Murutraktor MDT
#21
Kuna sattusid täna ette nii erineva hinnaga murutraktorid siis sai kohe piilutud mis ja kus. Kohalikus ehituspoes olid kõik traktorid ülimalt prosta ehitusega (1.6K -3,5K €)  Justnimelt oli kõige suurem tehniline lahendus "puks" mida ei omanud ka vist kõik murutraktorid. Samas oli täiesti korralik roolisüsteem 400€ -sel gokardil.
Nüüd viskan ennustuse õhku: Tuleb kõigile asjadele "parim enne" või "kõlblik kuni". Et 6 kuud garantiid ja 2 aastat kõlblik kuni siis pead kokku ostu viima ja uue ostma.
Vasta
#22
Minu MTD'l algas hooaeg ja parendused on kõik õnnestunud: lausa lust on nüüd rooli keerata! Täitsa nagu uus oleks. Suures rõõmus sai kohe muidugi täiesti ebavajalik uudismaa kulu ära niidetud, nii u.400 ruutu juurde... ehk siit siis u.5 meetril laiust ja 80 pikkust. Reaalselt võiks ju hektari veel golfimuruks teha Big Grin Paaril aastal niitsin kadakate vahele 500-meetrise ringraja Naistele õppesõiduks. Vähemalt 2 naist õppisid siin autojuhtimise selgeks ja on päris head autojuhid tänaseks Wink 
Aga üks lutsukala tuli ka hommikul (ahvenate ja lestade kõrval) Big Grin 
[Pilt: DSC_0308.JPG]
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#23
Puude tegemine maal:
       
Väike selgitus ka, miks on käru tiisel nii pikk ja ühendus ilma kuulpeata - oli kavatsus vedurina kasutada minu motoplokki. Siis soetas sõber endale muruka ja oli tarvis asjad kiiresti paaritada. Poldi ja vedruga ühendus on piisavalt paindlikuks osutunud ega vääna midagi puruks. Originaalne auguga plekk hakkas kiiresti järele andma(praod sees) ja see on asendatud isetehtud tükiga, mis kinnitub kasutamata poldiaukude külge. Siiani ptüi-ptüi-ptüi kestab. Ülemäärase jõu kasutamist piirab veorataste libisemine. Kette pole seega plaanis muretseda, siis võib midagi tõesti järele anda. Ega murukas ikka Kirovetsi eest ole...
Pildil nähtav punane triip üle kapoti on konksudega koormakumm, mis hoiab kapotti kolisemast. Härrased insenjöörid pole suvatsenud sinna midagi panna.
Vasakul poritiival on masslüliti, mida samuti pole vabrikus raatsitud panna.
Kärul nähtavad eemaldatavad püstised vardad ei ole mõeldud kõrge palgikoorma vaid okste veoks. Pakkusid läheb koormasse vaid üks kiht et mitte murukat pooleks tõmmata. Vana mosse sild käru all kannataks ikka way rohkem.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#24
Ei hakanud uut teemat tegema, ehkki traktori mark pole küll mtd vaid vana hea aedmees e yardman.
See:
[Pilt: 245605792bdfa1_l.jpg]
Tegemist siis loomulikult, nagu näostki näha, vanatehnikaga, kui vanaga täpselt, pole au teada
Küsimus ongi, et kas kellelgi on samasugune, vöi möni pilt samasuguse traktori pöhjaalusest
Kleebekas andmetega on kulunud ja sellest aru ei saa, et mudeli välja vöiks lugeda

Nimelt peaks tal vasakpoolse pedaali all olema nö sidur ja pidur koos, käike justkui on viis ja kui ntx viienda pealt vajutada sidur alla siis langeb kiirus esimese käigu tasemele aga traktor seisma ei jää ja vedugi pidevalt taga, kuni reversi kangist neutraali peale vägistada
See teeb kasutamise muidugi äärmiselt ebameeldivaks, peaasjalikult selletöttu et peale minu keegi sellega niita ei oska, kuna söita tuleb pmtselt järjest ja edaspidi koguaeg, sest suunamuutus on suht valuline operatsioon
Vedu siis rihmaga, mingist hüdrost ei pea rääkima selle trakatsi puhul
Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#25
Kogu variaatorülekanne koosneb 2'st rihmast, variaatoritaldrikutest ning paarist vedrust mis hoiavad rihmad pinge all.
Selline sümptom võib olla tingitud sellest, et veorihm vahetatud ning asemele on saanud veidi lühem.
Aga võta niiduorgan alt ära, ning aja asi võimalusel garaazi kanali peale ning vaata asja altpoolt. samal ajal võiks keegi seda nn sidurit sõtkuda.
Kui sidur on lõpuni alla vajutatud peab esimene veorihm piisavalt lõdvaks minema, et mootori rihmaseib  enam rihmaga ei haakuks.
Vasta
#26
Nojah, selleks olekski vaja teada et mis pikkusega rihmad seal peaks käima, mis omakorda on raskendatud kuna mudelit ei tea
Olen seal pöhjaall filosofeerinud nii mönigi kord, kuid mingit helget mötet pole tulnud
Samuti on erinevad samodelkinid seal ennegi tegusid teinud, niiet misasi vale ja mis öige on üsna raske tuvastada
Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#27
(15-04-2016, 13:40 PM)90Deville Kirjutas: Küsimus ongi, et kas kellelgi on samasugune, vöi möni pilt samasuguse traktori pöhjaalusest
Vedu siis rihmaga, mingist hüdrost ei pea rääkima selle trakatsi puhul
Ega seal mitte midagi muud revolutsioonilist olla saa, kui see, et pedaali muljudes ei lasta veorihma lõpuni lõdvaks. Kas rihm on tsipa lühike või on kunagi kulunud rihma pärast peale reguleeritud. Kui seal kõhuall natuke kaevata, leiab seal täitsa palju regullivõimalusi. Tavaliselt.
See näoilme on petlik - on küll veel plekkmolu ajastust aga juba plastikuga, seega kõige hiljem 90'te algus. Enne seda olid nad ikka päris traktorid. Ma üldse ei imestaks, kui täpselt sama kõhualune siiani tootmises oleks. 

edit: kuidas niiduseade tööle hakkab ja mis/kelle/kui jõuline mootor??? Ja on jalgealune juba sile või kõrge?
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#28
Kuna sõbra murukal aasta täis, siis arvas olevat viimane aeg tagasillas õli ära vahetada. Kuna õlipunne ei leidnud, võttis pooled lahti ja -     
Kui porisarnane ollus, mida isegi tavotiks ei kannata nimetada, välja arvata, siis ei määrinud silda seest küll miski! Pooltelje puksidele ei olnud isegi seda scheisset jätkunud, olid täiesti kuivad.
       
Veel üks suvi niitmist ja oleks asi õhtul olnud. Nüüd tuleb natuke aretada...
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#29
Musta värvi on MOS2 sisaldusega määre. Omadustelt parem, kui mingi läbipaistev liitiummääre. Enda 10 hooaega töötanud MTD'l sai ka kevadel huvi pärast reduktorit vaadatud ning pilt oli analoogne - seega ei sa öelda, et ei kesta.
Vasta
#30
(15-04-2016, 16:18 PM)Basilio Kirjutas: Kuna sõbra murukal aasta täis, siis arvas olevat viimane aeg tagasillas õli ära vahetada. Kuna õlipunne ei leidnud, võttis pooled lahti ja - 
Kui porisarnane ollus, mida isegi tavotiks ei kannata nimetada, välja arvata, siis ei määrinud silda seest küll miski! Pooltelje puksidele ei olnud isegi seda scheisset jätkunud, olid täiesti kuivad.

Veel üks suvi niitmist ja oleks asi õhtul olnud. Nüüd tuleb natuke aretada...

Öhtal ta vast veel poleks olnud, kuid häält tegema küll.
Söber söitis oma trakatsiga veel aasta undava tagasillaga. Kuna samuti punni ei leidnud, siis uuris müügimeestelt, kes trakatsi müüsid. Need ikka väitsid, et pole vaja öli vahetada.
Siis läks uuris aiatehnika remondimeeste käest, kes ütlesid kohe, et seal öli polegi, juhendasid kuidas ka punnid teha, kui veel vahetamise soovi tulevikus.
Nüüd öliga asi oluliselt vaiksem, kuid pisike undamisehääl jäi sisse ... ütlesin et kui palju häirib, vöib nanotöötlust proovida hammakatele (Näit: Xado)
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#31
(15-04-2016, 14:38 PM)PlyVal64 Kirjutas:
(15-04-2016, 13:40 PM)90Deville Kirjutas: Küsimus ongi, et kas kellelgi on samasugune, vöi möni pilt samasuguse traktori pöhjaalusest
Vedu siis rihmaga, mingist hüdrost ei pea rääkima selle trakatsi puhul
Ega seal mitte midagi muud revolutsioonilist olla saa, kui see, et pedaali muljudes ei lasta veorihma lõpuni lõdvaks. Kas rihm on tsipa lühike või on kunagi kulunud rihma pärast peale reguleeritud. Kui seal kõhuall natuke kaevata, leiab seal täitsa palju regullivõimalusi. Tavaliselt.
See näoilme on petlik - on küll veel plekkmolu ajastust aga juba plastikuga, seega kõige hiljem 90'te algus. Enne seda olid nad ikka päris traktorid. Ma üldse ei imestaks, kui täpselt sama kõhualune siiani tootmises oleks. 

edit: kuidas niiduseade tööle hakkab ja mis/kelle/kui jõuline mootor??? Ja on jalgealune juba sile või kõrge?
Kui pedaal all peab veorihm olema lõtv vedu hakkab ju pedaali vabastades Toungue .
Vasta
#32
(15-04-2016, 17:41 PM)ahtos Kirjutas: Kui pedaal üleval peab veorihm olema lõtv vedu hakkab ju pedaali vajutades Toungue .
Ei hakka: pedaal on sidur ja pidur korraga! Selle vajutad alla, kui tahad käivitada (et starter ei peaks rihmakoormust vedama), kui tahad seisma jääda, kui tahad edasi-tagasi käike vahetada. Täismanuaalil pead seda vajutama ka siis, kui tahad kiiruskäike vahetada, minul on mingi selline, kus kiiruskäike peaks tohtima ka sõidu ajal valida, mida ma aga ei tee. Kuna Yardman on MTD, siis sel on kolme sort käguvalimisi. 
Pedaal all "lõdvestab" nii peamise veorihma kui ka liikuvalt rihmarattalt kasti mineva rihma ja peaks samal ajal vajutama lukku ketaspiduri. See peaks olema nende kõikide loogika sõltumata kastist. Igasugused vedrukesed ja vardakesed ning nende rakendumise aeg pedaali muljudes on reguleeritavad. 

Suures piires on nad (ehk vanakooli lihtsad masinad) alt kõik sellised:
[Pilt: 36639d1309522353-yardman-myd-tractor-tra...-drive.gif]

Edit. manuaalkastiga vanakoolil kohe kindlasti peab olema selline ketaspidur, mis siis pedaali alla vajutamisel peab trakatsi täielikult seiskama. Kuna kõnesoleval "kollase vanakese" puhul seda ei juhtu siis tuleb vist just sellest kohast alustada. Lisaks peab käiguvalitsa P asendis (ja pedaal jääbki siis alla!) trakats kindlalt kohal püsima ja inimjõul seda nügida pole võimalik. 
[Pilt: attachment.php?attachmentid=1212105&stc=...1427826771]
edit2: liikuv pilt selle piduri remondist ja häälestusest Big Grin
[video=youtube]https://youtu.be/xpWj8yjKFeA[/video]
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#33
Priidul öigus pedaali kohapealt
Mootoriks on tavaline Bull & Shit 11hj, see läks üleelmisel hooajal korralikult kolisema, olles enne seda ostust saati toiminud ka aurumasinana, st et kärbsed ja herilased niites lähedale ei näinud tulla
Lahti vöttes selgus et keps on kunagi korra juba öues käinud plokist, auk kinni keevitatud ja uus keps ilmselt pandud, aga vänt ise oli muidugi nüüd ka täitsa küpse ja tema pesa kah(see suur rauast kolakas mis kahest poolest koosneb)
Saksa jebaist siis kasutatud a korras vänt, uus keps ja kolb ja tihendisats, ja laulab jälle ning suitsukatet enam ei tee
Mootor oli ehk 2000 aasta kandist
Ühe lühikese rihma, mis läks tagasilda, ma vahetasin välja kui tagasilla poltidel keermeid taastasin, see oli selgelt vale, mingi vene pöllutööriista omand ilmselt, midagi ei muutunud

Üldiselt ma saan aru et ammu juba oleks pidanud uue trakatsi ostma, a kuidagi on ikka see plekist kosu südamelähedane veidi

Niiduk niidab koguaeg, selle katkestus on ilmselt olnud niiduseadme ülestöstmisega seotud aga ei toimi enam

Varsti katsun ta välja kangutada garaazist muu kola tagant, ja külili keerata, siis möned pildid ja ehk keegi tunneb midagi valet ära.

Edit: see piduriketas on olemas, uued klotsid panin ka sinna ja see nagu toimiks kah, aga lihtsalt vöimas mootor veab üle sellest
Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#34
Jutt täiesti õige - Yardman on MTD. Mingeid olulisi erinevusi seal olla ei saa. Kui pedaal põhja ei lähe, siis tuleks uurida, mis takistab, rihma pikkus (loe: lühidus) võib olla põhjuseks, aga muud jamad on tõenäolisemad, kusagilt kulunud või mõni poldike vahele pudenenud, splindike kadunud jne. Võimalik, et takistab see käiguvalitsa moodi asjandus, eriti see osa, mis pleki varjus. Seal ongi nende oluline erinevus: ühel plast, teisel metall.


Basilio sõbrale soovitaks lihtsalt paar määrdeniplit pooltelgede jaoks. Õli korkide jaoks on materjali ikka sitaks vähe ja ligi ikka ei mahu. Minul läks keskele kägukasti/silla õli, tootja vali rahakoti ja talvise sõiduvajaduse järgi, pooltelgedele ehk pooltelje kahe nanolaagri (loe torujupi) vahelisele osale must möks, mis pidi raud-rauaga kohtadele sobima. Seda viimast saan pritsiga juurde lisada. Õli saad panna paar milli alla alumise poole serva.
Silla pooled ikka õlikindla silikooniga kokku ja arvesta, et poldid on tollkeermega ehk pea ikka vanasõna ka meeles (keera, keera, aga ära p . . . .  keera), seal saab suhteliselt lihtsalt küll asendada poldi mutri süsteemiga.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#35
(15-04-2016, 18:34 PM)90Deville Kirjutas: Üldiselt ma saan aru et ammu juba oleks pidanud uue trakatsi ostma, a kuidagi on ikka see plekist kosu südamelähedane veidi

Edit: see piduriketas on olemas, uued klotsid panin ka sinna ja see nagu toimiks kah, aga lihtsalt vöimas mootor veab üle sellest

Ma täitsa mõistan Sind, sest see vanakool ongi lõpuks see, mis toimib Big Grin 
Sul vist siis ka sama lahendus. Kõik need nr.33 jublakad tasub üle vaadata, need võivad eaga niipalju loksuma hakata (ikkagi ju plekk-plekiga lahendus), et asi enam polegi regullitav.
[Pilt: MTD660RearDrivePulleys.png]

Mul on mõlemad rihmad samad, vaatan Varsoni arvelt B1740/B67, hind 10,2 euri tükk Big Grin Tutvuge enne uue soetamist alati rihmade hinnaga... ja mõnikord kaob edeva asja ostmise isu kohe ära Big Grin Mingid numbrid 50 ja 60 olen näinud... 
Lühikest ei vahetanudki, see oli ideaalne. Kui niidudekk ei jää seisma, siis on ka kas vale rihm ja/või üleval asendis olematud piduriklotsid. Mul tegi sama, kui klotsid olid kulunud.
Aga fakt on see, et mootor ei tohi mitte kuidagi pidurist üle vedada, seega on kuskil mingi kala sees kas rihma pikkusega, varraste liikumisega vms. Pedaal all asendis peab see ketas täsiblokkis olema.
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#36
(15-04-2016, 16:18 PM)Basilio Kirjutas: Kuna sõbra murukal aasta täis, siis arvas olevat viimane aeg tagasillas õli ära vahetada. Kuna õlipunne ei leidnud, võttis pooled lahti ja - 
Kui porisarnane ollus, mida isegi tavotiks ei kannata nimetada, välja arvata, siis ei määrinud silda seest küll miski! Pooltelje puksidele ei olnud isegi seda scheisset jätkunud, olid täiesti kuivad.

Veel üks suvi niitmist ja oleks asi õhtul olnud. Nüüd tuleb natuke aretada...

Selle kastiga poleks järgmisel suvel midagi juhtunud ja nii umbes kümne järgmise suve jooksul ka mitte. Härrased, ilma paanikata. Õlikorke sellel kastil ei peagi olema. Selles kastis käibki sihandene tavotilaadne ollus. 
Võrreldes Husqu kepikastiga on lahendus tunduvalt inimlikum. Poolteljel on pronkspuksid ja isegi tihendid on sinna sätitud. Puksidele võiks määrdeniplid panna küll aga pritsimisel peab vaatama, et neid tihendeid vahelt välja ei pressi
Oma raske lapsepõlvega Husqul polnud pukse ega tihendeid. Pooltelje avad olid kõva 10 milli ellipsisse kulunud. Vormisin sinna vedelast metallist puksid ja kuulda on, et käivad tänase päevani. Seega pole niplid ka hirmus vajalikud, kui siis hingerahustuseks.
Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#37
Tänan, härrased! Jälle targem. Homme ütlen tarkusesõnad edasi.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#38
Mingi vana vene põllutööriista veorihma ei soovitata panna. Haagib liiga võimsalt, ja ei pruugi ka rihma lõdvemaks lastes vedu katkestada. Murukate rihmad (originaalid) on rohkem libisevad, ja ei vea kaasa kui lõdvaks lasta. Äkki viga selles.
Vasta
#39
Rihma kaasavedamist võib põhjustada piirajate, või kuidas neid just nimetada, puudumine/eraldumine. On sellised pulgad, mis ei lase lõdval rihmal laiali minna rihmaseibi juures, üks ühel-, teine teiselpool rihma.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#40
(15-04-2016, 23:27 PM)klaave Kirjutas: Mingi vana vene põllutööriista veorihma ei soovitata panna. Haagib liiga võimsalt, ja ei pruugi ka rihma lõdvemaks lastes vedu katkestada. Murukate rihmad (originaalid) on rohkem libisevad, ja ei vea kaasa kui lõdvaks lasta. Äkki viga selles.
Asi rohkem selles et vanad vene rihmad on pinnalt "kummised ja kleepuvad", murukate rihmad aga "riide" kihiga, mis võimaldab rohkem libisemist. Samas on ka rihma vale mõõt "vähemuse poole" see mis läbilibisemist segab.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne