Astra filmis Päevad mis...
#1

Kes vähegi toda aega mäletab, siis see Astra on seal nagu mingi rikkuse sümbol kui ajastukonteksti järgida. Keskmised külajorsid sõitsid siiski nõukatehnika ja kui opeli valikust võtta, siis commodorede, asconade ja kadettidega. Muude markide valikut võib igaüks ise sobitada. Saame aru, et filmi eelarve jne. aga nõme lihtsalt,
Vasta
#2

Film ongi tõlgendus ja selle teostamiseks on teatavad piirid kasvõi selle filmi autori sünniaastas ja selles, kuidas autor näeb toimuvat. Hetkel tundub see film olevat rohkem vabas vormis "stiilipidu" osaliselt ajastukohaste stiilielementidega. Kindlasti on parem, kui selline film on tulevaste põlvkondade jaoks olemas, kuid... Aeg ja inimesed on olemas. Autoril peaks olema olemas mingi olukorra kujutamiseks kaks äärmust, mille vahele "keskmine" olukord sobitada. See ei ole dokumentaalfilm, kuid seda ei saa vaadata ka puhta fiktsioonina.
Vasta
#3

Aastal 1997 mil filmis kirjeldatud sündmused toimusid ei olnud astra enam teab mis sümbol, ei rikkuse ega vaesuse... Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#4

(13-04-2016, 13:30 PM)mlsluik Kirjutas:  Aastal 1997 mil filmis kirjeldatud sündmused toimusid ei olnud astra enam teab mis sümbol, ei rikkuse ega vaesuse... Wink

Viis aastat vana auto oli siis ikka tulitera uus. Kui keegi keskmistest külajorssidest ka 3000+EEK kuus teenis, siis Astrat selle raha eest ei ostnud. Meeles on pigem tegijamad maamehed, kes oma äriga lastele eelpoolnimetatud masinaid ostsid. Mõned müüsid ka metsa ja sealt tuli siis kümne aasta vanuseid Hondasid aga see oli pigem erand.
Vasta
#5

Anonüümne komm sõbralt:


"Njah. Võtan aasta 1996. Minu tollal Eesti jalgpallikoondises mänginud klassivend müüs oma kadunud vanaisa prillikivi 2101 maha ja soetas prillikivi BMW 520 `84. Sellega sai Piraati minna kahekesi, sest tagaiste oli peale klubi sulgemist raudkindlalt täis. Teisel klassivennal oli 2140. Minul oli IZ-21251. Klassi peale oli veel Ladasi, lääne masinaid ei olnud. Bemmimehe sõbral oli 2.5 kupee Commodore automaatkasti ja sametsisuga.



Eelneva jutuga tahtsin öelda, et ossimobiil tollal oli harilikult "tuunitud" USSR raud. Ascona oli juba poolkant-ossil. Tollal Hyundai esindusele katust pakkunud kandid sõitsid 2.8 Ghia Scorpioga. Ühe korra läksin tööle vanamehe 124ga, et vabal momendil õli vahetada, siis seda vahiti, nagu ufot."
Vasta
#6

(13-04-2016, 13:30 PM)mlsluik Kirjutas:  Aastal 1997 mil filmis kirjeldatud sündmused toimusid ei olnud astra enam teab mis sümbol, ei rikkuse ega vaesuse... Wink

Vastupidi: mina ostsin aastal 1997 kasutatud turbodiisel Astra, mis maksis 105 000 eeku! UUS "vana" Astra maksis 1998 BaltMotorsis 119 900... see oli siis 1,6 8V 3Door. Astra ei olnud kaugelt külapoiste auto! "Kõval külapoisil" oli sel ajal Ascona ja autoärikast külapoiss sõitis parimal juhul 1986 aasta Scorpaga... Just aastal 1997 ma väljusin esimest korda tollist ja logistikast ning sisenesin äriliselt ja tööga autode maailma Big Grin Kõik see "muu jama" oli aga mõlema valdkonna ümber...

Kuigi ma pole ise veel filmi näinud, siis olles absoluutselt ja täpselt selle ajastu tegelane (ja ka paljud teemad on põhjalikult tuttavad), siis isegi natuke kardan seda, mis sealt tuli. Ma loodan, et filmitegijad võtsid minu sõnu kuulda ja nad ei ole kasutanud mitte ühte korda värdsõna "driftima", mida sel ajal ei olnud meil veel olemaski! Sellekohase märkuse, mis sai palju tähelepanu, tegin nende näoraamatu autovaliku teemasse. 
Värske rekordifilm "klassikokkutulek" räägib ju ka kaudselt sama ajastu tegelastest ja teatud mööndustega oli see suudetud päris adekvaatne teha. Igastahes oli lõbus ja äratundmisrõõmu jagus Wink 

Niipalju, kui ma olen selle "päevade filmi" katkeid näinud ja sisust lugenud, võiks ma oma elust ja tuttavatest samasuguse ja veel põnevama filmi teha. Koos reaalsete ja isliklike tuttavate baasilt maha lastud või eemale peletatult ellu jäänud metsaärikate, metsavaraste, metsaomanikke kaitsnud mafioosnikute, külajoodikute, äkkrikastunute, kontrabandistide, narkoärikate jne, jne põhjalt. 
Muuhulgas oli see ju ka Unic-klubi taasasutamise ajastu... 
Vasta
#7

Jah, selliseid astraid osteti ikka laenu peale ja selle jaoks oli tooaeg arstitõendit vaja. Smile
OK, liisingu jaoks ilmselt polnud, aga mingist 'vastus ühe minutiga' variandist võis und näha.

Mäletan üht venda Jannseni poe taga töökojas, kus ta Rekorditel lansekaid sirgu ajas ja tugevdusi keevitas, õhkamas, et varsti tulevad talle siia Omegad ka. Omega oli kick-ass auto.
Astrast unistasid Kadett GSI-mehed. Alul ilmselt niisama Astrast, GSI-st vist kohe mitte.

Ma pole eriline feissbuki hunt ega ka eriline uudisfilmi huviline, aga kuskilt jäi selle filmi teinud naisterahva pilt nagu silma ette ja siis korraks mõtlesin, et kas ta liiga noor niisuguste asjade jaoks ei ole Smile
Siis mõtlesin, et Ulfsak ja see teine peaosades, et kas nad liiga vanad sellise filmi jaoks ei ole Smile

Võibolla lähen siis vaatama.. või siis ilmselt mitte, äkki jääb niisama kuskil ette. Nääriõhtul või..
Vasta
#8

(13-04-2016, 13:57 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Niipalju, kui ma olen selle "päevade filmi" katkeid näinud ja sisust lugenud, võiks ma oma elust ja tuttavatest samasuguse ja veel põnevama filmi teha.

Noo loomulikult, eks me kõik ole vähem või rohkem eksperdid teiste päevatöö aladel.

Ah, et miks siis tegema ei hakka või....

Cool
Vasta
#9

Venemaa režissööride hulgast leiame näiteid, kus keskaega käsitlevate filmide näitlejaid sunnitakse elama ajastutruus keskkonnas koos vastava hügeeni jms. Lääne poolelt teame kuidas näitlejad ise on autentsuse saavutamiseks elanud rolli sisse kuni väga oluliste isiklike muudatusteni, Nüüd on meil siin keskmine eesti film kus peale kõige muu näidatakse Triinu baaris toimuvat pidu, nagu kogu rahvas oleks laksu all. Suvalises tantsukohas oli alati teatud arv tütarlapsi, kes tantsis mingite noormeestega pool vastutahtsi ja see oli ka tuimalt nätsu näivatest nägudest näha, lisaks need, kes oma noormehega küll tahtsid tol õhtul tantsida, kuid kolmas-neljas lugu polnud meeldiv aga sellegipoolest "elati see üle" - See kõk lihtsalt tähelepanek ja loodan täit filmi nähes paremaid emotsioone.
Vasta
#10

noh nagu ka plyval olin mina tollal sadamas tööl, ja sellal olime sisuliselt nn "osside" ülimklass, ehk raha tuli ja raha läks, autopark oli ikka muljetavaldav ehk ühe korraliku peresedaani hind õhtuga maha prassida dekoltees polnud mingi probleem (noh normaalne inimene läks kluppi, siis ta võttis seal sauna ka ju)
mingil põhjusel oli minu autost suht savi ehk sõitsin e28 bmw-ga, kangematel kamraadidel olid , siis kadett gsi, vectra a facelift 2,4l (tollal baltikumi ainuke väidetavalt), hiace 4x4, ja omega a facelifit, audi 80 2,6 (selle hind oli ka mingi 100t+ tollal) lõpuks mul töökaaslane ostis oma näru palga eest (see oli tal 1995a ca 1000.-eeku) golf vr6 mis maksis kasutatuna 180t eeku, aga toitumisahelas kõrgemal olevad tüüpid eelistasid bmw e36 ja see oli juba superauto tollal, isegi w140 mehed vahetasid neid e36 vastu, sest e36 oli tollal kunnide kunn masin
mõned traspordi firmade töötajad käisid tollal sadamas asju ajamas uute autodega- mäletan et nendest kõige mugavam tundus renoo 19, samas tollal tuli uus mondeo oli juba uuena plastik käkk
PS ascona meestega, ei viitsind tollal isegi rääkima hakata, kuigi jah 93a sai saksast ascona toodud ja siis olid sellega ka kunn linnas, aga 96a juba rott
Vasta
#11

No ma olen selle aja täpselt üle elanud. Maal meil ikka olid enamuses Mossed ja Ladad, mul oli 83 aasta puuritud mootoriga Sierra milles oli 3x autost kallim helitehnika. XR4 liikus vähe ja hind oli müstiliselt kõrge.
   

Kõvematel kulidel siis juba E28;  Scorpio

Aastal 98 või 99 ostsin laenuga 1991aasta Accordi mis maksis 75t EEKi.
   

Kenad ajad olid, teenisin ka siis IT vallas miski 10tuhat pihku ja elu oli lill, paagi sai täis miski 30 krooniga umbes ja igapäev Pärnu vallikääru peole sõita ei olnud probleem Smile
Vasta
#12

Üks märkus: see ei ole dokumentaalfilm. See on mängufilm. Mängufilm võib sisaldada päris elust pärit momente, kuid on vaba käima nendega ringi nii, nagu looja süda lustib. Küllap leidus kusagil ka mõni jõmm, kellel oli Astra ja kes selle üle nipli keeras.

Aga igasugu kummalisi asju juhtus: näiteks Viljandi lähedal sõitis keegi 1994 või või 1995 ennast surnuks uhiuue A4 roolis. Kohalikud jõmmide kärutada olid Chevrolet Corvette, Nissan 300ZX ja AC Schnitzeri tuunitud metallikroheline E36. Viimase omanik figureeris küll hiljem suurte asjadega seotult kriminaalkroonikas.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#13

Mis mehed ajate, ma sain 2003 aastal omale 1992aasta astra gt ja nii mõnigi tüüp õhkas selle järgi, üks kadeti juht oli eriti vaimustuses sellest autost, Eriti sehf pill oli siis kui summuti vitsa alt ära mädanes. Siis oli ikka kuni ülevaatuseni eriti sport pill mul Big Grin
Vasta
#14

Big Grin  
Ma ostsin eelmine kuu 2015 aasta Astra sports toureri, nüüd olen vist küll kõige kõvem foorumlane Big Grin ja Eestlaste edetabelis ilmselt 50 sees Big Grin

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta
#15

eh veel nostalgijat, 91a accord oli mul ka töökaaslasel aastal 95 ja 96 läkisme kord sõbraga autot ostma -olime saabunud just nädalaselt bussireisilt Pariisist ning meeldivalt vindis astusime bussilt maha ja tellisme takso ning siirdusime autot ostma, ostsime paldiski mnt platsilt 2,9l scorpa- taksojuht vaatas silmad grillis, et kas nii ostavadki noored autosid -olime siis ca 21-22aastased
Vasta
#16

(13-04-2016, 14:24 PM)cesium Kirjutas:  Ah, et miks siis tegema ei hakka või....
Tead, on sellelegi mõeldud, sest üks lähisugulane on selle ala tegelinski aga... Kas see on oluline? Keda huvitaks film eetikast, sõprusest, usaldusest, vastutusest lapsed üles kasvatada jne? Ikka peaks seda elu pahupoolt kujutama ja selleks pole aeg veel küps Wink Kogu selle mäsu taustal oli hoopis olulisemaid asju ja tegevusi, mis kinolinal efektsed ei tundu. 
Jah, 90'dad olid põnev aeg ja me sattusime arengu sisse. Ja olid ka siis need, kelle jaoks sõna "eetika" oli võõrsõna; olid pätid, kes tulid lihtsalt toore jõuga paika panna; olid valgustkartvad ärid; olid ilusad ja kallid autod; olid "ossidest" dressides maakad keda me omakeskis "tõdva jussideks" kutsusime - see kõik oli. 
Aga ma pean ütlema, et tegelikult ma seda aega taga ei nuta! Sest tegelikult peame olema õnnelikud, et see aeg Eestis nii lühike oli. 
Vasta
#17

Kuna tegu  mängufilmiga siis ei maksa nii leili minna. 


Vasta
#18

samas minu elu tollal ei olnud isegi mitte nagu mängufilmis vaid nagu multifilmis  Smile
tea kas filmi tootjal on ka katus olemas
Vasta
#19

Katus muutis oma välist vormi kuskil 96-98. Mäletan veel 97ndast, kui meie firma ukse ette sõitis(asusime lasnas) üsna regulaarselt ja pidurite kriginal tuunitud 09, kust tavaliselt väljus üks-kaks tuhmipilguga jorssi ja suundusid ülemuse toakesesse. Uks keerati seest lukku ja mingeid asju seal aeti. Ühel hetkel aga kleebiti akendele-ustele mingi turvafirma märgid ja paigaldati signalisatsioon. Jorakate visiidid lõppesid. Aastaid hiljem pidulauas vähe jommis varustaja lällutas, et vot kui veel katus ja mis siis kõik oli, alles siis panin otsad enda jaoks kokku. Et maja põlema ei läinud, oli eelnevalt makstu vist õigesse kohta sattunud.
Vasta
#20

tollest ajast tean ise ettevõtet kes lõpetas tegevuse kuna ei jõudnud katust maksta. Odavam oli tegevus lõpetada ise kui sellega, et kogu su vara maani maha põleb ja keegi surnuks pekstakse...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne