega on see jama, et maksavad peaaegu pool kasti hinnast. Eraldi kätte ei saa, ainult mootor, pump ja korpus komplektis. Samas mootor ja pump tunduvad korras olevat.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#9

Vaata täpselt järgi mis kastiga tegu ning lappa näiteks ebay'd.
Soetasin endale soodsalt poolfabrikaadi - Sama häda, et kastis oli õli vahetamata ning traktor
sõitis enamuse ajast mägedes. See põhjustas mootori ja/või pumba kulumise.
Kui õli soojaks läks siis kadus vedu.
Pluss veel oli mingi tift ja seib suudetud lõhkuda.
Lihvida ei maksa, see on enesepetmine. Proovida võid.
Mul on sarnane TuffTorq K46. Ebay'st tellitud "kit" ist jäid mõned jubinad paigaldamata.
Soovi ja sobivuse korral saad neid ekspluateerida.
Lisaks on, vähemalt minu kastile, netis ka juhendeid, mis jupid tuleks vahetada,
et kasti veelgi paremaks ja tugevamaks saab.

sai vist kõik öeldud
Vasta
#10

Tänud Henry, kast tuvastatud. Õnneks on kleepsud säilinud. ebais olen seda komplekti, mida ilmselt silmas pead, ka juba nillinud.
Õhku jääb ikkagi küsimus vana korpuse taastamisest. Ütled, et tegu enesepettusega aga kui pinnad uuesti üle lihvida võiks ju täiesti asja saada. Pumbal ja mootoril küll mingeid kulumise tunnuseid ei täheldanud.
Äkki on sul alles veel juhend, mida kastis muuta, et seda töökindlemaks saada? TuffTorqi K46 kastid tunduvad sisupoolest sarnased, erinevused on enamalt jaolt välised. Rattavõllid, kinnitus raamile ja ülekanne.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#11

Ma pole teab mis hüdraulika spets aga sain aru, et kolvid ei tekita piisavat survet.
Õlirõhk jääb madalaks. Aga proovida tasub. 
Minul ei sobinud uuest komplektist üks tasapind ja üks hammasratas.
K46est tehakse K57. Lugeda saad siit:
Nimekiri
Jälgida tuleb kindlasti varuosa koode.

JohnDeeri K46A'si on nimekirjas 7 erinevat varianti.
Seerinumbriga saab tuvastatud.

sai vist kõik öeldud
Vasta
#12

Loen siin JD X 145 kohta kirjutatut ja täitsa vabalt võib  asemele kirjutada JD X 140. Minu oma aastast 2009,  töötunde 480 ja samad vead: määrdenipliga kinniste laagritega  niidudeki pukid,  esiratta laagrite ja käändtelgede ebanormaalne kulumine (vahetatud juba kaks komplekti, määrdega  ei koonerda), esitala pooleks, hüdrokast loobus eelmisel suvel masinat edasi vedamast.
Vaatasin täna veelkord manuaali ja õlivahetuse kohta  käigukastis mitte sõnagi. 
Vasta
#13

kui mul oleks selline masin selliste vigadega ja sellise kasutusjuhendiga
ja leiduks tehase juhend netist nagu eelnevalt väidetud kus on õlivahetus kohustuslik

täitsa südamerahuga läheks lööks jalaga müügisalongi ukse lahti ja nõuaks karuhäälega selgitusi.
eelnevalt võiks saada ka tarbijakaitse ameti arvamuse kirjalikult kaasa.
Vasta
#14

Kurat üksi teab miks ei ole õlivahetuse kohta midagi kirjas aga see tilk õli mis seal hüdrostaat kastis on (äkki 1l. ringis) ei saagi kesta kui õli ei vaheta.Hammasrattad ja hüdraulika veel koos ühe õli peal.Loksud suured hammasrattad kuluvad ja metallipuru heal juhul filtris/magnetis kinni ja filter umbes ja kohe ka pump otsas.Naabrimehega ka vaidlesime,tema arvas,et õli vahetama ei pea ,paar aastat tagasi sai uue kasti osta 6-700 valjaminekut kindlustatud.Nüüd kallab jälle mingit ila sisse ja kurdab,et ei ole enam kiirust.Kui keegi saab aru kuidas on võimalik,et see tilk õli mis seal sees on igavene saaks tehnikas vist kohe noobeli.
Vasta
#15

Kus manualis muidu käigukasti õlivahetuse välba kohta kirjas on? Huvi päras vaatasin netist Inglise keelset ning käigukasti õlivahetuse kohta polnud sõnagi. Simmerling saad ehk linkida selle manuali kus see kirjas oli?
Vasta
#16

(13-03-2016, 22:35 PM)traatjalg Kirjutas:  ... tilk õli mis seal hüdrostaat kastis on (äkki 1l. ringis) ei saagi ...

Isegi, et 2,2 l ringis. Nii vähemalt minu K46 juhendist. 

sai vist kõik öeldud
Vasta
#17

(13-03-2016, 22:42 PM)qwerty009 Kirjutas:  Kus manualis muidu käigukasti õlivahetuse välba kohta kirjas on? .... saad ehk linkida selle manuali kus see kirjas oli?

https://www.tufftorqservices.com/EnvEEde...lhelp.html

OIL CHANGE FREQUENCY selles alajaotuses on tundide arvust kirjutatud...
Vasta
#18

Kunagi olen lasknud mõnel Peerless-i hüdrosillal lihvida pumba/mootori tööpinda ning on asja saanud.

Selge see, et uueks seda ei tee kuid kui kolvid korras saab vähemalt uue kasti ostu 2-3 hooaega edasi lükata. Eks ta rohkem 50 50 ole kuid kaotada pole midagi .

---

Kurat kus ikka varuosade hinnad on tõusnud 2011 vs 2016. Vaatasin uuest Tufftorgue hinnakirjast ning ka tegin kiire guugeldamise.
 
Umbes 40% kallimad nüüd.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#19

Pole saanud foorumisse hommikust saadik kaeda ja kohe on tekkinud rida vastamata küsimusi. Katsun siis vähehaaval võlga likvideerida.
jürimees - kõik need X seeria johnid on nagu seakartulid ühesugused, kokku pandud vanade lapsevankrite juppidest ja kokku liidetud 16mm toolijala toruga. Decki laius ja muud nipet näpet on erinevad. Eelmise aasta mudel 165 on ka samadest juppidest kokku pandud. Kui aega saan siis arendan halamise teemat edasi, praegu vaja kastiga otsustada. Saad teada, millised rõõmud sind veel ees ootavad.
Henry- pump ja mootor tunduvad korras olema. Tegu on ikkagi teras (või hiina rauast) juppidega. Mina süüdistaks rohkem seda alumiiniumist juppi, mille tööpindadesse on sooned sisse võtnud. Seda K57 ümbertegemist uurin tiba.
Meelis- ma võtaks kõik need õnnelikud johniomanikud punti ja läheks lippudega, karu häält tehes ja uksi kiirkorras avades õigust nõudma. Aga kuhu? Johniga tegeles Stokker, terve hoov oli roheline. Nüüd on neil vist sügis tulnud, igaljuhul hoov on värvi muutnud ja kollaseks tõmmanud. Juba aasta on johnil kamarakillul uus maaletooja, kes pole iesegi normaalset kodukat suutnud teha rääkimata millestki muust. Samas kas kuus aastat vana panniga ikka on mõtet väga karu häält teha. Jänkipoisid on samu muresid oma foorumis 88. lehel kirjeldanud. http://www.tractorbynet.com/forums/parts...es-89.html
Tootjapoolsed õpetussõnad õli kohta näevad välja nii:
.pdf Fluids and Lubricants.pdf Suurus: 92 KB  Tõmbamised: 974
.pdf Tuff Torq KK õli tasapind.pdf Suurus: 555.51 KB  Tõmbamised: 660

Originaalis mineraal, peale vahetust soovitavad sünti. Tasapinna panekul piisab emmast kummast avast mõõtmine, need anumad on ühendatud, vali kumb mugavam valamiseks ja mõõtmiseks.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#20

Nii. Nüüd on otsused tehtud ja rattad käima pandud. Tähendab varstiks peaks jänkidemaalt hakkama liikuma pakk koos kasti taaselustamise komplektiga. Lisaks võtsin decki lülitamise rihmaratta, see teeb ka seahäält ja loksub kergelt. Kuna transpordi hind ei muutunud siis oli seda mõtekas korraga teha.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne