John Deer X145 murutrakats

(14-05-2016, 12:01 PM)Meistrimees Kirjutas:  Siis ei rabaks ju kohalt ka minema. Sain aru, et teatud hetkel on võimu küll. Pumba kulumisel peaks olema suurematel pööretel rõhk suurem kui madalatel. Kas mootori pööretest sõltub liikumine või ei? Korras pump peaks rõhku tekitama igasugustel pööretel. Kulunud pump ainult piinates.

Tuletame meelde, et rõhk saab tekkida ainult siis, kui  pumba tootlikkus ületab süsteemi tarbimise.

Kuna ma ei tunne selle õnnetu käigukasti hüdroskeemi, siis ei oska muud pakkuda, kui lekkivat pumpa. Ilma surveid mõõtmata paraku tulebki ennustada.

Kui pumba tööpinnad on KÕIK vigastusteta, siis jäävad järele leke imipoolel või surveosas. Mootor sai ju uus?
Ega sel õnnetul kastil hüdrokanalid ühest poolmest teise lähe?
Vasta

See mida mina lammutasin sellel oli survepoolel mingi klapp, hävitasin selle ära(kadus ära) kuidas nüüd töötab veel ei tea.See klapp peaks toimima siis kui hoob nn. neutraal asendis.Samas mingitel joonistel see klapp on mingitel ei ole. Kui kokku panite rohke silikooniga siis silikoon võis ummistada ka filtri.
Vasta

Mootor läks uus. Samas ei olnud uue ja vana kolbide lõtkudel olulist vahet. Seepärast tundus, et süüdi on kontaktpind korpusel, millel nii pump kui mootor töötavad. See sai ka uus. Siit ka see mõistuse puudus.
Klappe on seal sees kolm. Kahe funktsiooni ei ole süvenenud, need on pumba poolel ja üks mis on mootori all, laseb pidurdades õli  surve maha. 

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta

Üks võimalik variant veel, pump imeb kuskilt pisut õhku.
Roolivõmu pumbaga on selline asi läbi elatud. Seismisega läheb õhk õlist välja.
Seisnud mootori käivitamisel toimib pump normaalselt, tasapisi tekib õlisse järjest rohkem õhumulle ja pump "sureb" vaikselt.
Kuna mingit survet  suudab pump ka emulsiooniga anda, siis mingi vedu säilib.
Masinat piisavalt kaua seista lastes on kõik mõneks ajaks jälle normaalne.
Vasta

Ei tohiks võimalik olla. Nii mootor kui pump töötavad uputatuna õlis. Aga ei julge praegu veel midagi välistada.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta

Nüüd on esimene niitmine tehtud ja kogu 1,5 ha üle käidud. Kasti lahti ei võtnud, mõtlesin, et vaatan mis juhtub. Midagi ei juhtunud. Sümptomid kõik täpselt samad. Paigalt kargab minema aga lõpu kiirust ja jõudu tald põhjas ei ole. Mäest üles meelitab veidi veidi talda andes. Siis punnitab päris järsust kallakust üles. 
Ühe soojaga lasin umbes kolm tundi järjest. Peale seda oli kasti temp miskit 40 ja 50 kraadi kanti. Kätt kannatas vabalt peal hoida. Seega minu arvamus sellest, et temperatuur kasti ära hukkab ei pea vist paika. Kõige nirum mineraal õli määrib veel 120 kraadi juures piisavalt. 
Nii, et kõik mõtted ja ettepanekud on jätkuvalt teretulnud kui muidugi kellelgi kevadisel kiirel ajal aega on kribada.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta

Loen kommentaare ja hakka ette hirmu tundma. Kriblan veidi enda kogemustest - minu Hirvepoiss töötaud lugeja järgi 350 tundi ja eaks tal 9 või 10 aastat. Maksis vist krooni ajal 75 000.- 
Ost oli impulsiivne kuna Stokkeri müügimehed olid tol ajal tuttavad ja Luige laadal käisid pinda. Plaan oli murukas osta, kuid aasta hiljem. Nüüdseks ostuga enamjaolt rahul. Niitnud kodus hooajal iga nädal 1ha ja 4 aastat ka jahimaja juures 2 ha. Õnneks on minul lagunenud ainult niidumehhanism ( kive kerkib maapinnast pidevalt). Niidumehhanismi rihma vahetasin eelmisel hooajal terade teritamise käigus kuna originaal oli kohe-kohe mineku peal. Veorihm andis saba 2 aastat tagasi. Kiruma paneb rooli ülekande nn. super fekaal süsteem. Vahepeal mõtlesin ,et ehitaks roolilati alumisele otsale laagripuki ( siis oleks puksil lõtk väiksem ja nn. roolivardaid liigutav hammasvöö parmas hambumises roolilati otsas oleva hammasrattaga). Sai aga jälle uued osapooled külge ning käib kah. Niidumehhanismi mittemääritavatest laagritest ja tavotiniplist ei saanud kah alguses aru. Kuna 2 korda terve puki ringi vahetanud ning laagreid üsna tihti ( alguses torkasin venelased sisse 2.- tükk ning eemaldasin laagritel sisemised katted). Need kestsid pool hooaega, siis hakkasid laulma kuigi said taavetit usinasti. Siis ostsin Tööriistamarketist vähe kallimad - ka nendel eemaldasin sisemised katted, et taavet ikka kohale jõuaks. Kestsid praktiliselt 1-e hooaja. Mineva suve alguses väimees tõi Balti laagrist miskit kallimat - siiani ei häälitse ega loksu - ehk kestavad siis ka paremini. Esirtattad jah imelikel puksidel - mis kurivaim sinna kasvõi odavat laagrit takistas panna ei mõista. Niidumehhanismi kolu hakkab otsi andma - eks need kivid-mättad ole oma töö teinud. 
Hakkasin mõtlema uue ostu peale - analoogil 165 seerial niidetava pinna suuruseks märgitud 6000 ruutmeetrit.  Ehk siis Hirvepoiss saanud minu käes praktiliselt topeltkoormuse. Sama jäi silma ka siinkirjutajatel - 15 000 ruutmeetrit. Ja ka mitte golfimuru - seega koormus pea kolmekordne. Ime siis, et üle normi tegevat tööd masinad ei lagune.
Mis pill aga järgmiseks võtta... Kohe ei teagi. Mõte liikus nullpöörderaadiusega riista poole koos 48" niidumehhanismiga nagu praeguselgi 145 küljes. Saaks praeguse 3 tunni asemel vähe kiiremini tehtud. Hind aga üsna krõbe. Belaruss KUN kopaga kodus olemas ja sellega saan kapsamaal ja mujal vajadusel toimetada. Miskit väikest diiselpilusilma ei pea vajalikuks - nende niidumehhanismid maksavad pool trakatsi hinnast. Lisaks surve maapinnale - kunagi pikal vihmasel suvel "uppusin" murukaga õuel madalamas kohas ära. ATV väimehel olemas - seisab enamuse ajast. Lustimiseks - ei huvita ( ka väimeest enam eriti mitte) - niidumehhanism aga igavene kolakas ja kallis takkaotsa. Selliste ees või taga haakes olevate niidukitega üsna keeruline "ministri" jörjenite ja põõsaste vahel keerutada. Hirvepoisiga sai nagunii alguses "õiged" pöörderaadiused "ministri" kisa saatel välja painatud. Kaenud ka Cub Cadetti (on odavam), kuid miskipärast ei sisenda usaldust. Pigem kaldun ikka Z seeria poole või leian mõne teise tootja, kes asja vähe soodsamalt müüb. 
Vasta

Tasapisi ilmuvad klubiliikmed välja Smile aivar00 sinul õnnestus trakats õnnetuseks osta veel ajal kui Stokker arvas, et küsida võib kõike. Sinnajuude muidugi kuulsid ka juttu kuidas võid kohe testamenti kirjutada, et selle riista pärandad lapselapsele, kes saab kellelegi edasi veel pärandada täiesti töötava riista. Minul läks vähemalt hinnaga paremini, olgugi, et see nüüd teab mis õnn ka ei ole. 
Olen teinud nüüd tootjatele ringi peale, st vaadanud, millest ja kuidas need trakatsid on kokku pandud. Taaskord sain kinnitust, et nad on just nagu seakartulid kõik ühesugused. Club Cadet on minumeelest samast tehasest pärit kus hirvgi on kokku pandud. Enamus juppe kattuvad. Seega järgmiseks riistaks tuleb valida klass või kaks kõrgem. Kindlasti ei ole see x seeria ja roheline. x seeria lipulaeva 590 eest oskavad nad küsida 9k. ja niidetav pind on 8000 m2. Selle eest saab kolm japsist toodud Kubotat, millel uuestpeast ruutmeetri piirangut ei ole.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta

Minumeelest need niidetavad pindalad seal mudelite taga on kõik alates ( 6000m2+  8000m2+ jne )
Vasta

(05-06-2016, 06:47 AM)volvo Kirjutas:  Minumeelest need niidetavad pindalad seal mudelite taga on kõik alates ( 6000m2+  8000m2+ jne )

Mitte alates, vaid soovitavalt kuni. Sellest ka nende asjanduste kiire surm, kui neid hakatakse pruukima suurte väljade pügamiseks...

ZT-niidukite hädaks, kui niii võib öelda, on ülekandesüsteemi üldine keerukus - tehakse ju pööramine veorataste kiiruse muutmisega. Samas on need vähe tummisemad ja hooldatavus on ka hea. Lihtsalt hind on võrreldav väga hea raideri või Tõelise muruTraktoriga...

Mõtisklesin siin natuke selle äkiliselt paigasthüppava, kuid seejärel motivatsiooni kaotava niiduki üle. Kas aeglaselt roomates on jaks kogu aeg alles? Ja probleemid hakkavad umbes poolelt võimsuselt?

Kas õli imetakse läbi filtri? Või lihtsa sõela? Umbes nii võiks toimida süsteem, mille imipool ei suuda anda vajalikku mahtu pumbale peale ja süsteem hakkab kaviteerima...

Kas vahetult peale tööd on õli valge ja kreemjas?
Vasta

Kaviteerimine oli ka minu esimene mõte, millepeale sõela puhtaks pesin. Olgugi, et seal suuremat sodi näha ei olnud. Nüüd on sõel vahetatud aga mitte muhvigi ei muutunud. Jõudu on pedaalile vajutades alguses rohkem. Kui pedaali põhja lööd siis mäest üles ei lähe. Tasapisi meelitades ületab päris järske tõuse. Kuidagi hakkab tunduma, et viga võiks olla äkki hoopis pumba lülituses. Kogu elu reguleeritakse pumba tootlikusega, õli ühte või teistpidi liigutades.  Pumba kolbide all plaat, mida siis vastavalt pedaali asendile kallutatakse. Plaat, tegelikuses tugilaager istub koos korpusega kahe saale peal, kus teda siis pedaaliga ühele või teisele poole kallutatakse. Mootori võimsus on konstantne elik mootori tugilaager on fikseeritud asendis ja pöörleb vastavalt sellele, kustpoolt ja kuipalju õlikest peale antakse.  Kui kasti laiali olen loopinud, pole sellele osale erilist tähelepanu pööranud kuna otse silmakargavat viga pole märgata olnud.
Õli kreem peaks säilima päris pikalt. Lahti olen võtnud maks 30 min peale kasutamist ja kreemi pole täheldanud.
Praegu on teiste asjdega kiire taga ja kuna hädapärast risu ikkagi liigub siis korjan praegu häid ideid, milliseid siis kui aega rohkem ka rakendada saaks.
Igaljuhul on mõistus momendil elunditega triiki ja kõik vihjed teretulnud.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta

(05-06-2016, 08:43 AM)v6sa Kirjutas:  
(05-06-2016, 06:47 AM)volvo Kirjutas:  Minumeelest need niidetavad pindalad seal mudelite taga on kõik alates ( 6000m2+  8000m2+ jne )

Mitte alates, vaid soovitavalt kuni. Sellest ka nende asjanduste kiire surm, kui neid hakatakse pruukima suurte väljade pügamiseks...
ühe sõnaga on traktori hind täielikult MITTEVASTAV töövõimekusele, mingi 0,6 ha pügamiseks osta mitu tuhat euri maksev traktor, mis kestab vaid mõne aasta, no mida. Töö juures niidab suurt osa 6,5 ha murutrakats, viimased 5 aastat raider. No sellise pinna korral algab mu arust mõte tuhandetes eurides niiduki elik murutraktori ostuks. Alla hektari niidab ka paarisaja eurise mootoriga muruniidukiga või minu puhul trimmeriga ära. Sauna ümber 500-600 ruutu niidan tavalise mehhaanilise niidukiga nigu naksti, iga saunapäev (3xnädalas) lavalkäimiste vahel jalutan iga lavakorra järel kümmekond minutit kere jahutumiseks analoogse aparaadiga (mu oma maksis küll omal ajal ca 200 EEK) ja nii kümmekond aastat ning paistab, et töötab veel.
Vasta

(05-06-2016, 13:54 PM)Maanteemuuseum Kirjutas:  ühe sõnaga on traktori hind täielikult MITTEVASTAV töövõimekusele, mingi 0,6 ha pügamiseks osta mitu tuhat euri maksev traktor, mis kestab vaid mõne aasta
...

Kui pruukida noid traktoreid soovitatud pindade juures, siis kestavad need väga kaua. Mul on naabrimehel Husky raider ja niita nii 9000 ruutu keskmiselt liigendatud maastikku. Pokusid ei ole. Läheb 10 aasta, null probleemi. Kevadel teritab terad ja vahetab õlid.

Ma olen küll saanud juba sõimata, kuid toon kõigile kärukeerajatele mõistetava analoogi jälle:
kerghaagisega võib vedada tonni siledal maal päris pikalt, maastikul Väga Ettevaatlikult mõnda aega. Aga kui panna tonn selga , siduda traktorile sappa ja panna mööda raiesmikku minema, on varsti tükid taga.
Päris õige traktorihaagisega seda ei juhtu, eksole. Toungue

Mis muidugi ei õigusta kuidagi mõnede masinate hinna ja kvaliteedi mittevastavust. Rolleyes
Vasta

(05-06-2016, 13:54 PM)Maanteemuuseum Kirjutas:  
(05-06-2016, 08:43 AM)v6sa Kirjutas:  
(05-06-2016, 06:47 AM)volvo Kirjutas:  Minumeelest need niidetavad pindalad seal mudelite taga on kõik alates ( 6000m2+  8000m2+ jne )

Mitte alates, vaid soovitavalt kuni. Sellest ka nende asjanduste kiire surm, kui neid hakatakse pruukima suurte väljade pügamiseks...
ühe sõnaga on traktori hind täielikult MITTEVASTAV töövõimekusele, mingi 0,6 ha pügamiseks osta mitu tuhat euri maksev traktor, mis kestab vaid mõne aasta, no mida. Töö juures niidab suurt osa 6,5 ha murutrakats, viimased 5 aastat raider. No sellise pinna korral algab mu arust mõte tuhandetes eurides niiduki elik murutraktori ostuks. Alla hektari niidab ka paarisaja eurise mootoriga muruniidukiga või minu puhul trimmeriga ära. Sauna ümber 500-600 ruutu niidan tavalise mehhaanilise niidukiga nigu naksti, iga saunapäev (3xnädalas) lavalkäimiste vahel jalutan iga lavakorra järel kümmekond minutit kere jahutumiseks analoogse aparaadiga (mu oma maksis küll omal ajal ca 200 EEK) ja nii kümmekond aastat ning paistab, et töötab veel.

Miks mul on tunne, et siin paljud ei mõista nullidega arvutada??? Neid ruutmeetreid loobitakse ikka väga suvaliselt! Hektar on SI&TAKS SUUR maa-ala. Et hektarit niita, peab olema vähemalt 2 Ha niidukõlblikku pinda. Ning see nulloidega arvutamise ja maa-alade suuruse adumise mure on just maameestel. 

Jah, ma olen neid TUHANDEID ruute mootoriga käsimuruniidukiga niitnud, aastaid!, aga see ei olnud normaalne! Kusjuures siis ei olnud pind 6000 ruutu elik 0,6Ha. Nüüd on ja rohkemgi, sest trakatsiga saab seda endale lubada. 
Ütleme nii, et ka 600 ruutu lükatava mehaanilisega niita on piin, et see on lauslollus, seda igastahes, ehk OMA AEGA peab ikka ka hindama! 
Mis trimmerit puudutab: avastasin just äsja ise omas kodus õuepeal, et kerge elektritrimmer on kiirem muruniiduk, kui kitsas elektrikas! Samas, kui ma teen suvel oma mereääretee servaniitmist ehk u. 300X1,2 meetrit X 2 roogu ja tihedat mereääreheinamaa segu, siis selle ~600 ruudu trimmerdamine võtab ikka väga võhmale... 

EDIT: minu anno 2016 niidualad (olulislet suurenenud pilditegemise ajaga võrreldes TÄNU trakatsile), kuskohast tuleb siis maha arvutada hoonete, hekkide jms pinnad. Kaardilt mõõdetuna 4300 ruutu, realistlik 3500 ja seda on ILGELT PALJU! Sinna lisandub mereäärne 1100 ruutu, sinna viiv tee 300MX3m= 900 ruutu, oma sissesõidutee jurude, see aasta ka üle põllu naabrimehe jurud etee lõigatud ja Tema uusehitise ümbrust niidetud ehk tulebki kokku 6000 ja natuke peale. Jah, ma saaks lõdvalt hektari ära niita aga siis niidaks seda 97-sendise trakatsiga samamoodi 5-6 tundi. 
[Pilt: Noarootsi%2Bniiduala.jpg]
[Pilt: Noarootsi%2Bmere%25C3%25A4%25C3%25A4re%2Bniiduala.jpg]
Vasta

Herr v6sa, olen sinu viimase lausega 100% nõus. Muus osas tahaks vastu joriseda. Ammutan aegajalt tarkust ämeerikamaa onude jututoast, kus 80+ lehekülge hala just nimelt enneaegse lagunemisega seoses. Kangemad kodanikud on kastist jagu saanud 70 tunniga. See on üks jututuba. Maa suur, küllap on neil teisigi pisarapillamise kohti.
Samas mõõta traktori võimekust niidetava maa pinnaga? Kah nagu tobe. Kõiksugusel muul tehnikal suudetakse rääkida töötunnist, hirvel isegi vastav lugeja installeeritud.
Mis aga hinna ja kvaliteedi suhtesse puutub siis siis sellise kvaliteediga trakats peaks maksma mitte rohkem kui 1K uut raha. Kui see tõepoolest nii oleks siis ilmselt poleks ka seda teemat. Vahetaks aga vaikselt juppe, millised OLEKSID ilmselt ka inimliku hinnaga ja elu oleks lill.
Omaette teema on müüja käitumine. Ostes loetakse sulle ette kui kõva riista sa saad. Kannatab lund lükata, käru vedada ja muid vägitükke teha. Lumesahk ja käru muide täiesti lisavarustusena saada. Ei sõnagi sellest, et peaks kastis õli vahetama ja kasutama seal lausa täissünti. Minumeelest peaks kasutusjuhend algama lausega "Igasuguste lisaseadmete vedamine ja lükkamine on kategooriliselt keelatud" Selle asemel aetakse joba rimakaitsmete asendist niitmise ajal jne.
Aga teemat tehes ütlesin kohe, et see olgu õpetuseks tulevastele potentsiaalsetele hirveomanikele. (Muidugi ka natuke omale hingerahustuseks, saab oma kurba saatust kurta. Kaua sa sellest koerale ikka räägid, eks see tüdineb ka pikapeale ära. Hoiabki juba õuepeal eemale.)
Aga probleem esialgu jääb. Ja nagu postid näitavad siis mitte ainult minul vaid klubis on liikmeid rohkem. Seega arutagem edasi äkisti saame ka miski lahenduse.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta

(06-06-2016, 10:42 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Miks mul on tunne, et siin paljud ei mõista nullidega arvutada??? Neid ruutmeetreid loobitakse ikka väga suvaliselt! Hektar on SI&TAKS SUUR maa-ala. Et hektarit niita, peab olema vähemalt 2 Ha niidukõlblikku pinda. Ning see nulloidega arvutamise ja maa-alade suuruse adumise mure on just maameestel. 

Jah, ma olen neid TUHANDEID ruute mootoriga käsimuruniidukiga niitnud, aastaid!, aga see ei olnud normaalne! Kusjuures siis ei olnud pind 6000 ruutu elik 0,6Ha. Nüüd on ja rohkemgi, sest trakatsiga saab seda endale lubada. 
Ütleme nii, et ka 600 ruutu lükatava mehaanilisega niita on piin, et see on lauslollus, seda igastahes, ehk OMA AEGA peab ikka ka hindama! 
Täitsa nõus, hektar on üsna suur maa ... mul kulus sel kevadel 1,2 m laiuse niidukiga  trakatsiga niitmiseks 2 täispäeva. Alustasin peale kartulipanekut, enne seda olid küljes maaharimis ja kartulipanekuriistad. Mul maad kaardi järgi 2,2 ha, sellest 0,1 hektarit aiamaa-kartulimaa, teist samapalju vast hoonetalust pinda ja lisaks poole ha kanti sellist pinda, kus kas trakatsit ei kanna või nõlv nii järsk, et traktor seal ei püsi ehk trimmerdatav ala. Muidugi tuleb juurde arvutada see pind, mis tekib tänu "mägisele" maastikule ehk kaardiandmed valetavad pinna väiksemaks. Aga ca 1,5 ha maa niitmiseks kulub mul oma 15 tundi küll (mitte 3 tundi hektarile nagu Aivaril), tõsi niidan kõik 2 korda üle, kuna pikaks kasvanud 30-40 cm heina ei niida esimese korraga ilusaks, jääb selline katkutud pind. Ja mitte igal pool ei saa ringe teha vaid tuleb nt allamäge niita, muidu liig äkiline tõus tapab masinat ja võtab ratta ringi.

P.S. 600 ruutu sauna ümbert niidan mehhaanilise niidukiga ajal, mil midagi muud tarka niikuinii ei tee, muidu istuks ja libistaks õlut. St lihtsalt aja rats kasutamine. Muidu niidaks traktoriga korra nädalas, aga nii 3  korda nädalas käsitsi.
Vasta

(06-06-2016, 11:25 AM)Simmerling Kirjutas:  Samas mõõta traktori võimekust niidetava maa pinnaga? Kah nagu tobe. Kõiksugusel muul tehnikal suudetakse rääkida töötunnist, hirvel isegi vastav lugeja installeeritud.
Mis aga hinna ja kvaliteedi suhtesse puutub siis siis sellise kvaliteediga trakats peaks maksma mitte rohkem kui 1K uut raha. Kui see tõepoolest nii oleks siis ilmselt poleks ka seda teemat. Vahetaks aga vaikselt juppe, millised OLEKSID ilmselt ka inimliku hinnaga ja elu oleks lill.
... Minumeelest peaks kasutusjuhend algama lausega "Igasuguste lisaseadmete vedamine ja lükkamine on kategooriliselt keelatud" 
Kolm väidet, millele kirjutaks alla nii kahe käe ja kui ka  kahe jalaga ...
Vasta

(06-06-2016, 11:25 AM)Simmerling Kirjutas:  ...
Samas mõõta traktori võimekust niidetava maa pinnaga? Kah nagu tobe. Kõiksugusel muul tehnikal suudetakse rääkida töötunnist, hirvel isegi vastav lugeja installeeritud.
...

Ja mitu uusmaakat suudavad aduda, mitu tundi neil kulub 1 ha (see on 10 000 ruutmeetrit) niitmiseks, kui seal kasvab xkümmend Eriti Õrna Jorjenilist?

Need õnnetud ruudud on üks võimalus võimekust esitada. Ning ei ole vahet, millist ühikut suuremaks räägitakse: ühtviisi pettunud on endale ilusa jutu peale omateada asjaliku asja soetanud klient, kui soetus ühel ilusal hommikul kaheks laguneb...
Vasta

(06-06-2016, 12:07 PM)Maanteemuuseum Kirjutas:  P.S. 600 ruutu sauna ümbert niidan mehhaanilise niidukiga ajal, mil midagi muud tarka niikuinii ei tee, muidu istuks ja libistaks õlut. St lihtsalt aja rats kasutamine. Muidu niidaks traktoriga korra nädalas, aga nii 3  korda nädalas käsitsi.

See on juba suhteliselt mõistetav, kui lihtsalt jahtumise ajal ennast liigutada Big Grin Ma niitsin aastaid omal võrgu platsi eraldi 48-sendise käsiniidukiga (tennisemuruks ja nii olid kohe "piirid" näha), mootoriga, see ju 9X18 ehk 162 "olematut" ruutu ja sedagi jalutad päris omajagu aega. Enam lihtsalt ei viitsi...  Samas on spordi- ja tallatavale murule just see trummelniiduk kõige kasulikum. Egas muidu golfiväljakute Toro'd jms trumlid poleks Wink Ehk seal sauna ümber peaks saama heaste sportida?

Edit: aga ruutudest vs trakats jne. Neid miidualasid antakse niiduki laiuse põhjalt - mulle tundub nii. Et mingi kindla "X" aja jooksul "kesmise" keerukusega maapind, mis on "keskmiselt" kõrge rohuga. Kogemuse pealt ütleks, et see on umbes vastav 4 töötunni niidusuutlikusele niidukiirusel, mitte rallimisel (mida minagi tihtipeale harrastan Big Grin ). Eriti on ju kiirus oluline mutšimisel ja kogujaga töötamisel, külgväljaviske suunaja "avatud" haljasmassikombaini kombel roogu niites võib ka 8 km/h sõita...
Vasta

(06-06-2016, 12:57 PM)v6sa Kirjutas:  
(06-06-2016, 11:25 AM)Simmerling Kirjutas:  ...
Samas mõõta traktori võimekust niidetava maa pinnaga? Kah nagu tobe. Kõiksugusel muul tehnikal suudetakse rääkida töötunnist, hirvel isegi vastav lugeja installeeritud.
...

Ja mitu uusmaakat suudavad aduda, mitu tundi neil kulub 1 ha (see on 10 000 ruutmeetrit) niitmiseks, kui seal kasvab xkümmend Eriti Õrna Jorjenilist?

Need õnnetud ruudud on üks võimalus võimekust esitada. ...
aga see ruutudes arvutamine, kas ma niidan kord kahe nädal tagant või kord kahe päeva tagant kolmandal ... Traktoril peaks olema mõte vaid siis, kui ta töötab 24/7 või noh vähemalt 8/7 ... Seisvat masinat pole ju mõtet pidada, vähemalt autode puhul on mul see põhimõte. Seisab auto vaid puhkuse ajal, siis töötab traktor.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne