Kas on mõtet ise hobitraktorit ehitada?
#1
Photo 

Tere kaasfoorumlastele.
Mul on pisut piinlik oma OT postituste pärast erinevates murutraktori teemades, selleks tegin uue teema.
Iseehitamise oskus on minu jaoks väga oluline. Müts maha paljude KSF ees, kes on loonud sisuliselt vanarauast asju, mis oma omadustelt ületavad tehasetoodangut. Tahan muuta valearusaama, et ise teha pole võimalik või see ei tasu ära.
Selleks, et see teema ei muutuks Mersuniiduki suguseks huumooriteemaks, proovin siia lisada maksimaalselt fakte.
Kõigepealt valmis masin, selline:
[Pilt: 245499798b9f78_l.jpg]
Mis maksavad iseehitatud hüdrauliliselt pööratava  lumesaha komponendid?
Hinnad Põllimehe Kaubamajast, mina pole nendega kuidagi seotud, lihtsalt seal on hinnad avalikult väljas ja saadavad kõigile (alates 40 Eurist ka tasuta) koju kätte.
Kahesektsiooniline jagaja 57,94.
1,5 m voolik 6x10,71.
0,8 m voolik 4x7,65.
kiirliidete komplekt 4x(6,90+2,66).
Nippel, sõlub sordist, ca 10x1.
Tihend silindrile ca 1 Eur tk, kahele silindrile 8 Eur.
RV pump ja paak (romulast) 50 Eur.
Kokku 258,64 .Mõni "oma jope" kuskil hüdraulikapoes viib hinnad veelgi soodsamaks.
Kas sellise masinaga saab efektiivselt tööd teha?
Tee 4m lai,150 m pikk,lund on võimalik pervedele lükata:
[Pilt: 245499772a8c67_l.jpg]
Hoov või parkla,hea ligipääsuga ca 200 m2:
[Pilt: 245499757cd8b9_l.jpg]

Kokku läks sellise territooriumi puhastamisele 15 minutit, päris maja lähedalt aitasin labidaga kaasa.

Masin ei suuda lund lükata ja läheb katki?
Olles spetsiaalsest otsinud võimalikult paksu lumega kohti, siis võin väita,et minu kodukohas Harjumaal on 15 aasta jooksul on olnud üks päev, kus selline masin hätta jääks.Suuremal kiirusel lükkamine ei jäta valle, mille taha lumi saaks koguneda.Doping (ketid) on veel varuks, siiani pole nende järgi vajadust tundnud.
Kaks aastat (tavaline garantiiperiood) ,hüdraulikaga null probleemi.
Sahk vajaks õgvendamist (väärkasutus LUMEsahaga pole vaja autoromu trügida) ja Korrostop värv ka pisut kulunud.Traktorirehvist lõigatud kummiriba ei ilmuta mingeid kulumise märke. 
Kas selline masin on kasutatav traktorilaadse asjana? Ei tea, mina igatahes kasutan.Sellel masinal on palju puudusi:kehv nähtavus,pikk teljevahe,liiga suur mass jms. Pole hullu, see polegi mõeldud traktoriks.

Prooviks mõttes luua näiteks hooldustraktori.Teoreetiliselt, praktiliselt ma seda lähiaastail ei teosta.
Võtame aluseks näiteks Terrano, ei propageeri kuidagi just seda marki, lihtsalt mina tean täpselt, mis mind selle masina juures ees ootab.Hind toorikul Auto24 praegu alates 1500 Eur.Gaz 66 juppe saab (kahekordse) kilohinnaga.
Lumelükkamist juba käsitlesin, prooviks hooldusniitnist.Niidukit mul pole, aga mitmed KSF on sellise edukalt valmis teinud.
Kasutan kartulipealsete rootorit lihtsalt agregaadi paigutuse näitena, loomulikult ei saa sellega muru niita.
[Pilt: 24549981d4f029_l.jpg]

Hüdraulika võib miinimumvariandina kopeerida kollilt, sünkroonse jõuvõtuvõlli jaoks vahekastist on vaja ainult kardaani. Tavalise jõuvõtuvõlli saab vahepukiga vänvõlli otsast, pisut rohkem tööd, aga teostatav.
Lisan, et ka sellest masinast ei saa traktorit. Traktori jaoks oleks vaja veel lühemat teljevahet, kitsamaid sildu, rokem käike ja kindlasti saaks veel midagi paremini projekteerida.Traktorilaadne asi võiks see juba küll olla...
Proovisin kuidas oleks (teoreetiliselt!) näiteks teepeenraid niita.Põgusa katsetuse käigus (pikalt ei saa, radikat veel pole) ei näinud probleemi, miks seda teha ei saaks.Nähtavus hea, manööverdab rahuldavalt, isegi istme asemel oleva kaltsuga kaetud kaubaalusel raputab ja müriseb vähem kui vedrustuseta standarttraktor (T25).
[Pilt: 24549983fe9fd7_l.jpg]
Millise hobitraktori siis lõpuks saaks ja mis see maksab?
Tehnilised parameetrid:
92 KW vahejahutiga turbodiisel.
Mõlemad sillad spiraalvedrudel, tsentraalne rehvirõhu süsteem, automaatlukustusega difrid.
Hüdrorool, näiteks kahe 12 v solenoidi lisamine süsteemi võimaldab ka GPS või väljaspoolt traktorit juhtimise valmidust.
Käikude arv vastavalt soovile, kahe jaotuskastiga 20 edasi ja 4 tagasi.Tõsi reaalselt natuke vähem, osad ülekandearvud kattuvad.
Jõuülekanne mis "poegima" ei hakka. Kui keegi sellises kaalus masina all 66 sildadest või jaotuskastist jagu saab, siis sellele teen
kasti õllet välja.Päriselt ka.
Kahekohaline kõigi mugavustega kabiin.Konditsioneer, reguleeritav rool, istme- ja peeglisoojendused jne.
Transpordikiirus objektile, niipalju kui kasutajal julgust jätkub.Tehniliselt võimaldab mootor kõvasti rohkem kui 100 km/h .
Hind alates 1500(toorik)+300(66 jupid 2x kaaluhind)+260(miinimumhüdraulika)+200(dosaator, voolikud)+natuke metalli+elekter+keevitustarvikud+värv. Midagi kindlasti veel. Oma töö muidugi ka, hindamatu.
Mina saan kokku 2260+pisitarvikud. Reaalselt 3k+ringis töö peaks asi teostatav olema.

See asi läheb kindlasti katki?
Ei lähe.No näiteks Nissani mootoreid on mul neli, vanim juba üle kümne aasta, kõik on korralikult vatti saanud, katki pole ükski läinud.Hobitraktorile on kasutatud mootoril ressurssi piisavalt.Kui keegi suudab ikka katki saada, siis leiab suht odavalt järgmise.

See asi võtab rohkem kütust?
Sellega olen nõus, aga kütust saab päris palju osta soetusmaksumuse arvelt.

Julgustan kõiki karbist välja mõtlema ja oma kätega asju looma.Iseehitamise oskus on kahjuks kaduv nähtus.Kui keegi enam ehitada ei oska, siis ongi ainuke võimalus järjekordne kõlava nimega masin, mis tegelikult on konservipurkide tootmise jääkprodukt, liisingusse osta.
Vasta
#2

(03-04-2016, 13:38 PM)raulex Kirjutas:  ...
Oma töö muidugi ka, hindamatu.
...
Julgustan kõiki karbist välja mõtlema ja oma kätega asju looma.Iseehitamise oskus on kahjuks kaduv nähtus.Kui keegi enam ehitada ei oska, siis ongi ainuke võimalus järjekordne kõlava nimega masin, mis tegelikult on konservipurkide tootmise jääkprodukt, liisingusse osta.

Hea näide sellest, et nii ka saama. Cool Kuidas mitte saama, sellest oleme lugenud piisavalt. Toungue

Palju tunde ehitamise peale kulus? Eks siit saab igaüks ise rehkendada, kas need tunnid tuleb läbi korrutada ebameeldiva kohustuse koefitsendiga või kanda meeldiva ajaviitena kvaliteetaja lahtrisse.

Aga kolli kohta uurink kahte asja.
Palju on eluskaal?
Kas originaalmootor on otse kaasiku käigukasti küljes või ühendub Nõukogude jõuülekanne Jaapani toodanguga alles jaotuskasti sisendis?
Vasta
#3

Aeg on minu jaoks kvaliteetaeg, selle üle pole arvestust pidanud.Autoehitus pole minu ainus hobi, aega jätkub ka aia, kodu, kultuuri ja reisimise peale.Teen täpselt siis kui vaim peal on ja parasjagu pakilisi toimetusi ees ei ole.
Valmis koll kaalub koos sahaga 3000 kg. Jõuülekanne Terrano mootor,käigukast koos jaotukastiga (sellel on esisilla flants vaba näiteks jõuvõtuks) ja siis väikese kardaaniga 66 jaotuskast.
Uus tuleb kahekohaline ja ainult Terrano käigu- ja jaotuskastiga.Kaal peaks esialgsel hinnanul jääma alla 2400 kg.
Vasta
#4

Väga omapärase sisuga teema. Aga samas nii ju ongi! 
See teoreetiline osa, kus sa neid solenoide mainisid koos kaugjuhtimis valmidusega, pani mu kõrvad liikuma. 
Masina idee on ju väga äge! 

Küsiks midagi veidrat. 
Kas pole sellist mõtet tulnud, et 66 tagasild esisillaga asendada ja sellega mõlemad sillad keeratavaks teha? Või tekitab see mingid komplikatsioonid? 
Ehk siis sellest saaks midagi Unimogi kommunaalversiooni taolist? 

Almost Again
Vasta
#5

Veidrat pole siin midagi. Kunagi ammuuuuuuuu müüs keegi kahte UUT 66 esisilda, mul lõi lambi põlema ja mingi suhtlus ka käis, ometi vaibus asi kuidagi ära. Manööverdusvõimele annaks metsikult juurde, kui on pöörlemissuundade konflikt saab 1:1 planetaarreduktoriga asjatada.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#6

Reaalselt olen proovinud kolli juhtida lumesaha jagaja pealt.Kang ette, pöörab vasakule, kang taha paremale.Toimib.Vahetad silindri voolikud omavahel ära siis vastupidi. Kui kasutada käsijagaja asemel 12 V elektrilist jagajat siis on täiturseade olemas kasvõi kaugjuhtimise jaoks. Edasi pult,paar releed ja ongi traktor väljast juhitav.Manuaalkastiga autol tuleb muidugi ka sidurit juhtida.Mingi maasturi prototüübi juures kasutatakse sarnast lahendust, jooksis hiljuti meediast läbi. Iseehitamisel piirid puuduvad, tihti on võmalik väga julgeid ideid valmis ehitada.
Sildade reduktorid on 66-l mõlemis sillas samad.Saab panna küll esisilla tagumiseks ja seda ka sama dosaatorpumba pealt juhtida.
Lisaks saab jagaja või isegi kõrgsurve kraanidega muuta tagasilla pööramise suunda.No kolmel viisil: ainult esisild pöörab, "klassikaline"  esi ja tagasild pööravad eri suundades ja "krabi" sillad pööravad samas suunas.
Negatiivset palju pole: suurem kaal, kallim hind ja rohkem hooldust vajavaid komponente.Reduktor on ka tagasillal keskel ja esisillal servas, see on mure muidugi ainult siis kui on soov valmis asjal vahetada.Nullist projekteerides pole suurt vahet.
Vasta
#7

Aga kas oleksid neid masinaid nõus ka teistele ehitama sellise hinna eest?
Ja eks see iseehitamine tahab ju ka palju eelduseid. Metallitöövahendite olemasolu, ehitamiskohta, hoiustamiskohta. Siis need detailid tuleb ka kuskilt kohale vedada. Ja siis loomulikult veel aega, et seda ehitada, rääkimata asjaolust, et mingid elementaarsed mehaaanikaalased teadmised võiks ka olemas olla. Lisaks veel see, et kui oled pool aastat vaeva näinud ja sellise eluka kokku soperdanud ja hakkad seda oma ilusas õuemiljöös hoiustama ja sellega oma kaasa linnepeenarde vahel niitmiskatsetusi tegema, võib leida end ka vanapoisistaatusest...
Vasta
#8

(04-04-2016, 12:38 PM)veljar Kirjutas:  Aga kas oleksid neid masinaid nõus ka teistele ehitama sellise hinna eest?
Ja eks see iseehitamine tahab ju ka palju eelduseid. Metallitöövahendite olemasolu, ehitamiskohta, hoiustamiskohta. Siis need detailid tuleb ka kuskilt kohale vedada. Ja siis loomulikult veel aega, et seda ehitada, rääkimata asjaolust, et mingid elementaarsed mehaaanikaalased teadmised võiks ka olemas olla. Lisaks veel see, et kui oled pool aastat vaeva näinud ja sellise eluka kokku soperdanud ja hakkad seda oma ilusas õuemiljöös hoiustama ja sellega oma kaasa linnepeenarde vahel niitmiskatsetusi tegema, võib leida end ka vanapoisistaatusest...

Ei tea ja näe, kui vana oled,ja palju sul  tõsist ELUkogemust on  kuid vanapoisi staatus on välistatud. MEHI on meie riigis vähe...  enamus on  "munadega naised"  ja on üldse meie uue perekonnaseaduse puhul mõtetu endale silmus elu lõpuni ise kaela panna.  
  
  Masinate ehitamisega on sama mis maja ehitusega... Kolmas maja ehitatakse endale...eelmised müüakse ju kohe

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#9

Ehitamine pole kohustus, see on ikka vabatahtlik otsus.
Lihtsalt näide, mida keskmise tehnilise taibuga nokitseja kodugaraazis 3 kiloEuri eest saaks endale valmistada.
Teistele tegemiseks oleks vaja juba väikeseeriat, rakiseid ja palju muud.Hobist saab siis lihtsalt teenuse osutamine, mis peab ka kasumit tootma.
Kaasa pärast ei karda, tema oskab MEHI hinnata.
Vasta
#10

(03-04-2016, 13:38 PM)raulex Kirjutas:  Kas selline masin on kasutatav traktorilaadse asjana? Ei tea, mina igatahes kasutan.Sellel masinal on palju puudusi:kehv nähtavus,pikk teljevahe,liiga suur mass jms. Pole hullu, see polegi mõeldud traktoriks.

Julgustan kõiki karbist välja mõtlema ja oma kätega asju looma.Iseehitamise oskus on kahjuks kaduv nähtus.Kui keegi enam ehitada ei oska, siis ongi ainuke võimalus järjekordne kõlava nimega masin, mis tegelikult on konservipurkide tootmise jääkprodukt, liisingusse osta.

Tagumise poolega absoluutselt nõus aga lõpptulemuse paned ISE ju esimese poolega paika Smile Aga Koll on kuradi äge, ei saa salata Wink 

Sest nii SUURT asja on vähestel vaja ja KUI on vaja, siis on kummalisel kombel äkitselt viimase talvega vanade nõukapäritolu päristraktorite hinnad väga alla läinud ehk mõistlikuks muutunud ning vajadusel saab päris korraliku traktori päris odavalt. MIKS? Sest needsinased kasutatud japsi väiketrakatsid on söömas masstootmise ja suurpõllunduse ajastu masinaid välja kodustes majapidamistes. 16 ja 25 on veel mõõtudelt ja omadusilt kuidagi toimivad asjad, suuremate ja raskematega pole enamusel eestimaalastel mitte midagi peale hakata! Isegi suure "välismaa päristrakatsi" saab imeodavalt ja näiteks mul ei läheks selle maakoju sõidutamisele ka mingit olulist kulu (kusagilt mägieesti karupeest toomine oleks päris kallis) aga mul pole sellega mitte midagi teha... Õigemini oleks küll aga liiga ühekülgselt pluss on siis vaja juurde osta palju erinevaid lisaseadmeid. 

ISE tegemine on sitaks tore asi aga lõpptulemusena pead sa ikkagi enamuse komponente ostma ja siis need ise lihtsalt kokku panema. Ning ISE suudame me teha kõige lihtsamaid vidinaid, KEERULISTE vidinate isetegemise oskust on väga väheks jäänud ja pole ka vastavat pingiparki. Sest see ei tule kuidagi odavam... 
Ja traktori häda ongi selles, et tegu on keeruka seadmega, mille mõõtude vähendamine tugevuses järgiandmata maksab tohutult! Suuri ja raskeid kolle võid ehitada ja osta vähese raha eest, tavainimese vajadusele sobivat väiksemat mõõtkava aga ise ei tee üldse ja osta on juba hinnalt palju kallim
Vasta
#11

Otsene vastus küsimusele pealkirjas "JAH"

Vestelda traktori vms masinavärgi ehitamise mõttest ja mõttetusest kodanikuga, kes pole kunagi midagi sellist teinud on sama kui täiskarsklasega viinavõtmise mõjudest rääkida.

Masin teemas  ise on äge, kui on ruumi  kus sellisega sõita .

Eriti lõbus on see RC valmidus !

Aga kes reageerib terminile "SLAM on unmanned vehicles" ?

   Paneks ühe muruniitja või -traktori algatuseks ise sõitma?  Need elektrilised robotkonnad on maakate "muru" -väljade jaoks tiba närbid, bensiinimootori jõud peab niitma.
Vasta
#12

Selleks istusin vaheldumisi kollis, päristraktoris ja selle uue eluka raami peal, et teada saada mida oleks vaja teha, et iseehitatud traktoril oleks olemas päristraktori omadused.
Vastused on ka kirjas, teljed kitsamaks, teljevahe lühemaks, kahekohaline kabiin klaasiga kohe juhi taga ja traktori moodi kapott nähtavuse parandamiseks.
Loomulikult ma ei arva, et massiline traktoriehitamine lahti läheb, aga keegi vast midagi ikka ehitab ja loodetavasti leiab siit teemast mõne kasuliku idee.
Vasta
#13

Vastus pealkirjas esitatud küsimusele on kindel JAH. Seda hinges. Väljaspool hinge läheb keerulisemaks. 

1. Pingipark. Kui on olemas treipink on kolmveerand muret murtud. Sellega saab lahendada enamiku metallilõikamisega seotud probleeme. Freespink teeb elu kergamaks aga ei ole ilmtingimata vajalik. Korralik keevitus on õigel mehel nii kui nii olemas, rääkimata rällakatest ja muust mudrust ilma milleta töömeest lihtsalt ei ole. Paha ei teeks kolmveerand kobe plasma aga taas, ei ole vältimatult vajalik. Loomulikult kui kellelgi CNC nurgas seisab on seegi abiks.....

2. Aeg. Paraku piiratud ressurss. Eks me ole siin foorumis lugenud paljudest projektidest mis vaikse susinaga ajasohu on vajunud.

3. Raha. Jätsin meelega viimaseks kuna võrreldes kahe esimesega on vähemoluline. Kui raha ei ole aga aega on vabalt käes ja riistad korralikud, leiutad ise, korralike riistadega on kõik võimalik. Paraku päris ilma rahata ka ei saa. Ise jagajat või hüdrovoolikut teha on võimalik aga....

Eks nüüd löögem kokku kolme punkti plussid ja miinused. Seejärel kaks võimalust. Kas asud sirge seljaga töökoja poole või korjad raha juurde ja suundud Poekarla manu.

Ise olen need punktid viimasel ajal ühte ja teistpidi korduvalt läbi rehkendanud. Paraku p. 1 osalise, P 2 täieliku ning p 3 osalise puudumise tõttu olen sunnitud raha korjama. Sad
Muidu oleks juba valmis. Ausõna.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#14

(04-04-2016, 14:31 PM)raulex Kirjutas:  Selleks istusin vaheldumisi kollis, päristraktoris ja selle uue eluka raami peal, et teada saada mida oleks vaja teha, et iseehitatud traktoril oleks olemas päristraktori omadused.

Päris mitu küsimust on Sul ju hetkel teooriaski veel lahendamata: rippsüsteem ja PTO'd, ette frontaallaaduri kinnitamise võimalus, traktoril MUST BE rattalaiuste ja rööpme seadmise võimalus, lisarataste panemise võimalus jne. Kusjuures need on standardiseeritud detailid omade kindlate mõõtudega. 
Jah, hetkel ehitad  Sa raskeVEO- ja kiirtraktorit, asendusmasinat 150'le, Unimogile, MB Trac 800, 900, 1000... jne,e jne. Viimaste hinnad algavad ka Euroopas 5K euri juurest... kuigi tõsi see on, et just M-B kaubamärgi toodetele sarnase asja teeb tõesti DIY ise kordades odavamalt valmis. 

Kogu küsimus taandub aga kõige lihtsamale asjale: kas Sa suudaks ehitada Tööriistamarketi 16-jõulisest Jinmast odavama sama ilusa ja samaväärse traktori??? EI - mitte kunagi! Paned sinna kasvõi ühe "kasutatud" poldi ja pole enam asi samaväärne Wink Saab teha kas odavama ja palju halvema või samaväärse ja kordades kallima. Ja niipea,kui kasutada DIY asjal kasutatud osi, on võrdluseks KOHE kasutatud tehasetootest päristraktor. 

PS: seda 3000 euro juttu võite oma vanaema kassile rääkida! Kindlasti saab kaks traktoritoorikut soetada palju odavamalt aga Matsalu lahe/Kasari jõe suudmeala äärest nende töökotta viiminegi maksab juba omajagu... Toorik 1 vintsi ja kraanaga ja toorik 2 kongiga. Ahjah, neile võib teha pakkumisi! 
Vasta
#15

(05-04-2016, 11:37 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Jah, hetkel ehitad  Sa raskeVEO- ja kiirtraktorit, asendusmasinat 150'le, Unimogile, MB Trac 800, 900, 1000... jne,e jne. Viimaste hinnad algavad ka Euroopas 5K euri juurest... kuigi tõsi see on, et just M-B kaubamärgi toodetele sarnase asja teeb tõesti DIY ise kordades odavamalt valmis. 
Siinkohal lõpetan vaidlemise, tundub et meil oli erinev arusaam hobitraktorist.
Minu jaoks ongi hobitraktor sellinne omavalmistatud masin, millega IGA kasutaja saab OMA jaoks vajalikud toimetused efektiivselt tehtud.Sihtkoht sellisel masinal seega lumetõrje,hooldusniitmine suurtel (soostunud,ebatasastel) platsidel,metsast puude vedu jms.Minul hobitraktorile rohkem kasutust polekski.

AIAS ei niida muru ei sellise traktori,ATV-ga ka T25,Avanti või Jimnaga.
Sinna on igaljuhul vaja klassikalist kerget murutraktorit.
Vasta
#16

(05-04-2016, 12:26 PM)raulex Kirjutas:  Siinkohal lõpetan vaidlemise, tundub et meil oli erinev arusaam hobitraktorist.
Vastupidi: meil on jäänud kõige esimene asi siin kõigil omakeskis "paika panemata" - eeldus Big Grin Ehk "mõiste". Ehk mida ja milleks meil vaja on.
Sest me vaatme kõik ju väga spetsiifiliselt omaenda vajaduste vaatevinklist Big Grin Ja need on nii kuradi erinevad, sestap on ka ju Maailmas nii lõputult erinevaid mistahes traktoreid. 

Praegu paneme siin mõnuga pada, umbes, nagu teeks teema "ehitan omale DIY autospordivahendi" täpsustamata, tahan sõita vabaklassis ringrada, mudas spetsiaalklassis ovhrõudi või historic regulaarsusrallit. Või WRC-sarja...
DIY-hobitraktor on täpselt sama laialivalguv ja ülispetsiifiline. Ehk siin näites ülispetsiifiline ja ülirangete reeglitega WRC autot DIY ei ehita vaid see tuleb osta. Minu jaoks mahub see mõiste alla "moodne päristraktor". 
Vabaklassis heads-up võtmiseks rinkaauto on DIY-teema ja seal on piiranguid vähe, nagu ka offroad-kollide ehitamisel (värskeim vist Kotkase uus koll). Seal tuleb etteantud piireis teha kiireim ja vastupidavaim aparaat. 
Ning siis on see historic, kus on nii ranged reeglid aga eduka tulemuse jaoks on "tooriku" valimisel ka ülioluline roll. 

Miks ma "vaidlen vastu" ongi see, et pealtnäha jube lihtsad vajadused: linnamehe maakodu(de) hobi traktor. Lisandub, et siis võiks ju ka talvel sellega midagi linnas teha olla. Siis veel sellise arusaadaval kujul transportimise võimalus jne ning arvuta kuidas tahad - tehasetoote vastu ei saa mitte üks ainsam DIY-asi! Kuna kõik sellised asjad on kompromiss, siis ainus kompromiss siin tulenebki hinnast, millest sõltub moodsus/kasutusmugavus ja "universaalsus". Entry level ongi kas kasutatud vana pisijaps või uus hiinlane ja siis on 10K+Km tasemelt algavad moodsad pisitrakatsid. 

Ning mida näitab minu kogemus oma päris suure sõprade- ja tutvusringkonna pealt: "minu"suguseid on absoluutne enamus ja Sinusuguseid karme DIY-mehi oma spetsiifiliste vajadustega (rääkimata töövahenditest ja OSKUSTEST) kaduvväike osa. 
Ning niipea, kui asja mõõtkava läheb "hobiks" ehk väikeseks - pole DIY'l kohta. Hea näide jällegi off-road sport - NULL iseehitatud ATV'd! Lihtsalt ISE ei tee kunagi odavamat ja paremat. Jääbki osta ja oma vajadustele kohaseks DIY modifitseerida, OSTES enamuse vajaminevatest detailidest. Ei tee ju ise vintsi ega hakka kevlarköit "punuma" Wink 

Nagu Sa ise kirjutad:

Tsitaat:Loomulikult ma ei arva, et massiline traktoriehitamine lahti läheb, aga keegi vast midagi ikka ehitab ja loodetavasti leiab siit teemast mõne kasuliku idee.
Kasulik idee võib olla muidugi tehniline lahendus aga ka üldine omaenda eelduste/ootuste kaardistamine ja erinevate optsioonide peale mõtlemine. Praegu siis "hobitraktori" puhul. 
Mitte vaid see traktori ehitamise teema aga neid on automoto ju täis, lõputult ägedaid ideid, vahvaid lahendusi, DIY-asju absoluutselt kõiges. Labida teritamisest päikesekütteni. 
Või siis viimane täiesti "hulluks ajav" asi Gaz 69A, kus enamus meist ju mõistab, et selline pedantsus ei ole raudselt meile. Lihtsalt meil on vanatehnika restaureerimisele ja selle edaspidisele kasutamisele lõputult erinevaid ootuseid aga lihtsalt loed, vaatad ja naudid orgasmieelses seisundis kellegi tehtut! 
Selline, nagu ka Sinu vinge Koll ja usutavalt ka järgmine spetsiifilisem Koll2, on lihtsalt üks paljudest võimalustest. 

Ning see ongi automoto foorumi kõige tugevam külg: siin julgetakse tõesti seinast-seina DIY-asju aga ka muid projekte presenteerida. Ning eks kasutajad saavad nii innustust midagi ise teha, kui ka tuuakse "maapeale" tagasi mistahes "põhjusel". Ning mitte üks idee ega tegevus pole vale. Kõik on õiged teed, ka eksida ja uuesti alustada. 
Vasta
#17

Tegelikult tuleb osade vastuväidetega nõustuda.
Sellega, et vabrikutraktoriga täpselt samasugust masinat kodus valmis ei ehita, olen nõus.Tegelikult autorikaitse ei lubagi.
Sellega, et enamikul pole selliseks tööks vajalikke masinaid, aega ega oskusi olen nõus.
Sellega, et näiteks toodud trakatsit 3000Eur+oma töö valmis ei tee, ei ole nõus .Peamiseks vastuargumendiks oli siin 66 transpordikulu.
Vihjed:ostad komplektse masina, sõidad kohale ja müüd mittevajalikud jupid edasi, kasvõi vanarauaks või vead ainult vajalikud detailid järelkärus kohale.Ei pea ju teisest Eesti otsast 66 ostma.

Jinmaga samas klassis trakatsi jaoks oleks vaja hoopis kergemat toorikut kui 66.Ehk toodud näide ei päde siin üldse.
Kõik tuleks nullist visandada, siis saaks vastuse, mis sellise masina kodukootud analoog ligikaudu maksaks.Samas on selge, et KÕIK asjad uuest materjalist tehes tuleb kindlasti kallim kui poehind.

Nüüd mõned filosoofilised küsimused.

Kasutatud polt, kas see on alati tingimata halvem? Kui see on roostes,vigastatud keermega või kõver siis muidugi. Aga kui see on näiteks eriterasest või roostevaba tehase tavalise vastu? Vähemalt iseehitades TEAD, et see pole plastmassist.


Negatiivset on juba palju välja toodud, aga kas midagi on ka selle potensiaalse iseehitatud trakatsi juures odavaimast tehaseuuest traktorist parem?
Minu arvates näiteks kabiin.Meie kliimas sajab vahel vihma või lund ja see on krae vahele sattudes ebameeldiv.
Võibolla leiaks keegi veel midagi.

Tahan veekord rõhutada, et ma ei suru kellelegi peale, et võtke 66 sillad ja ehitage traktor.See on ainult üks võimalus miljonist.
Komponendid on vaba valik aga hea tahtmise korral saab igaüks ise omale täiesti kasutatava traktrori ehitada.
Vasta
#18

Mul ise ehitamine käsil, esialgne eelarve oli 1000 eur, praegu paistab, et tuleb 1500-2000. Hinda hakkas kergitama rehvi valik, kuna kasutatuid mõistliku hinnaga ei olnud, siis tagumised rehvid tulid uued. Kuna vana jagaja on nagu ta on, siis tuleb uus jagaja. Istet ei ole kuskilt leidnud, ei viitsi jebida sõiduauto istmega ka, tuleb uus tehase iste jne. 
Ainuke eelis tehase masina ees on 2,3 liitrine mootor oma 40kw võimsusega, metsikult njuutonit igas asendis võrreldes jinma 0,6 liitrise mootoriga. Tippkiirus on ka sama. Rippsüsteem on suurema tõstevõimega ja mis põhiline kliirens on 15-20cm tehasemasinast kõrgem.
Miks ma ei ostnud lihtsalt bellarussi? Mul oli vaja pisikest liikurit millega õuel ja aiamaal toimetada ja bellaruss siia ei mahu. Miks ma ei ostnud jaapanlast? fordi mootorile leiab kergemini varuosasid kui samavanale või veel vanemale jaapanlasele.
Lõppudelõpuks on see nagu hobi eest selle asemel et toas mune laiaks istuda ja telekat vaadata. Jah treimis võimalus puudub ja see on selle ehitamise juures kõige suurem puudus minu meelest. Aga tuleb kasutada võimalikult komplektseid osasid nagu mootor koos sinna kuuluva siduri ja käigukastiga
Vasta
#19

(05-04-2016, 20:43 PM)maisalup Kirjutas:  ...
Lõppudelõpuks on see nagu hobi eest selle asemel et toas mune laiaks istuda ja telekat vaadata.
...

MOTT. Big Grin
Vasta
#20

(05-04-2016, 19:54 PM)raulex Kirjutas:  Tegelikult tuleb osade vastuväidetega nõustuda.
Sellega, et vabrikutraktoriga täpselt samasugust masinat kodus valmis ei ehita, olen nõus.Tegelikult autorikaitse ei lubagi.
Sellega, et enamikul pole selliseks tööks vajalikke masinaid, aega ega oskusi olen nõus.
Sellega, et näiteks toodud trakatsit 3000Eur+oma töö valmis ei tee, ei ole nõus .Peamiseks vastuargumendiks oli siin 66 transpordikulu.
Vihjed:ostad komplektse masina, sõidad kohale ja müüd mittevajalikud jupid edasi, kasvõi vanarauaks või vead ainult vajalikud detailid järelkärus kohale.Ei pea ju teisest Eesti otsast 66 ostma.

Jinmaga samas klassis trakatsi jaoks oleks vaja hoopis kergemat toorikut kui 66.Ehk toodud näide ei päde siin üldse.
Kõik tuleks nullist visandada, siis saaks vastuse, mis sellise masina kodukootud analoog ligikaudu maksaks.Samas on selge, et KÕIK asjad uuest materjalist tehes tuleb kindlasti kallim kui poehind.

Nüüd mõned filosoofilised küsimused.

Kasutatud polt, kas see on alati tingimata halvem? Kui see on roostes,vigastatud keermega või kõver siis muidugi. Aga kui see on näiteks eriterasest või roostevaba tehase tavalise vastu? Vähemalt iseehitades TEAD, et see pole plastmassist.


Negatiivset on juba palju välja toodud, aga kas midagi on ka selle potensiaalse iseehitatud trakatsi juures odavaimast tehaseuuest traktorist parem?
Minu arvates näiteks kabiin.Meie kliimas sajab vahel vihma või lund ja see on krae vahele sattudes ebameeldiv.
Võibolla leiaks keegi veel midagi.

Tahan veekord rõhutada, et ma ei suru kellelegi peale, et võtke 66 sillad ja ehitage traktor.See on ainult üks võimalus miljonist.
Komponendid on vaba valik aga hea tahtmise korral saab igaüks ise omale täiesti kasutatava traktrori ehitada.

Mis on isetehtud masina puhul parem? 
Sul on võimalus teha kõik enda äranägemise järgi. Sa võid ju kasutada igasugu detaile, mis sulle ette juhtud või mis sa enda jaoks parimaks pead.  Ehk siis sa ju saad enamus sõlmesid ja asju ise paigutada/kostrueerida. See omakorda loob selle olukorra, kus sa tead juba konkreetse masina ehitusest rohkem, kui mõne tehasemasina puhul. See omakorda lihtsustab edasisi ümberehitusi ja vajadusel lihtsustab remondiga. Rääkimata sellest kogemustepagasist, mis sind nagu pikne tabab, kui sa selle lõpuks valmis saad. Sa võid ju tehasemasina osta, aga kogemust, kui sellist sa ju osta ei saa. Ostes tehase masina, pistad sa ennast tegelikult puuri sellega mõnes mõttes. Oma masina valmis ehitades pistad sa end järgmisse puuri, aga hoopis suurtemate piludega, kust saab vajadusel välja pugeda. Ja see puur on hoopistükis teistsugune. Kuidagi kodusem isegi. 

Almost Again
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne