Robotniiduk
#41
Õnneks jagab siin keegi ka reaalseid kogemusi. Täna just ehituspoes vaatasin mingit suht seksika välimusega kolu ja üritasin arvutada teemal - töötund - maksumus. Poole hektari masinad on muidugi veel kallimad.
Esialgu panen selle mõtte kalevi alla tagasi.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#42
Vaatan, et ühes kohas toimetab inimestel mingi vanemat sorti amroosio niiduk ja muru on täitsa ilus.

Ilmselt on firmal müügitöö esiplaanil olnud ja tootearendusega üle pingutatud. Ehk siis ülemõtlemise käigus on rikutud toimiv lahendus. Mulle räägiti ka poes mingeid imejutte ferraaridest ja sapikatest. Pealekauba, et naabrid pidid kadedaks minema ja muud sellist udu : ) tuju läks kohe heaks.
Vasta
#43
Just seda kirja ma uurisin, naabrid niidavad, sina elad.
Kahjuks ei saa poeseinal olevaid loosungeid blokeerida.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#44
(13-07-2017, 23:28 PM)Marko Kirjutas: Täna just ehituspoes vaatasin mingit suht seksika välimusega kolu ja üritasin arvutada teemal - töötund - maksumus.
kui eeldada, et peale elektri muid kulusid pole, siis nt mu masin:
- aku on 7,5Ah @ 26V. Ehk akusse mahub 7.5*26=0,2kWh
- speki järgi töötab akutäiega 3h ja laeb umbes sama palju. Ehk ööpäevas teeb ideaalis 4 töötsüklit. Tegelikkuses liigub perimeetritraadil dokki otsides üpris aeglaselt ning mul on seda traati piirdeks pea 400m (plus "ära-niida-saarekesed" ja traat nendeni): sellel roomamine (normaaljaotuslik keskmine 200m, sh nii mõnigi nurk, kus masin pikkamisi õiget suunda tuvastab) võtab vast keskmiselt 30min
- 4*0,2 = 0,8kWh. Väike alaldamis- ja laadimiskadu ning doki toide (signaalijuhtmesse + ka õhku: masin saab doki lähedusest väidetavalt aru. Vilkuvat doki-LEDi ei arvesta energiakuluks) ning on ehk ca 1kWh
muidugi kui masin normaalselt töötab, ei pea ta 24/7 ringi tuhisema. Mu "Lambo" oli tehaseseades pandud öösel puhkama ning ca 2/3 (tegelikkuses natuke rohkem) ajast töötades on selle võimekus kindlasti piisav, et 2200m2 nominaaliga masin ca 1700..1800m2 niitmise kenasti ära teeks (kui ta suudaks pidevalt ja ilma jamadeta töötada...)

tegelikkuses paistab, et töövõimekust on spekkides madala muru puhul tagasihoidlikult hinnatud - kui saab pidevalt töötada (mu praktikas tähendab, et olen silma peal hoidnud), siis töötab üle 3h. Enne, kui ca 25% akuga dokki otsima hakkab (näidud tunduvad sel loomal olevat diskreetsed 25-50-100). Ning laeb aku täis alla 2h.
kord hoomasin aga, et pikemas murus tühjenes aku suhteliselt kiiresti - kella ei vaadanud, aga äkki juba pooleteise tunniga. Mis on ka loogiline trend.

igatahes ma hingasin kolm korda sügavalt sisse-välja ja püüan nädalavahetusel veel masinaga sina-peale saada: on juba vaeva nähtud ning ka kirutud - tahaks ikka ka natuke rõõmu tunda ja äkki viib püsivus selleni Big Grin
künnan nädalavahetusel perimeetritraadi maasse ja vaatame, kas ööuni paraneb.

lisaaspekt on, et panin täna masina tarkvarauuenduseks telefoni Ambrogio äpi ja sellel on juhtimispuldi funktsioon. Küll piiratud funktsionaalsus ehk masina kiirust ega liikumissuunda ei saa muuta. Saab masinat lihtsalt külgsuunas juhtida. Ilmselt on see aga asi, millega nii mõnegi sõbra külaskäik rahulikumaks kujuneb - tavapärane laste "millal me koju läheme?"-küsimus asendub ehk hoopis mingi hetk palvega "jääme palun natukeseks veel?" Wink
lihtne ja vähese funktsiooniga "mäng", aga üpris hasartne isegi mulle, sest ega täiskiirusel ringi tuhisevat ja juhtimisele mõninga viitega reageerivat masinat just kerge käsitseda pole.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#45
Mul nüüd Husqvarna 450X u 2 kuud toimetab suht keerulises aias. pinda kokku 5000m2, saab oma tööga ilusti hakkama,mingeid erroreid ei ole olnud. paar korda on ühe spielgapesa otsa kinni jäänud. Traat sai masinaga maha küntud ja kokku läks koos kahe koduleidmistraadiga 1000m. Automoweri äpp on ka täitsa asjalik, saab tööaega muuta, teatud aladele rohkem rõhku panna ja masina asukohta kaardil jälgida.
Vasta
#46
Omades kogemust tolmuroboti remondiga, pakun et keerutamine on seotud vigase anduriga. Masin arvab kogu aeg, et on traadi või takistuse otsas ja üritab sellest eemale manööverdada. Kuna juttu oli üle traadi sõitmisest, siis pakun kõhutunde järgi viga traadi tuvastamise anduri ahelas. Neid andureid on seal arvatavasti rohkem kui üks ja piisab kui üks pulli teeb. Kas tal põrkeandurid ka on?
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#47
(14-07-2017, 09:49 AM)Basilio Kirjutas: Omades kogemust tolmuroboti remondiga, pakun et keerutamine on seotud vigase anduriga. Masin arvab kogu aeg, et on traadi või takistuse otsas ja üritab sellest eemale manööverdada. Kuna juttu oli üle traadi sõitmisest, siis pakun kõhutunde järgi viga traadi tuvastamise anduri ahelas. Neid andureid on seal arvatavasti rohkem kui üks ja piisab kui üks pulli teeb. Kas tal põrkeandurid ka on?

Tere

Mul väike kogemus Worx robot muruniidukiga. Nimelt hakkas mingi hetk traadini jõudes keerama ainult paremale poole. Garantiisse viies selgus, et üks traadituvastamis anduritest oli läbi. Antud isendil oli siis kaks andurit ees, millega hoidis ennast niiöelda traadi peal, et laadima sõita.



M.
ZAZ965A 1968
Vasta
#48
Üks üsnagi kurblik video;

https://www.youtube.com/watch?v=IxG-KUFOODc
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#49
(15-07-2017, 01:12 AM)Marko Kirjutas: Üks üsnagi kurblik video;

https://www.youtube.com/watch?v=IxG-KUFOODc
Landroidide kohta on neid veel - oli softiviga, mis lubas mingites tingimustes masinal piirdetraati ületada. See on parandatud.

Niiduki valimisel googeldasin eri masinaid sõnadega "problem", "error" jne - eriti palju probleeme ei koorunudki välja ja see Landroidi oma oli peamine.

mu ülaloleva "kaebekirja" peale palus Stokker masina hooldusesse viia ja nii tegin. Stokkeri inimestele ei meeldinud viide pesemisele ja kui täpsustasin, et see toimus (manuaali keeldudest hoolimata) trassiveega, soovitati masin niiskuskahjustuste vältimiseks neile lahti-kokku protseduurile viia.
pesin ma masinat muidugi just anomaaliate tekkimise tõttu, niiet kronoloogias on masina "hullu panemine" pesust eespool ja põhjus-tagajärg seost olla ei tihiks.
edasi ilmselt konsultatsioonid mu juures ning olenevalt hinnastamistest siis traadi mahakündmine kas minu enda või Stokkeri spetsialisti poolt.
ca nädala pärast on mu robotiteema vast juba selgem.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#50
Uudiseid ajakirjandusest.
http://jarvateataja.postimees.ee/4213327...ikesejaama

Huvitav, kas muru hakatakse niitma elektriliste või fossiilkütust tarbivatega masinatega? Sellise projekti puhul oleks vast stiilsem see töö robotiseeritud ja elektrit tarbivatele üksustele usaldada, kindlasti on neid ka suuremaid olemas, kui meil poes riiulitel näha. Tööhõive küll väheneb, aga oleks innovatiivne.

Ükspäev just arutlesime tuttavaga, et miks ei võiks robotniidukeid vahetatavate akupakkidega teha, stiilis et üks-kaks-kolm tükki laeb ja aparaat saab rahulikult toimetada. Selline lahendus sobiks just suuremate maa-alade niitmiseks. Ideaalis võiks akuvahetus veel drooni abil käia, ei peaks see suur kolakas kuskilt kilomeetri kauguselt selleks pisikeseks operatsiooniks kohale kolistama. Samuti võiks laadimisjaam ise akupakk olla ja saaks vajaliku energia näiteks päikeselt. Siis saaks aparaat ka öösel tasapisi nohistada.
Vasta
#51
Näiteks Bochi niiduki vastupidavusest niipalju,et naabrimehe niiduk kaotas peale mingist august läbisõitu ühe esimese ratta. Aga masin oli tubli. Jätkas tegevust kolme rattaga nagu poleks midagi juhtunud Big Grin
Vasta
#52
(17-08-2017, 09:35 AM)alfredo Kirjutas: Ükspäev just arutlesime tuttavaga, et miks ei võiks robotniidukeid vahetatavate akupakkidega teha, stiilis et üks-kaks-kolm tükki laeb ja aparaat saab rahulikult toimetada. Selline lahendus sobiks just suuremate maa-alade niitmiseks.
automatiseeritud lahenduse puhul on tõrke tõenäosus liiga suur, manuaalne vahetamine tähendaks aga niitmisprotsessis osalemist, mis on vastu robotniidukite kontseptsioonile (et robot teenindab inimest, mitte vastupidi). Ning ajasääst ei ole asjalikumate niidukite puhul väga suur - need laevad alla kolmandiku koguajast. Erinevalt nn supermarketi-niidukitest (sh Worx), mis laevad speki järgi 2/3 koguajast.

mu niiduk on rahuldavalt tööle saanud - olen siin-seal traati masinale sobivamaks korrigeerinud ning ka traadivaiade tihedust suurendanud. Peamiselt on aga masina toimetamine kõvasti paranenud, kuna mu kevadel ja suvel külvatud muru on nüüdseks pea kõikjal juba niidukit kandva mätta moodustanud.
mättata pinnas vähemalt Ambrogio niiduki(te)le ei sobi.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne